AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Maal
10.06.2018 — 29.06.2018
Praktika Merike Estna ateljees
Maal
Kunstnik Merike Estna otsib praktikanti, kes assisteeriks teda 13. Balti triennaali Tallinna näituseks valmistumisel.
Praktika kestab kuni 29. juunini, osalise tööajaga kolm päeva nädalas.
Tööle asumise aeg: nii ruttu kui võimalik
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus maksab praktikandile projektitasu.
Praktika on osa KKEKi eesmärgist korraldada tudengitele tasustatud praktikavõimalusi Eesti kunstnike ateljeedes, et tudengitel oleks võimalik tutvuda tegutsevate kunstnike loomingu ja töömeetoditega. 2017. aastal algatatud programmi raames on toimunud praktikad kunstnike Mare Vindi ja Jaanus Samma juures.
Kandideerimiseks palun kirjutage kaarin@cca.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Praktika Merike Estna ateljees
Pühapäev 10 juuni, 2018 — Reede 29 juuni, 2018
Maal
Kunstnik Merike Estna otsib praktikanti, kes assisteeriks teda 13. Balti triennaali Tallinna näituseks valmistumisel.
Praktika kestab kuni 29. juunini, osalise tööajaga kolm päeva nädalas.
Tööle asumise aeg: nii ruttu kui võimalik
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus maksab praktikandile projektitasu.
Praktika on osa KKEKi eesmärgist korraldada tudengitele tasustatud praktikavõimalusi Eesti kunstnike ateljeedes, et tudengitel oleks võimalik tutvuda tegutsevate kunstnike loomingu ja töömeetoditega. 2017. aastal algatatud programmi raames on toimunud praktikad kunstnike Mare Vindi ja Jaanus Samma juures.
Kandideerimiseks palun kirjutage kaarin@cca.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
31.05.2018
Magistritööde kaitsmine EKA vabade kunstide teaduskonnas
Fotograafia
31.05.2018 kell 10:00–16:30 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava magistritööde avalik kaitsmine.
Ajakava:
10:00 Sten Saarits
10:30 Hedi Jaansoo
11:00 Ian–Simon Märjama
11:30 Jenny Grönholm
12:00 Irma Isabella Raabe
12:30 Eva Mustonen
13:00 – paus
14:00 Margot Õunapuu
14:30 Karl–Erik Talvet
15:00 Leelo–Mai Aunbaum
15:30 Viktor Gurov
16:00 Mari–Liis Rebane
Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink
Magistritööde kaitsmine EKA vabade kunstide teaduskonnas
Neljapäev 31 mai, 2018
Fotograafia
31.05.2018 kell 10:00–16:30 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava magistritööde avalik kaitsmine.
Ajakava:
10:00 Sten Saarits
10:30 Hedi Jaansoo
11:00 Ian–Simon Märjama
11:30 Jenny Grönholm
12:00 Irma Isabella Raabe
12:30 Eva Mustonen
13:00 – paus
14:00 Margot Õunapuu
14:30 Karl–Erik Talvet
15:00 Leelo–Mai Aunbaum
15:30 Viktor Gurov
16:00 Mari–Liis Rebane
Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink
29.05.2018 — 30.05.2018
Bakalaureusetööde kaitsmine kunsti õppekaval
Graafika
29.–30.05.2018 algusega kell 10:00 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava (graafika, maal, installatsioon ja skulptuur) BA lõputööde avalik kaitsmine.
29.05 kell 10:00–14:00
10:00 Margus Kontus
10:30 Dagne Aaremäe
11:00 Karola Lotta Kiisel
11:30 Taavi Kasemägi
12:00 Meer Vana
12:30 Annabel Janke
13:00 Tiiu Lausmaa
13:30 Britta Paemurru
30.05 kell 10:00–13:30
10:00 Mari–Liis Sõrg
10:30 Karl Johanson
11:00 Katrin Enni
11:30 Marianne Siilbaum
12:00 Kerttu Rannik
12:30 Jevgenia Nazarova
13:00 Kaire Kaljuveer
Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink
Bakalaureusetööde kaitsmine kunsti õppekaval
Teisipäev 29 mai, 2018 — Kolmapäev 30 mai, 2018
Graafika
29.–30.05.2018 algusega kell 10:00 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava (graafika, maal, installatsioon ja skulptuur) BA lõputööde avalik kaitsmine.
