Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance 11. detsembril kell 19.00 Kanuti Gildi SAALi proovisaalis

Olete oodatud Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ esitlusele. Raamatu andis välja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Esitlusel on võimalik raamatut soetada soodushinnaga 20 eurot. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.

NB! Esitlus algab Anders Härmi loeng-karaokega „Rosebud. Luigelaulu lühike genealoogia“ ühele esitajale, mis kestab ca tund aega ning sel ajal inimesi saali ei lasta. Seetõttu palume kohale tulla aegsasti. Tegemist on Härmi neljanda loeng-performance’iga ning esimesega 11-aastase vaheaja järel. Härm hakkas performatiivsete praktikate ajalooga põhjalikumalt tegelema sajandivahetuse paiku, mil tegi ka oma esimese loeng-performance’i. Seetõttu tundus mõistlik ühendada sellest uurimusest välja kasvanud raamatu esitlus uue ja viimase loeng-performance’i ainuettekandega.

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Nagu autor raamatu eessõnas sedastab, oli küsimus, mille ta seda uurimust kavandama asudes püstitas, õigupoolest maru lihtne: „kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis oleks nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses?“ Samuti: „milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajateljel, kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?“

Ainus motiiv, mis näis autori arvates olevat kõigil neil erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetel tegudel ühine, on allumatuse motiiv. Aktsionistidel võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid nad kõik panevad selleks mängu oma keha – toovad oma naha turule, et teha tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud, või vastupidi, keelduvad vägivaldsena tajutud naudingust, on abjektsed.

Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli.

Anders Härm (s. 1977) on kunstiteadlane ja kuraator. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala ning 2023. aastal kaitses samas doktorikraadi. 2002.–2012. aastani töötas ta Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning aastatel 2010–2015 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhina. Ta on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas (Saksamaal, Norras, Soomes), muuhulgas ka Eesti paviljoni nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000) kui ka kunstibiennaalil (2003). Alates 2017. aastast on ta EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri Instituudi lektor, kunstiteaduse eriala magistriõppe kuraatori õppesuuna juht ning alates 2023. aastast Kumu kunstimuuseumi kuraator.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Autorite Ühing, Kanuti Gildi SAAL.

Lisainformatsioon:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
tel: 5084570

Neeme Lopp
neeme.lopp@artun.ee
tel: 5029286

Richard Hronský ja Mattias Velleri sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“
28.11–05.12.2023
Täisnurga galerii, Põhja Puiestee 7, C201

Esmaspäeval, 27. novembril kell 18.00 avatakse Täisnurga galeriis Richard Hronský ja Mattias Velleri duonäitus „Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga““.

Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.

Rumal paigalseisu olukord etendub keskkonnas, mis räägib tehnoloogia püüdest (ja selle nurjumisest) jõuda lähedale asjade tõelisele olemusele ja maastikule, mis endas seda essentsi (kujutlusvõimet) kannab.

Näituse avamisel avaldatakse intervjuu kunstnikega, mis uurib käesoleva hetke ja näituse tagamaid ning jäädvustab need läbi kirjasõna.

Täisnurga galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega. Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“ on galerii kolmas näitus.

7. detsembril kell 17.00 suletakse kunstnikuvestlusega Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Kunstniku ja kuraatori vestlusega juhatab näituse välja kunstnik Peeter Laurits.

Seniks on näitus ARS-i projektiruumis avatud iga päev, kell 12.00–18.00.

Sündmus Facebookis.

–

24. novembril kell 18.00 avati ARS-i projektiruumis Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Näituse kuraator on Aleksander Metsamärt.

