Rubriik: Vabade kunstide teaduskond — Lehekülg 57

ÕppimineKalenderErialadVabade kunstide teaduskond

03.11.2017 — 20.11.2017

Mari-Leen Kiipli isiknäitus “Passiflora” Hobusepea galeriis

Fotograafia

Reedel, 3. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis MARI-LEEN KIIPLI isiknäitus “Passiflora”.

Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja lõpetanud magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud näitustel alates 2008. aastast. Mari-Leen Kiipli on Rundum artist-run space’i kaasasutaja ning elab ja töötab Tallinnas.

Oma töödes kasutab ta eri meediume nagu video, fotograafia ja installatsioon. Kohaspetsiifilised installatsioonid pööravad tihti tähelepanu vaataja kohalolule ning ajatajule. Videoinstallatsioon “Passiflora” läbib Hobusepea galerii kahte korrust ning loob ruumilise keskkonna läbipaistvustest ja peegeldumistest.

Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2017.

Tänud: Artjom Jurov, Plekksepatöökoda, Salinas AS, Rundum.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Mari-Leen Kiipli isiknäitus “Passiflora” Hobusepea galeriis

Reede 03 november, 2017 — Esmaspäev 20 november, 2017

Fotograafia

Reedel, 3. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis MARI-LEEN KIIPLI isiknäitus “Passiflora”.

Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja lõpetanud magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud näitustel alates 2008. aastast. Mari-Leen Kiipli on Rundum artist-run space’i kaasasutaja ning elab ja töötab Tallinnas.

Oma töödes kasutab ta eri meediume nagu video, fotograafia ja installatsioon. Kohaspetsiifilised installatsioonid pööravad tihti tähelepanu vaataja kohalolule ning ajatajule. Videoinstallatsioon “Passiflora” läbib Hobusepea galerii kahte korrust ning loob ruumilise keskkonna läbipaistvustest ja peegeldumistest.

Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2017.

Tänud: Artjom Jurov, Plekksepatöökoda, Salinas AS, Rundum.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

13.11.2017

Avatud loeng seminari sarjast “Mitte-Aura”: Patrick Wagner #postprintshop

Graafika

13. november kell 16.00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 13. novembril kell 16 toimub Patrick Wagneri kunstnikuvestlus „#postprintshop“, milles ta teeb ülevaate oma hiljutistest töödest ja koostöödest, sotsiaalmeedia kohalolu võimalustest ja sellest kuidas tegelda (või mitte tegelda) kõigi kunstiteoste ja graafika töökoja hävimisega. Tuju hoiab ülal chine-collé tehnika kaasamine.

Vestlus toimub inglise keeles.

Patrick Wagner (b 1980, Germany) is an artist and printmaking educator from Stockholm, Sweden. Since 2014 he teaches stone lithography at the Royal Institute of Art in Stockholm, having previously worked as a contract intaglio printer in the studio of Tuula Lehtinen in Tampere, Finland.

Rohkem infot
@blackheartpress on instagram / tumblr

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri
Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Seminar series Non Aura in the autumn semester 2017/2018 consists of 10 lectures and talks from different fields, which take place mostly on Mondays from 4 pm. Seminar series is a free elective that gives 3 ECTS. Registration at the seminar place.

Olete oodatud!

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Avatud loeng seminari sarjast “Mitte-Aura”: Patrick Wagner #postprintshop

Esmaspäev 13 november, 2017

Graafika

13. november kell 16.00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 13. novembril kell 16 toimub Patrick Wagneri kunstnikuvestlus „#postprintshop“, milles ta teeb ülevaate oma hiljutistest töödest ja koostöödest, sotsiaalmeedia kohalolu võimalustest ja sellest kuidas tegelda (või mitte tegelda) kõigi kunstiteoste ja graafika töökoja hävimisega. Tuju hoiab ülal chine-collé tehnika kaasamine.

Vestlus toimub inglise keeles.

Patrick Wagner (b 1980, Germany) is an artist and printmaking educator from Stockholm, Sweden. Since 2014 he teaches stone lithography at the Royal Institute of Art in Stockholm, having previously worked as a contract intaglio printer in the studio of Tuula Lehtinen in Tampere, Finland.