29.05 kell 10:00–14:00
10:00 Margus Kontus
10:30 Dagne Aaremäe
11:00 Karola Lotta Kiisel
11:30 Taavi Kasemägi
12:00 Meer Vana
12:30 Annabel Janke
13:00 Tiiu Lausmaa
13:30 Britta Paemurru
30.05 kell 10:00–13:30
10:00 Mari–Liis Sõrg
10:30 Karl Johanson
11:00 Katrin Enni
11:30 Marianne Siilbaum
12:00 Kerttu Rannik
12:30 Jevgenia Nazarova
13:00 Kaire Kaljuveer
Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink
15.05.2018 — 17.05.2018
EKA maal näitusel “Fiktsioonid”
Maal
Teisipäeval, 15. mail kell 19:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia BA maaliosakonna 2. kursuse üliõpilased ARSi kunstilinnakus (Pärnu mnt 154, Tallinn) ühisnäituse “Fiktsioonid”.
Näitus jääb avatuks kuni 17.maini.
Osalevad: Karola Kaugema, Janne Lias, Aleksandra Zdrzałka, Laura Talvet, Adam Vít.
Huvitav, kuidas oleks olla keegi teine? Kas rääkides kellestki teisest, räägime tegelikult (või muuhulgas ka) iseendast? Loomine, isegi fiktsiooni loomine, on siiski loomine: mitte-olemasolu muutub tahes tahtmata olemasoluks, iseasi, millises vormis, millisel tasandil. Kujutluspilt saab kasutada materjali ja toituda sellest, mis teda parasjagu ümbritseb: kübemed, killukesed, muljed, emotsioonid, mineviku- või tulevikuprojektsioonid, kogemused…
Näitusel on esitatud 2018. a kevadsemestril valminud tööd. Kursuse eesmärgiks oli luua väljamõeldud tegelane ning jutustada tema lugu, kasutades selleks maalikunsti keelt. Iga kunstnik elas sisse oma tegelaskuju argipäeva või kujutas tema elu pöördepunkte.
Kursuse juhendaja: Maria Sidljarevitš
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond ja Eesti Kunstnike Liit.
Täname: Maria Sidljarevitš, Indrek Köster, Pärtel Lias.
Avatud:
16.-17. mai, kell 12:00-19:00
Postitas Mart Vainre — Püsilink
EKA maal näitusel “Fiktsioonid”
Teisipäev 15 mai, 2018 — Neljapäev 17 mai, 2018
Maal
Teisipäeval, 15. mail kell 19:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia BA maaliosakonna 2. kursuse üliõpilased ARSi kunstilinnakus (Pärnu mnt 154, Tallinn) ühisnäituse “Fiktsioonid”.
Näitus jääb avatuks kuni 17.maini.
Osalevad: Karola Kaugema, Janne Lias, Aleksandra Zdrzałka, Laura Talvet, Adam Vít.
Huvitav, kuidas oleks olla keegi teine? Kas rääkides kellestki teisest, räägime tegelikult (või muuhulgas ka) iseendast? Loomine, isegi fiktsiooni loomine, on siiski loomine: mitte-olemasolu muutub tahes tahtmata olemasoluks, iseasi, millises vormis, millisel tasandil. Kujutluspilt saab kasutada materjali ja toituda sellest, mis teda parasjagu ümbritseb: kübemed, killukesed, muljed, emotsioonid, mineviku- või tulevikuprojektsioonid, kogemused…
Näitusel on esitatud 2018. a kevadsemestril valminud tööd. Kursuse eesmärgiks oli luua väljamõeldud tegelane ning jutustada tema lugu, kasutades selleks maalikunsti keelt. Iga kunstnik elas sisse oma tegelaskuju argipäeva või kujutas tema elu pöördepunkte.
Kursuse juhendaja: Maria Sidljarevitš
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond ja Eesti Kunstnike Liit.
Täname: Maria Sidljarevitš, Indrek Köster, Pärtel Lias.
Avatud:
16.-17. mai, kell 12:00-19:00
Postitas Mart Vainre — Püsilink
11.05.2018 — 14.05.2018
Belgia kunstniku Kasper Bosmansi kunstnikuvestlus
Maal
Reedel, 11. mail kell 14:00 peab vabade kunstide teaduskonnas Lembitu 12, ruumis 101 avaliku kunstnikuvestluse Kasper Bosmans. Üritus on tasuta ja avatud kõigile.
Kasper Bosmans (s.1990) on Brüsselis ja Amsterdamis elav kunstnik. Ta on õppinud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja HISKis (Higher Institute for Fine Arts) Gentis. Tema hiljutised soolonäitused on toimunud Gladstone galeriis New Yorgis, De Hallenis Haarlemis ja Witte de Wit’is Rotterdamis. Bosmans töötab maali-, joonistuse-, performance’i- ning skulpturaalsete installatsioonidega, kus ta on kasutanud piima, liiva, marmorit jne. Ta kasutab oma töös folkloorseid elemente, neid dekoratiivsete vormidega mänguliselt kombineerides.