Iga hetk, joovastus, trauma ja elatud kogemus sünnitab järgmise. Sedapidi on kogu olemine nagu igikestev sünnitus. Ning kõik olev vaid olnust endast väljuv keha.
Brenda Purtsaku esimene suur isikunäitus “Sünnitus”, tegeleb kehakogemuse olemusliku igikestva saamishetkega. Oleks tobe öelda, et me saame mingil hetkel valmis. Me saame vanaks ja sureme, tõsi. Ent me oleme kogu aeg keset mingisugust saamist. Toit saab meie tegemiste energiaks, tegemised meie jälgedeks ühiskonnas, ühiskond meie maailmapildi struktureerijaks, maailmapilt omailma dekoratiivseks taustaks. Ning maailm on omailmist pungil, viimased aina sünnitamas uusi mikrokosmoseid.

Aga kehale pole sünnitus midagi abstraktset. Kehale on sünnitus valus ja rebestav — tähendusväljade kadumine kudede rebenemises. Midagi, millest rääkimine, kirjutamine või maalimine on üleliigne. Sünnitus on midagi, mida saab vaid kogeda ja läbi elada.
Sünnituse — olgu ta füsioloogiline või metafoorne — kehalise, füüsilise, liikuva, valulise, eemaletõukava, kauni ja pöördumatu aktiga vastakuti asetamine on käesoleva näituse eesmärk. Ta ei soovi šokeerida, vaid kutsuda tundlikule lugemisele ja metafoorsele mõtlemisele. Ühiskonna nägemist kehas. Keha nägemist ühiskonnas. Subjektsuse paratamatut lihalisust inimlooma puhul. Lihaks olemise õõvastavat taaka.

“Sünnitus” võtab kokku “saamise” mikro- ja makrokosmilise haarde, ulatudes neoliitilisest “meie”-st, hiidabstraktse, igikestva “mina”-ni. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad kunstniku viimase kahe aasta loomeperioodist, kandes suuresti isiklikku eesmärki jõuda välja mingisuguse piirini. “Sünnitus” jõuab selle piirini. Ja piirist sünnib horisont.

Näitust toetab:
Põhjala, Suti Viinaköök, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

Näitus on avatud

25.11.2023-07.12.2023

E-R 12-18, L 12-16

Neeme Lopp, “Paul Kuimeti analüütiline fotograafia”
Essee kunstnikuraamatust “Crystal Grid” (Lugemik, 2023)

Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast Crystal Grid. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.

23.11, Draakoni galerii ja Kanuti Gildi SAAL

18.00 Kunstnikutuur (inglise keeles) ning kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus ja vestlus (eesti keeles)

Kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlusele eelneb inglisekeelne kunstnikutuur Draakoni galeriis. Peale tuuri jätkatakse Kanuti Gildi SAALis raamatuesitlusega, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel vestleb kunstnik kunstikriitik Hanno Soansiga ja raamatut saab osta soodushinnaga 20 eurot. Samal õhtul on Kuimeti samanimeline näitus avatud Kanuti Gildi SAALi kõrval asuvas Draakoni galeriis kella 20.00ni.

Paul Kuimeti uus raamat esitleb kunstniku kahte seeriat “Crystal Grid” (2020–2023) ning sellest välja kasvanud seeriat “What It Is to Be What You Are Not” (2022).

Teoseid seob omavahel komplekt geomeetrilisi kujundeid, mis on pärit 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Kui “Crystal Grid”-kollaažide fotomaterjal on pildistatud maailma erinevais botaanikaaedades, siis “What It Is to Be What You Are Not”-seeria assamblaažid kasutavad fotolabori pimikus valgustundlikule paberile säritatud kujundeid koos Tallinna Botaanikaaias korjatud lehtedega. Kõrvutatuna esitavad teosed kumbki erinevaid küsimusi koha, vormi ja representatsiooni mõistete kohta fotograafias. Kuimeti loomingule ja iseäranis mainitud teostele toetudes kirjeldab Neeme Lopp raamatu essees kuidas ja millisele kunstikontseptsioonile toetudes saab kujutav kunst kõnelda nüüdisaegsetel ja ühiskondlikel teemadel.

Raamatu kujundas Indrek Sirkel ja kirjastas Lugemik. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamat on eesti ja inglisekeelne.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16 mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis asetab ta oma teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhku ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on fookusesse tulnud, mitte niivõrd modernistliku arhitek-tuuri vorm, kuivõrd materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuri- programmides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskus, Brüssel ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York. Alates 2022. aastast töötab Kuimet Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsendina.