Rohkem infot
@blackheartpress on instagram / tumblr

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri
Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Seminar series Non Aura in the autumn semester 2017/2018 consists of 10 lectures and talks from different fields, which take place mostly on Mondays from 4 pm. Seminar series is a free elective that gives 3 ECTS. Registration at the seminar place.

Olete oodatud!

Postitas Mart Vainre — Püsilink

06.11.2017

Avatud loeng seminari sarjast “Mitte-Aura”: Jaanus Samma “Avalik ja intiimne ruum”

Graafika

Jaanus Samma foto

6. novemberil kell 16:00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 6. novembril kell 16 toimub Jaanus Samma kunstnikuvestlus „Avalik ja intiimne ruum“, milles ta tutvustab oma viimaseid näituseid ja hetkel pooleliolevaid projekte.

Jaanus Samma (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias vabasid kunste. Ta kasutab oma praktikas erinevaid meediumeid alates tekstiilist kuni video ja installatsioonini. Samma tööd on keskendunud queer- ja soolisuse temaatikale, vaadeldes neid muuhulgas linnaruumi ja ajaloo
perspektiivist. 2015. aastal esindas Jaanus Samma projektiga “NSFW. Esimehe lugu” Eestit
56. Veneetsia kunstibiennaalil.

Rohkem infot:
http://www.jaanussamma.eu/et/

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Avatud loeng seminari sarjast “Mitte-Aura”: Jaanus Samma “Avalik ja intiimne ruum”

Esmaspäev 06 november, 2017

Graafika

Jaanus Samma foto

6. novemberil kell 16:00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 6. novembril kell 16 toimub Jaanus Samma kunstnikuvestlus „Avalik ja intiimne ruum“, milles ta tutvustab oma viimaseid näituseid ja hetkel pooleliolevaid projekte.

Jaanus Samma (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias vabasid kunste. Ta kasutab oma praktikas erinevaid meediumeid alates tekstiilist kuni video ja installatsioonini. Samma tööd on keskendunud queer- ja soolisuse temaatikale, vaadeldes neid muuhulgas linnaruumi ja ajaloo
perspektiivist. 2015. aastal esindas Jaanus Samma projektiga “NSFW. Esimehe lugu” Eestit
56. Veneetsia kunstibiennaalil.

Rohkem infot:
http://www.jaanussamma.eu/et/

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

Postitas Mart Vainre — Püsilink

01.11.2017

Uusmeedia osakonna külalisõppejõu, kunstnik Aleksandra Jovanić’i, avatud loeng

Uusmeedia

Kolmapäeval, 1. novembril kl 11.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia osakonnas külalisõppejõuna viibiva Serbia kunstniku Aleksandra Jovanić ’i loeng tema töödest.

Aleksandra Jovanić (1976) keskendub oma loomingus interaktiivsele videomeediale ja animatsioonile, tema tööde seas on erinevaid internetikunsti projekte ning meediauurimuslikke teoseid.

Jovanić on omandanud doktorikraadi Belgradi Kunstiülikoolis, kus ta hetkel ka ise õpetab – uusmeedia osakonna dotsendina. Aleksandra on mitmete doktoritööde juhendaja.

Loeng toimub Lembitu 12, ruumis 101.

http://aleksandrajovanic.com/

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Uusmeedia osakonna külalisõppejõu, kunstnik Aleksandra Jovanić’i, avatud loeng

Kolmapäev 01 november, 2017

Uusmeedia

Kolmapäeval, 1. novembril kl 11.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia osakonnas külalisõppejõuna viibiva Serbia kunstniku Aleksandra Jovanić ’i loeng tema töödest.

Aleksandra Jovanić (1976) keskendub oma loomingus interaktiivsele videomeediale ja animatsioonile, tema tööde seas on erinevaid internetikunsti projekte ning meediauurimuslikke teoseid.

Jovanić on omandanud doktorikraadi Belgradi Kunstiülikoolis, kus ta hetkel ka ise õpetab – uusmeedia osakonna dotsendina. Aleksandra on mitmete doktoritööde juhendaja.