Neljapäeval kell 18:00 toimub näituse “Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised” (kuraator Kati Ilves) KUMU kunstimuuuseumis https://kumu.ekm.ee/syndmus/kristi-kongi-ja-kasper-bosmans-dialoogis/
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Belgia kunstniku Kasper Bosmansi kunstnikuvestlus
Reede 11 mai, 2018 — Esmaspäev 14 mai, 2018
Maal
Reedel, 11. mail kell 14:00 peab vabade kunstide teaduskonnas Lembitu 12, ruumis 101 avaliku kunstnikuvestluse Kasper Bosmans. Üritus on tasuta ja avatud kõigile.
Kasper Bosmans (s.1990) on Brüsselis ja Amsterdamis elav kunstnik. Ta on õppinud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja HISKis (Higher Institute for Fine Arts) Gentis. Tema hiljutised soolonäitused on toimunud Gladstone galeriis New Yorgis, De Hallenis Haarlemis ja Witte de Wit’is Rotterdamis. Bosmans töötab maali-, joonistuse-, performance’i- ning skulpturaalsete installatsioonidega, kus ta on kasutanud piima, liiva, marmorit jne. Ta kasutab oma töös folkloorseid elemente, neid dekoratiivsete vormidega mänguliselt kombineerides.
Neljapäeval kell 18:00 toimub näituse “Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised” (kuraator Kati Ilves) KUMU kunstimuuuseumis https://kumu.ekm.ee/syndmus/kristi-kongi-ja-kasper-bosmans-dialoogis/
Postitas Mart Vainre — Püsilink
26.04.2018 — 05.05.2018
Tartusse loodud uus galerii Kogo alustab näitusega “Vaatamis-ja lugemistuba”
Fotograafia
26. aprillist kuni 5. maini kestev Kogo galerii avasündmus „Vaatamis- ja lugemistuba” juhatab sisse galerii käesoleva aasta programmi, kutsub tutvuma galeriiruumiga ja kunstnikega. Osalevad kunstnikud Alexei Gordin, Diana Tamane, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Mari-Leen Kiipli ja Eva Mustonen, kes kõik astuvad 2018. aasta jooksul galeriis üles isiku- või duonäitusega.
Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma. Elīna Vītola ja Kristi Kongi tegelevad eri moel ja eri perspektiivist abstraktse kunstiga. Kui Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele, siis Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega.
Kogo edasise näituseprogrammi keskmeks kujunevad kunstnike sooloprojektid ning kunstnike omavahelises koostöös sündinud näitused ja väiksemad kuraatorprojektid. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele. Juba 2017. aasta oktoobris esindas Kogo galerii kunstnik Diana Tamanet Eesti fotokunstimessil, kus Outset Eesti ostukomisjon valis väliskogusse kinkimise eesmärgil välja Diana Tamane teose „Vererõhk”. Lisaks kutsuti kunstnik Fotomuseum Winterthuri poolt mainekale noori kunstnikke tutvustavale sündmusele „Plat(t)form”. 7.–10. juunini osaleb Kogo galerii Alexei Gordini, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni teostega kunstimessil „ArtVilnius’18” Vilniuses.
Galerii loomisse on andnud suure panuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tartu Linn, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Kunstnike mobiilsust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Galerii asub Aparaaditehases (Kastani 42, Tartu)
Galerii on avatud K-L 12-18.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Tartusse loodud uus galerii Kogo alustab näitusega “Vaatamis-ja lugemistuba”
Neljapäev 26 aprill, 2018 — Laupäev 05 mai, 2018
Fotograafia
26. aprillist kuni 5. maini kestev Kogo galerii avasündmus „Vaatamis- ja lugemistuba” juhatab sisse galerii käesoleva aasta programmi, kutsub tutvuma galeriiruumiga ja kunstnikega. Osalevad kunstnikud Alexei Gordin, Diana Tamane, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Mari-Leen Kiipli ja Eva Mustonen, kes kõik astuvad 2018. aasta jooksul galeriis üles isiku- või duonäitusega.
Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma. Elīna Vītola ja Kristi Kongi tegelevad eri moel ja eri perspektiivist abstraktse kunstiga. Kui Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele, siis Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega.
Kogo edasise näituseprogrammi keskmeks kujunevad kunstnike sooloprojektid ning kunstnike omavahelises koostöös sündinud näitused ja väiksemad kuraatorprojektid. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele. Juba 2017. aasta oktoobris esindas Kogo galerii kunstnik Diana Tamanet Eesti fotokunstimessil, kus Outset Eesti ostukomisjon valis väliskogusse kinkimise eesmärgil välja Diana Tamane teose „Vererõhk”. Lisaks kutsuti kunstnik Fotomuseum Winterthuri poolt mainekale noori kunstnikke tutvustavale sündmusele „Plat(t)form”. 7.–10. juunini osaleb Kogo galerii Alexei Gordini, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni teostega kunstimessil „ArtVilnius’18” Vilniuses.