Draakoni galerii (Pikk 18, Tallinn)
Avatud: E–R 11.00–18.00, L 11.00–17.00
Avamine 1.11.2023 kell 18.00
Raamatuesitlus 23.11. kell 18.00 Kanuti Gildi SAALis.
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääsetavus

Näitus “Crystal Grid” 

NB! Festivali installatsioonide vaatamine/kuulamine päevasel ajal on tasuta, pilet on ainult õhtustel kontserditel.

Videomängud

Eesti Kunstiakadeemia ja Videogames in Arts Lab esitlevad:
Eksperimentaalsed Kunstimaastikud 

Avasta Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud eksperimentaalne maailm, mis loob visuaalse ja helikunsti sümbioosina kaasahaarava elamuse. Näitus on EKA uus projekt, mis katsetab videomänge, kui kunstilise väljenduse vahendit. See on ainulaadne võimalus näha, kuidas järgmise põlvkonna kunstnikud mängivad mängudisaini ja kunsti piiridega.

Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid:
Anette Jaaniso, Caroline Pajusaar, Daria Luchinina Gregor Ojaveer, Hans Ermast, Kadi Rebane, Kirke Mari Päll, Léo Mourey, Mariia Koloskova, Ramas Ramales, Sander Klein  

Video mapping

Eesti Kunstiakadeemia ja kursus “Liikuv Pilt Ruumis” esitlevad:

EKA neljanda kursuse visuaalse kommunikatsiooni tudengid loovad Vene Teatri keldrikorrusele ainulaadse videomappingu installatsiooni. Installatsiooni unikaalsuseks on see, et ruumi arhitektuurilised detailid – olgu selleks seinaornamendid või akna kaared – on saanud osaks kunstiteose narratiivist. Videot ei projitseerita lihtsalt pinnale, vaid see jälgib ja suhestub ruumi eripäradega, jättes vaatajale mulje, et liikuv videopilt ja füüsiline ruum sulanduvad üheks. Selline lähenemine juhendab ja inspireerib tudengite loomingulist protsessi ning pakub publikule erakordset kogemust.

Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid:
Mariliis Haljasorg, Anita Juga, Hedy Lehtmets, Kristin Made, Eva Pogoretski, Annaliisa Roots, Rait Sohkin, Anna Maria Toss, Silver Tõnisson, Artjom Šõšov, Karolina Kapinus 

Installatsioonis kasutatud muusika:
Stonefromthesky albumilt Zero Origin – Ground Zero (Ukraina)

Rohkem infot Vene Teatri veebis:

https://www.veneteater.ee/et/repertuaar/composter-festival-silent-movie-live-music-project-emta/685

Veel rohkem infot Facebookis:

https://www.facebook.com/events/1380475442516984

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand

20. novembril kell 17.30 annab kriitik ning filmivaldkonna kuraator Genevieve Yue (USA) avaliku loengu EKA auditooriumis A101 teemal “Girl Head: Feminism and Film Materiality”.

Genevieve Yue on üks PÖFF Expanded kavva kuuluva Tallinna Fotokuu 2023 kunstnikefilmide programmi “Pooluste koordinaadid” kuraatoritest. Oma hiljuti avaldatud raamatus “Girl Head: Femisnism and Film Materiality” (Fordham University Press, 2020) uurib Yue, kuidas sugu ja seksuaalne erinevus on sügavalt põimunud filmi materiaalsusesse.

Rikkaliku arhiivimaterjali ja tehniliste üksikasjade näitel vaatleb Yue kolme filmitootmise tehnilist valdkonda: filmilabor, montaažipraktikad ja filmiarhiiv. Iga valdkonna puhul tuvastab Yue ühise motiivi – haihtuva naisekeha, mille filmitegija omakorda muudab materjaliks enda filmi tegemisel.

