Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“ 

Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga. 

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mihkel.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=950095881681702&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater

Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 toimub järjekordne Rundumi vestlus teemal omaalgatuslikud praktikad ja seekordseks külaliseks on kunstnik Kiwa, kellega räägime kirjastusest ;paranoia.

Vestlus toimub Rundumis, Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis, Vanemuise 26.

Olete oodatud!

Lisainfo:

Home

https://www.facebook.com/paranoiapublishing?fref=ts

https://www.facebook.com/rundumspace

www.rundumspace.com

Rundum artist-run space’i jaanuarikuu tegevust toetavad Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.

Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.

Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/

Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.

Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.

Rundum Artist-Run Space

http://www.rundumspace.com/

https://www.facebook.com/rundumspace

Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.

Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.  

23.01.-08.03.2015

Avamine 23.jaanuaril kell 14.00

Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale 

suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal 

ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist 

ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti 

pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse 

peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.

Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka 

esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti. 

Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent 

nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa 

pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus 

rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe 

suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe 

kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega 

saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist 

maaliloomingut eksponeerida.

Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti 

ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja 

täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan 

Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on 

ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste 

jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud 

noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga 

algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning 

värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning 

kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis 

vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva 

pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri, 

Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka 

kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks 

osaks olid nii maal kui graafika.

Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu 

Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid, 

Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes 

lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid. 

Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23. 

jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.

J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965

J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989

Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Esplanaadi 10, Pärnu

avatud iga päev 9 – 19.00

www.mona.ee

tel: 4430772

Pressiteate koostas Mark Soosaar

Rohkem infot tema mobiililt 5024947

Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18. 

Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.

Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud  helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.  

“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.

“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku  – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga. 

“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus.  Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.

Näitus on vaadata 27. jaanuarini.

Reet Varblane

Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.

Demokraatilik kino!

Iga esitus on esmaettekanne!

Riigikogu hoone vestibüülis 19.-23. jaanuarini 2015

Avamine 19. jaanuaril 2015 kell 14.00

Ida/The East on dokumentaalne andmebaasifilm, mille installatsiooniversiooni
esitleme. 

Film toob esile Eesti suurimad kontrastid: Ida-Virumaa tööstuspiirkonna
maalilise looduse, sünged ja kaunid tehismaastikud ning seal elavate inimeste
elulood.

Kunstnikena oleme pannud eelistuse visuaalsele keskkonnale ja alles seejärel
lisanud kriitilisi kommentaare. Eelkõige on meid huvitanud eksperimentaalne ja
innovatiivne formaat, mis võimaldab välja tuua seda, mida varem ei ole
märgatud ja käsitletud. 

Filmi tegelased ja asukohad on reaalsed. Näeme inimesi, kelle käekäiku on
vorminud tööelu energia- ja põlevikiviettevõtetes ning kelle perekonnad on
rahvuslikult segunenud. Näeme reaalseid saatusi, saame aru Ida-Eesti inimeste elu tavapärasest kulust.

Filmi vormiliseks eripäraks on kaks põhiväljundit: lineaarne ja interaktiivne.
Interaktiivsel väljundil saab olema neli versiooni: kinoversioon, installatsiooniversioon, DVD-versioon ja veebiversioon. Katsetatud on mitmele kasutajale mõeldud kinoversiooni, siinolev on installatiivne lahendus ühele kasutajale.

Vaatajatel on võimalus filmi kulgu oma valikutega mõjutada. Ta saab liikuda neljas teemas: loodus, tööstuskeskkond, masinad, inimesed. Filmi esteetika on üles ehitatud jaosekraani põhimõttele, võimaldades valida ootenarratiivi ja aktiivse narratiivi vahel. 

Projekti autorid Raivo Kelomees, Hille Karm
Hans Gunter Lock programmeerimine
Igor Ruus kaamera
Chris Hales konsultatsioon
Kaileen Mägi toimetamine, intevjuud
Meelis Salujärv muusika

Toetajad ja koostööpartnerid: EAS, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem
Kunstikool, Eesti Kultuurkapital, IVEK, Allfilm, Froid, Faun Studios, Eesti
Kroonikafilm, Kultuurkatla Makerlab

NB! Näituse külastamiseks võtta kaasa isikut tõendav dokument.

Alates 15.01 on Tallinna Vene muuseumis (Pikk 29a) on väljas Evi Pärna
kureeritud näitus „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“.

Kunstinäitus „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“ kutsub vaatajat
süvenema teiste inimeste emotsioonidesse. Tihtipeale võtame me üht asja
liiga südamesse, teist aga ignoreerime teenimatult. Samas kui me ei
mõtiskle selle üle, mida näeme või kuuleme, siis ei saa ka kunagi teada,
millest ilma jääme. Kas tasub loota üksnes emotsioonidele? Seda aitab
mõista näitus, mis toob vaatajate ette üle kümne Eesti noorkunstniku tööd.
Te saate näha Aleksei Gordini, Jekaterina Kultajeva, Eva Seppingu, Evi
Pärna, Tanel Randeri, Sandra Kossorotova, Maria Sidljarevitši, Dmitri
Gerassimovi, Ats Parve, Kristina Norman ja Tanja Muravskaja kunstiteoseid.

Näitus on avatud kuni 15. veebruarini 2015.

Artist talk-id näituse raames :

18.01.15 – 15:00 Tanja Muravsjaka

7.02.15 – 15:00 Krstina Norman

Avalik Programm täiendub veel.

Registreeri vestlusringile, teemaks kunstniku nimi: evi.parn@artun.ee

rohkem infot FB event : https://www.facebook.com/events/332565093615257/?fref=ts

Näitus toimub festivali VDRUG raames : http://plug.ee/vdrug/

— 

Evi Pärn
+372 53933305

Temnikova & Kasela galeriil on hea meel kutsuda Teid Flo Kasearu isikunäituse avamisele, mis leiab aset aadressil Lastekodu 1, 20. jaanuaril kell 19.00.

Oma esimesel isikunäitusel Temnikova & Kasela galeriis näitab Flo Kasearu uusi töid. Näitus “Ülestõus” keskendub videole, mis on filmitud kunstniku Pelgulinnas asuva kodumaja katusetööde käigus. Sama hoone on ka koduks kunstniku projektile “Flo Kasearu majamuuseum”. Näitusel kaasnevad videoga joonistused ja 3D mudelid.  Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.

Flo Kasearu (1985) on Tallinnas elav kunstnik. Lõpetades Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA
2008. aastal, õppis ta multimeedia kursusel Berliini Kunsti Ülikoolis Rebecca Horni stuudios ning hiljem taas Eesti Kunstiakadeemias fotograafia magistrantuuris. Tema hiljutiste isikunäituste hulka kuuluvad “We Are On the Way” Zacheta Projektitoas, Varssavis (2014); “Flo Kasearu’s majamuuseaum” Flo Kasearu majamuuseumis, Tallinnas (2013 – kestev); “21.05.09 / 14.06.09” (koos Tõnis Saadojaga) Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC), Vilniuses; Kunstnike Majas, Tartus; ning Tallinna Kunstihoone galeriis, Tallinnas (2011-2012).  Ta on ka Köler Prize’i 2012 laureaat.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Natalja.

Flaieril on kasutatud rfagmenti EKA BES 2 tudengi Jaan Škerini joonistusest.