Loeng toimub Lembitu 12, ruumis 101.

http://aleksandrajovanic.com/

Postitas Mart Vainre — Püsilink

26.10.2017 — 14.11.2017

Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu “Ülekanne” HOP galeriis

Installatsioon ja skulptuur

22467576_10214009865150391_2806233762917720991_o

Neljapäeval, 26.oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Evelin Sauli ja Madlen Hirtentreu esimene ühisnäitus “Ülekanne”.

Näitus jääb avatuks 14. novembrini.

Näitus on aktiivne ööpäevaringselt.
Galerii siseruum on külastuseks avatud
17.00- 20.00.
/Exhibition is active round the clock.
Gallery is internally open for visit
5pm- 8pm.

—
1632. aastal avaldas Galileo Galilei teose “Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo”(Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta). Eelmainitud raamatust on mõned leheküljed pühendatud arutelule laevast, mis lahkub Veneetsiast Aleposse. Sagredo, üks kõnelejatest, kujutleb pliiatsit, mis jätab nähtava märgi tervele teekonnale, alustades Itaaliast, lõpetades Süüriaga.
Veneetsialased mõtisklevat, kuidas on võimalik, et pardal jääb kõik liikumatuks, jättes samal ajal maha tuhande jardi pikkuse jälje. Nad avastavad, et tõest ja reaalset liikumist on võimalik kogeda eri perspektiividest, hõlmates sealhulgas ka seda, mil see päris liikumine on otsekui puuduv.

Näitus puudutab sise- ja välisala, liikudes instinktiivse, kontrolliva ja kontrollimatu vahel.

Kogejale jääb resonants.

Tähelepanu: Mehaanilisele inventarile ruumis on füüsiline juurdepääs piiratud

Ideest teostuseni: Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu

Tehniline meeskond: Bruno ja Rünno Mander, Harri Liis, Ahto Härm

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Konesko

Tänud: EKKM, Mihkel Masso, Revo Koplus, Lilian Vellerand, Aksel Tamm, Eneli Järs, Jarmo Reha

—

Evelin Saul on omandanud magistrikraadi 2016.aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal ning bakalaureusekraadi 2014.aastal keraamika erialal, sealjuures täiendanud end välisõpingutega Hispaanias (UGR, 2009) ja Prantsumaal (ÉSAD, 2010). Osaleb näitustel aastast 2010, sh Eestis, Taanis, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ameerikas ning Kanadas. Käsitletavad teemad loomingus on väli-ja siseruumide vahelised suhted, taju, kohaspetsiifilisus.
Hetkel baseerub ja töötab Taanis.

Madlen Hirtentreu omandas magistrikraadi 2017.aastal Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal. Ta on lõpetanud bakalauruse IED ülikoolis(IT), visuaalkunstide ja majanduse erialal.
Osaleb projektidel ja näitustel aastast 2014, sh Euroopas, Kanadas ja Venemaal.
Meediumi valikus püüab olla otsinguline, kasutades tihti erinevate vahendite/materjalide koostööd.
Käsitletavad teemad loomingus: psühholoogilised ja füüsilised üleminekud aines ja ruumis, mängides seeläbi vaataja ja enese võimekusega.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu “Ülekanne” HOP galeriis

Neljapäev 26 oktoober, 2017 — Teisipäev 14 november, 2017

Installatsioon ja skulptuur

Neljapäeval, 26.oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Evelin Sauli ja Madlen Hirtentreu esimene ühisnäitus “Ülekanne”.

Näitus jääb avatuks 14. novembrini.

Näitus on aktiivne ööpäevaringselt.
Galerii siseruum on külastuseks avatud
17.00- 20.00.
/Exhibition is active round the clock.
Gallery is internally open for visit
5pm- 8pm.

—
1632. aastal avaldas Galileo Galilei teose “Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo”(Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta). Eelmainitud raamatust on mõned leheküljed pühendatud arutelule laevast, mis lahkub Veneetsiast Aleposse. Sagredo, üks kõnelejatest, kujutleb pliiatsit, mis jätab nähtava märgi tervele teekonnale, alustades Itaaliast, lõpetades Süüriaga.
Veneetsialased mõtisklevat, kuidas on võimalik, et pardal jääb kõik liikumatuks, jättes samal ajal maha tuhande jardi pikkuse jälje. Nad avastavad, et tõest ja reaalset liikumist on võimalik kogeda eri perspektiividest, hõlmates sealhulgas ka seda, mil see päris liikumine on otsekui puuduv.