Genevieve Yue loeng keskendub raamatus käsitletud soo ja filmi materiaalsusega seotud teooriatele ning autor arutleb muuhulgas narratiivse filmi, varajase kino, eksperimentaalse filmi ja liikuval pildil tugineva kunsti teemade üle.

Genevieve Yue on New Yorgis tegutsev filmikuraator, -kriitik ja -haritlane, kes töötab kultuuri- ja meediaõpingute dotsendina New Yorgi New School’is, kus juhib ka ekraanimeedia programmi.
Ta on koostanud arvukalt filmiprogramme, seehulgas Anthology Film Archives, Metrograph, MassArt jt.
Tema tekste on avaldatud paljudes väljaannetes, sh. Mubi, Film Comment, Film Quarterly, Reverse Shot; samuti on ta raamatu ‘Girl Head: Feminism and Film Materiality'(Fordham University Press, 2021) autor.

Loengut korraldab Tallinna Fotokuu koostöös Kaasaegse kunsti magistriprogrammiga.

Rohkem infot Tallinna Fotokuu filmiprogrammi kohta : https://mailchi.mp/fotokuu/23-filmiprogramm

10. novembril kell 18.00 avatakse ARS Projektiruumis Aivar Tõnso isikunäitus “Graviteerivad allikad” 

Helikunstniku Aivar Tõnso isikunäitus “Graviteerivad allikad” ühendab ja vastandab. Näitusel kõlavad helid moodustavad küll ühtse tervikliku heliteose, kuid see toimub ruumis hajutatud helide ja materjalide koos- ning vastasmõjude keerises.

Jätkates oma eelmise isikunäituse “RESOmaatiline vaikelu” lähenemist on galeriiruumis objektid, mida võib nimetada ebakõlariteks ehk vibratsiooni- ja koaksiaalkõlarite abil võimendatud erinevatest materjalidest vormitud mõningate skulpturaalsete omadustega kehad. Erinevalt muusika kuulamiseks disainitud kõlaritest ei püüa need võimalikult laia helisagedusspektrit ühtlaselt hästi mängida. Neil, justkui ühtse ansambli moodustavatel ebakõlaritel, on igaühel oma unikaalne materjali omadustest tulenev toores ja disainimata karakter. Kasutatavate materjalide ja helidega seotud omailmade põimumine ja põrkumine pakub erinevaid ootamatuid heli kogemise ja tõlgendamise võimalusi. Erinevate materjali ja helide kohtumise piiripealsetes olukordades võivad aga protsessid muutuda juhitamatuteks, kui helide deformeerumine ning materjali ergastumine panevad küsima, kas immateriaalseid helisid võib teatud olukordades (kasvõi kujutluse tasandil) käsitleda füüsilist massi omavate objektidena.

Näitusel on 12 kanali helikeskkonna loomiseks kasutatud (lisaks eelsalvestatud digitaalsetele ja akustilistele alghelidele) kärgalumiiniumit, kärgpappi, kihilist plastikut, reboard kärgkartongi, alumiiniumist gofreeritud ventilatsioonikanaleid, vibratsiooni- ja koaksiaalkõlareid ning üle 100 meetri helijuhtmeid.

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkonnaüleste kultuurisündmuste kuraator. Ta on alates 90ndate algusest tegelenud elektroonilise muusikaga ja osalenud projektides nagu Hüpnosaurus, Kismabande, Kulgurid ja Ulmer.
Olles pikalt seigelnud klubimuusika äärealadel ja eksperimentaalse elektroonilise muusika radadel on ta viimastel aastatel toimetanud peamiselt helikunsti väljal luues heliinstallatsioone kohaspetsiifilistesse keskkondadesse ja galeriidesse. Ühel või teisel moel on tema loomingus oluline ruum ja selle loomine helide abil.

Näituse installeerimisel oli abiks Raivo Raidvee, graafilise kujunduse lõi Jaan Evart ja “ebaekraanil” on kasutatud Maria Aua poolt loodud videopilti.

Toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

Näitus on avatud 9.11–19.11.23
E – R 12:00-18:00, L-P 12:00-16:00
ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154)

Reedel, 17. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Alice Kase ja Neeme Külma ühisnäitus„Midagi on õigemat selles“.

Näitus oleks justkui jätk aasta tagasi Tallinna Linnagaleriis toimunud Alice Kase ja Neeme Külma väljapanekule „Edevuses üksi“, kuid samas ei ole ka. Kui tookordset kooslust orkestreeris kindlakäeliselt Neeme, kes demiurgina tegutses hõlmatava ruumi hõlmamatuks muutmise nimel, siis nüüd on rollid vahetunud ja Alice on kunagi Neemele loovutatud ruumi tagasi võtnud ning oma suureformaadiliste maalidega täitnud, Neeme on kontrolli käest andnud ja öelnud: „Saatku arm meie tegemisi“.

Näitusesaalis toimetavad kunstnikud endiselt sõltumatult ja omaette, aeg-ajalt heitlikult, enamasti väga enesekindlalt. Endiselt, ja kummagi mõtlemise, tegutsemise ning meediumide erisusest hoolimata, seisavad nende tööd nagu ime läbi tugeva kooslusena. Võimas kujundlikkus, millega nad töötavad, ei lõhu, vaid kasvatab seda tervikut.

Neeme külvab seinale kiilud nagu punguvad õied, asendab ohunupu pärlitega kallimale, avab tšellokasti nagu ülestunnistuse ja täidab tublisti vananenud pihitooli päevaraamatu tekstidega. Armuavalduste ja lepitusmärkide varjus ja kõrval ennast leebelt kehtestades hoiab ta siiski ka ruumil silma peal. Riivamisi, aga hoiab, sest teisiti ta ei saa.

Äravahetamatu, vaid iseendast kõnelda söandav Alice muudab maalid naisesuse atribuutideks, keskendub ühele figuurile, ühele esemele, aga see-eest pingestatult ja mastaapselt. Halastamatult täpne selles, mida ta näidata tahab, sirgjooneliselt otsekohene varjamisväärset peites. Ainult looduse jätab Alice oma läbinägeva pilgu alt välja, vaatab seda kaugelt ja näeb endast suuremana. Tume ja sünge stiihia on vaid visandlikult tabatav, üksnes distantsilt pildile püüdmist võimaldav. Nii keeruline ja samas nii lihtne. Nii aus, kui võimalik.

„Mingi kõigutamatu kummastus inimteadvuse paratamatu kehalisuse üle“ saadab Alice Kase ja Neeme Külma näitusega kaasnevat „efektset ruumipoeetilist pingpongi.“ Nii kirjutas Hanno Soans aasta tagasi, ja tõesti, tõesti – see kehtib.

Alice Kask (s 1976) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti magistriõppe 2002. aastal. Pärast suurt isikunäitust Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2016) on tema hiljutised väljapanekud toimunud Helsingi Taidehallis (2018) ja Rüki galeriis (2020). 2008. aastal toimus tal isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis. 2003. aastal pälvis Kask Konrad Mäe preemia.

Neeme Külm (s 1974) lõpetas 1998. aastal Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna ja õppis aastatel 2003–2005 interdistsiplinaarsete kunstide osakonna magistrantuuris. Tema jõulisemad isikunäitused langevad 2010. aastate esimesse poolde, lähimineviku looming on keskendunud valdavalt rühmaväljapanekutele, kooskõndimisele arhitektuuri- ja visuaalkunsti piirimail. Külm on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutajaid.

Kunstnikud tänavad: Tamara Luuk, Kadri Villand, Johann Tanel Möldre, Lepo Külm, Berit Teeäär, Tiit Talvaru, Hilkka Hiiop ja Päär Keedus.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 17. detsembrini.

*Näituse avamisele sõidab buss Tallinn-Tartu-Tallinn. Täpsem info ja registreerimine: https://forms.gle/gXfkwkqga44kLSz18

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.