Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Kutse raamatuesitlusele! Olete oodatud!

9.-11. maini viib stsenograafia osakonnas läbi meistriklassi rahvusvaheliselt tunnustatud valguskunstnik Yaron Abulafia. Meistriklassile järgneb raamatuesitlus, mis toimub Tallinna Linnateatris. 

Seekord on EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Kai.

Flaieril on kasutatud Edgar Volkovi (BES 2, 2014) joonistust.

Vt ka meie tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Seekord on EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Kristo.

Flaieril on kasutatud Külli-Triin Laaneti, BMO 16, visandit.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on seekord modelliks Johanna.

Flaieril on kasutatud Eva Volmersoni (BKE 16)visandit.

Vt ka meie tegemisi https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Seekord on EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Kristine Diane. Flaieril on kasutatud Jaan Škerini (BES 2, 2015) visandit.

Vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Seekord on EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Nele.

vt ka https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Olete oodatud Vano Allsalu näituse “Kogu” avamisele reedel, 10.
märtsil kella 17–19 Vabaduse galeriis.
Näitus on vaadata 11. – 29. III.

Vano Allsalu (s 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid,
programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas
kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem
toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja
Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga
aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub
Allsalu aastast 1992.

Vabaduse galerii väljapanek toob vaataja ette kunstniku viimase nelja
aasta tööde valiku. “Kogu” ei paku kogutud teoseid kollektsiooni
mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike.
Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis on olnud kunstnikule just maalimise päeval
ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii
oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment,
küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib
osutuda iseendagi vastandiks –“süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks
mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks”. Oma viimaste aastate
loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise
piirimail. Nii võib „kogu“ olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu,
mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu on oma veerandsajandi pikkuse kunstnikukarjääri jooksul
mõelnud maalikunstile omaste väärtuste – värvi ja vormi,
maalikujundite kaudu ja abil. Johannes Saar on seda kirjeldanud
järgmiselt: “Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle
kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle
pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne
ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina
kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid
värvide korratu paiskumise lõuendile.” (Kunst.ee, 2016, nr 1).

Vano Allsalu: “Tahtes luua usutavat, kasvõi mõnda inimest päriselt
kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab olema korraga väga enesekindel ja
äärmiselt enesekriitiline. See on mõnevõrra skisofreeniline olukord.
Aga ka lõbus ja kontrastne – nagu külm ja kuum ühekorraga, nagu tuline
pannkook jäätisega. Kui jälgime juba pikemat aega murega nn
paralleelreaalsuste teket poliitikas, majanduses ja meedias, siis
kunst võiks ja peaks senisest enamgi pakkuma inimestele justnimelt
kontrasti tegelikkusega: näiteks teistmoodi, maagilise, poeetilise,
traagilise, veidra reaalsusega täidetud pildiruume, kuhu mõneks ajaks
kaduda. Kus mõelda ja tunda ennast teisiti.”
Allsalu tööd ei ole narratiivsed ega sisalda üheselt mõistetavaid
tõlgendamislõngu, aga ometi kuulub verbaalne tasand kas siis
otsesemalt pealkirjade või kaudsemalt kultuuripärandi (loetud raamat,
nähtud film või või külastatud paik – autori sõnul tema isiklik
“loomingu raamatukogu”) näol tema teoste või vähemalt nende mõistmise
juurde. Kui reastada isikunäituste pealkirjad, paistab Allsalu
kunstnikumaailm selline: “Must ja valge”, “Vaikelu”, “Kena ilm”,
“Leitud ilu”, “Värvine valgus”, “Maal on maastik”, “Armas aeg”, “Öine
Ikaros”, “Igati”, “Unepaanika”, “Motiiv”, “Järelpõletus”, “Üks teine
kord”. Ehk juba kunstniku enda sõnastus osutab paralleelmaailma
loomisele. Allsalu ei ole omamütoloogiate meister, tema maailmas on
ladestunud maalilise metafoorina nii enda elu kui ka
eksistentsiaalsemas mõttes elu kui selline.

Vano Allsalu õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti osakonnas ja on
Eesti Kunstnike Liidu president. Näitusega “Kogu” tähistab kunstnik
oma 50. sünnipäeva.

Veel teavet:

Reet Varblane, galerist
tel 55655014, reetvarblane@gmail.com

Vano Allsalu
tel 5130555, vano@kunstikeskus.ee

Lisatud repro: Nõidus / Spell (akrüül, lõuend, 180×160 cm, 2016)

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on seekord modelliks Nikolai.

Flaieril on J. Škerini (BES 2) visand.

Vt ka meie tegemisi fb albumist

https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

5. märtsil esietendub Vene teatri väikeses saalis GITIS-e, TÜVKA ja EKA üliõpilaste koostöös valminud lavastus “Anna käsk, Füürer!” Lavastuse stsenograaf on kolmanda kursuse üliõpilane KRETE TARKMEES. Etendused toimuvad ka aprillis ja mais.