Näitus puudutab sise- ja välisala, liikudes instinktiivse, kontrolliva ja kontrollimatu vahel.

Kogejale jääb resonants.

Tähelepanu: Mehaanilisele inventarile ruumis on füüsiline juurdepääs piiratud

Ideest teostuseni: Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu

Tehniline meeskond: Bruno ja Rünno Mander, Harri Liis, Ahto Härm

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Konesko

Tänud: EKKM, Mihkel Masso, Revo Koplus, Lilian Vellerand, Aksel Tamm, Eneli Järs, Jarmo Reha

—

Evelin Saul on omandanud magistrikraadi 2016.aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal ning bakalaureusekraadi 2014.aastal keraamika erialal, sealjuures täiendanud end välisõpingutega Hispaanias (UGR, 2009) ja Prantsumaal (ÉSAD, 2010). Osaleb näitustel aastast 2010, sh Eestis, Taanis, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ameerikas ning Kanadas. Käsitletavad teemad loomingus on väli-ja siseruumide vahelised suhted, taju, kohaspetsiifilisus.
Hetkel baseerub ja töötab Taanis.

Madlen Hirtentreu omandas magistrikraadi 2017.aastal Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal. Ta on lõpetanud bakalauruse IED ülikoolis(IT), visuaalkunstide ja majanduse erialal.
Osaleb projektidel ja näitustel aastast 2014, sh Euroopas, Kanadas ja Venemaal.
Meediumi valikus püüab olla otsinguline, kasutades tihti erinevate vahendite/materjalide koostööd.
Käsitletavad teemad loomingus: psühholoogilised ja füüsilised üleminekud aines ja ruumis, mängides seeläbi vaataja ja enese võimekusega.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

30.10.2017

“Mitte-Aura” seminaride sarjas peab 30. oktoobril avatud loengu “Stiiliharjutused” Jan Kaus

Graafika

Jan Kaus jutustuse „Tõrv” esitlusel. Foto Annela Samuel.

30. oktoober kell 16.00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 16 toimub kirjanik Jan Kausi loeng-etendus „Stiiliharjutused“.

Prantsuse avangardne kirjanik Raymond Queneau avaldas 1947. aastal raamatu „Stiiliharjutused“, mis sisaldas ühe lühikese ja triviaalsevõitu loo 99 versiooni. Raamatu teeb erakordselt huvitavaks tõsiasi, et kõnekas pole mitte lugu ise (võiks isegi öelda, et lugu ei kipu ülepea eriti kõnekas olema!), vaid selle vorm. Õieti vormide hulk. „Stiiliharjutused“ näitab, kuidas üht ja sama lugu on võimalik esitada vaat et sajal erineval moel. Vähesed raamatud suudavad öelda kirjanduse kohta nõnda palju kui „Stiiliharjutused“ – kirjanduse kütkestavus seisneb mitte ainult lugude jutustamises, vaid ka küsimuses, kuidas lugusid jutustada. See küsimus muudab „Stiiliharjutused“ ühtaegu naljakaks ja õpetlikuks.

Õieti võibki Queneau’ teost lugedes hakata tunduma, et keelelise ja sedakaudu ka ilukirjandusliku väljenduse võimalused on piiramatud. Olles „Stiiliharjutuste“ 2007. aastal ilmunud eestikeelset tõlget lugematuid kordi oma esinemistel kasutanud, sain ühel hetkel aru, et Queneau’ kirjutatud versioonide hulk pole kaugeltki lõplik. Hakkasin neid juurde kirjutama, võttes aluseks originaalteksti põhilised elemendid.

Ühel hetkel oli mul kogunenud sellisel hulgal oma stiiliharjutusi, et hakkasin neid koos Queneau’ algversioonidega ette kandma. Järgmine loogiline samm oligi siduda tekkinud koosluse humoorikus, nüansitundlikkus ja nutikus korralikuks lavakavaks, kasutades kirjanduse, teatrikunsti, muusika, performance’i ja stand-up’i väljendusvõimalusi. Selleks kutsusin kokku mitmed oma teatraalidest sõbrad ning kirjanik Indrek Koffi, kellega oleme varem edukalt esitanud erinevaid lavakavasid, et luua üks korralik „Stiiliharjutuste“ etendus.

Jan Kaus

Jan Kaus (s 1971) on eesti kirjanik, esseist, libretist, tõlkija ja muusik. Ta on avaldanud kuus romaani, aga ka luule-, novelli- ja esseekogusid, jutustusi ning kolm miniatuurikogu. Mitmed Kausi teosed on käsitlenud tema kodulinna Tallinna, sh romaanid „Hetk“ (2009), „Koju“ (2012) ja „Kompass“ (2017) ning miniatuurikogu „Tallinna kaart“ (2014), mis pälvis koos romaaniga „Ma olen elus“ Eesti Kultuurkapitali proosaauhinna. Kaus on tõlkinud soome kirjandust, sealhulgas Sofi Oksase, Jari Tervo ja Tommi Kinnuse romaane. Ta on olnud mitme Tallinna teatri loomenõukogu liige ning 2002. aastast Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. 2004–2007 oli Kaus Eesti Kirjanike Liidu esimees, 2009. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead. Ta mängib basskitarri ja klahvpille indie-bändis Jan Helsing.

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

Postitas Mart Vainre — Püsilink

“Mitte-Aura” seminaride sarjas peab 30. oktoobril avatud loengu “Stiiliharjutused” Jan Kaus

Esmaspäev 30 oktoober, 2017

Graafika

Jan Kaus jutustuse „Tõrv” esitlusel. Foto Annela Samuel.

30. oktoober kell 16.00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 16 toimub kirjanik Jan Kausi loeng-etendus „Stiiliharjutused“.

Prantsuse avangardne kirjanik Raymond Queneau avaldas 1947. aastal raamatu „Stiiliharjutused“, mis sisaldas ühe lühikese ja triviaalsevõitu loo 99 versiooni. Raamatu teeb erakordselt huvitavaks tõsiasi, et kõnekas pole mitte lugu ise (võiks isegi öelda, et lugu ei kipu ülepea eriti kõnekas olema!), vaid selle vorm. Õieti vormide hulk. „Stiiliharjutused“ näitab, kuidas üht ja sama lugu on võimalik esitada vaat et sajal erineval moel. Vähesed raamatud suudavad öelda kirjanduse kohta nõnda palju kui „Stiiliharjutused“ – kirjanduse kütkestavus seisneb mitte ainult lugude jutustamises, vaid ka küsimuses, kuidas lugusid jutustada. See küsimus muudab „Stiiliharjutused“ ühtaegu naljakaks ja õpetlikuks.

Õieti võibki Queneau’ teost lugedes hakata tunduma, et keelelise ja sedakaudu ka ilukirjandusliku väljenduse võimalused on piiramatud. Olles „Stiiliharjutuste“ 2007. aastal ilmunud eestikeelset tõlget lugematuid kordi oma esinemistel kasutanud, sain ühel hetkel aru, et Queneau’ kirjutatud versioonide hulk pole kaugeltki lõplik. Hakkasin neid juurde kirjutama, võttes aluseks originaalteksti põhilised elemendid.

Ühel hetkel oli mul kogunenud sellisel hulgal oma stiiliharjutusi, et hakkasin neid koos Queneau’ algversioonidega ette kandma. Järgmine loogiline samm oligi siduda tekkinud koosluse humoorikus, nüansitundlikkus ja nutikus korralikuks lavakavaks, kasutades kirjanduse, teatrikunsti, muusika, performance’i ja stand-up’i väljendusvõimalusi. Selleks kutsusin kokku mitmed oma teatraalidest sõbrad ning kirjanik Indrek Koffi, kellega oleme varem edukalt esitanud erinevaid lavakavasid, et luua üks korralik „Stiiliharjutuste“ etendus.

Jan Kaus

Jan Kaus (s 1971) on eesti kirjanik, esseist, libretist, tõlkija ja muusik. Ta on avaldanud kuus romaani, aga ka luule-, novelli- ja esseekogusid, jutustusi ning kolm miniatuurikogu. Mitmed Kausi teosed on käsitlenud tema kodulinna Tallinna, sh romaanid „Hetk“ (2009), „Koju“ (2012) ja „Kompass“ (2017) ning miniatuurikogu „Tallinna kaart“ (2014), mis pälvis koos romaaniga „Ma olen elus“ Eesti Kultuurkapitali proosaauhinna. Kaus on tõlkinud soome kirjandust, sealhulgas Sofi Oksase, Jari Tervo ja Tommi Kinnuse romaane. Ta on olnud mitme Tallinna teatri loomenõukogu liige ning 2002. aastast Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. 2004–2007 oli Kaus Eesti Kirjanike Liidu esimees, 2009. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead. Ta mängib basskitarri ja klahvpille indie-bändis Jan Helsing.

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

Postitas Mart Vainre — Püsilink

23.10.2017

Mitte-aura seminaride sarjas peab 23. oktoobril avatud loengu Tanja Muravskaja

Graafika

Tanja Muravskaja. Seeriast „Kangelane”. 2017. Pigmenttrükk

23. oktoober kell 16.00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144
Esmaspäeval, 23. oktoobril kell 16 toimub kunstnikuvestlus Tanja Muravskajaga.

Kunstnikuvestlusel tutvustab Tanja Muravskaja äsja Tartu Kunstimajas avatud isikunäitust „Kangelane“. Lisaks tuleb juttu tema eelnevatest rahvuslusteemalistest fotoseeriatest.

Eesti on lülitunud globaalsesse kaitsestruktuuri, mis on vihmavarjuks 28-le riigile ning mille eesmärgiks on konfliktide ennetamine ja liikmesriikide turvalisuse tagamine. Kuigi mitte keegi ei ihka külma sõja tagasitulekut, näeme siiski Tapale ja Jõhvi paigutatud erinevate riikide sõjaväelaste osalusel toimuvaid ühisõppuseid, mida korraldatakse võimaliku agressiooni heidutamise eesmärgil.

Isikunäitus „Kangelane“ koosneb eeskätt NATO liitlasvägede sõdurite portreedest, kelle kõrval on Eestimaa poisid ja tüdrukud: Noored Kotkad ja Kodutütred. Need on portreed homsetest kangelastest, kes täna valmistuvad oma tulevikuks, mis võib muuhulgas tähenda ka reaalsete relvade abil meie kõigi kaitsmist.

Muravskaja põhjendab näituse teemavalikut järgnevalt: „Usume, et näeme vaid pinnavirvendust, ohust mis meid tegelikult ähvardab ning seetõttu jääb hirmust teadmatuse ees süda seisma. Eesti meedia maalib meie tulevikku õnneliku, turvalise ja pilvituna, kuid meie kõik ja ka nn suur Euroopa elame tegelikult hirmuatmosfääris. Ähvardused, sõjaohu õhutamine ja põgenike kriis on igapäevane reaalsus.”

Näitusesaalis valitseb aukartlik vaikus. Osana Euroopalikust kultuurist on ka Eesti asunud mälestama oma misjoonide ohvreid ja sõjaveterane.

Tanja Muravskaja (s 1978) on saanud Eesti Kunstiakadeemiast nii fotograafia bakalaureuse- kui magistrikraadi ning jätkab samas doktorantuuris. Alates 2007. aastast on tal olnud kümmekond isikunäitust nii Eestis kui välismaal. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel grupinäitustel. Tanja Muravskaja on üks järgmisel aastal väljaantava Köler Prize’i nominentidest.

Näitus „Kangelane“ on avatud Tartu Kunstimaja suures saalis 19. oktoobrist 12. novembrini.

Rohkem infot:
www.cca.ee/en/artists/tanja-muravskaja

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Mitte-aura seminaride sarjas peab 23. oktoobril avatud loengu Tanja Muravskaja

Esmaspäev 23 oktoober, 2017