Galerii loomisse on andnud suure panuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tartu Linn, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Kunstnike mobiilsust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Galerii asub Aparaaditehases (Kastani 42, Tartu)
Galerii on avatud K-L 12-18.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
13.04.2018 — 03.06.2018
Mihkel Ilusa monokroomsed maaliotsingud jätkuvad Bergeni Hordaland Kunstsenteris
Maal
Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.
„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.
„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.
„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“
Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).
Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.
1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.
SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.
www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/
www.instagram.com/tallinnarthall/
Rohkem infot:
Siim Preiman
53432526
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Mihkel Ilusa monokroomsed maaliotsingud jätkuvad Bergeni Hordaland Kunstsenteris
Reede 13 aprill, 2018 — Pühapäev 03 juuni, 2018
Maal
Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.
„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.
„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.
„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“
Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).
Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.
1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.
SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.
www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/
www.instagram.com/tallinnarthall/
Rohkem infot:
Siim Preiman
53432526
Postitas Mart Vainre — Püsilink
10.03.2017 — 29.03.2017
Vano Allsalu näitus “Kogu” Vabaduse galeriis
Maal
Olete oodatud Vano Allsalu näituse “Kogu” avamisele reedel, 10.
märtsil kella 17–19 Vabaduse galeriis.
Näitus on vaadata 11. – 29. III.
Vano Allsalu (s 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid,
programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas
kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem
toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja
Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga
aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub
Allsalu aastast 1992.
Vabaduse galerii väljapanek toob vaataja ette kunstniku viimase nelja
aasta tööde valiku. “Kogu” ei paku kogutud teoseid kollektsiooni
mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike.
Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis on olnud kunstnikule just maalimise päeval
ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii
oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment,
küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib
osutuda iseendagi vastandiks –“süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks
mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks”. Oma viimaste aastate
loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise
piirimail. Nii võib „kogu“ olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu,
mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu on oma veerandsajandi pikkuse kunstnikukarjääri jooksul
mõelnud maalikunstile omaste väärtuste – värvi ja vormi,
maalikujundite kaudu ja abil. Johannes Saar on seda kirjeldanud
järgmiselt: “Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle
kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle
pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne
ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina
kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid
värvide korratu paiskumise lõuendile.” (Kunst.ee, 2016, nr 1).
Vano Allsalu: “Tahtes luua usutavat, kasvõi mõnda inimest päriselt
kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab olema korraga väga enesekindel ja
äärmiselt enesekriitiline. See on mõnevõrra skisofreeniline olukord.
Aga ka lõbus ja kontrastne – nagu külm ja kuum ühekorraga, nagu tuline
pannkook jäätisega. Kui jälgime juba pikemat aega murega nn
paralleelreaalsuste teket poliitikas, majanduses ja meedias, siis
kunst võiks ja peaks senisest enamgi pakkuma inimestele justnimelt
kontrasti tegelikkusega: näiteks teistmoodi, maagilise, poeetilise,
traagilise, veidra reaalsusega täidetud pildiruume, kuhu mõneks ajaks
kaduda. Kus mõelda ja tunda ennast teisiti.”
Allsalu tööd ei ole narratiivsed ega sisalda üheselt mõistetavaid
tõlgendamislõngu, aga ometi kuulub verbaalne tasand kas siis
otsesemalt pealkirjade või kaudsemalt kultuuripärandi (loetud raamat,
nähtud film või või külastatud paik – autori sõnul tema isiklik
“loomingu raamatukogu”) näol tema teoste või vähemalt nende mõistmise
juurde. Kui reastada isikunäituste pealkirjad, paistab Allsalu
kunstnikumaailm selline: “Must ja valge”, “Vaikelu”, “Kena ilm”,
“Leitud ilu”, “Värvine valgus”, “Maal on maastik”, “Armas aeg”, “Öine
Ikaros”, “Igati”, “Unepaanika”, “Motiiv”, “Järelpõletus”, “Üks teine
kord”. Ehk juba kunstniku enda sõnastus osutab paralleelmaailma
loomisele. Allsalu ei ole omamütoloogiate meister, tema maailmas on
ladestunud maalilise metafoorina nii enda elu kui ka
eksistentsiaalsemas mõttes elu kui selline.
Vano Allsalu õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti osakonnas ja on
Eesti Kunstnike Liidu president. Näitusega “Kogu” tähistab kunstnik
oma 50. sünnipäeva.
Veel teavet:
Reet Varblane, galerist
tel 55655014, reetvarblane@gmail.com
Vano Allsalu
tel 5130555, vano@kunstikeskus.ee
Lisatud repro: Nõidus / Spell (akrüül, lõuend, 180×160 cm, 2016)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Vano Allsalu näitus “Kogu” Vabaduse galeriis
Reede 10 märts, 2017 — Kolmapäev 29 märts, 2017
Maal
Olete oodatud Vano Allsalu näituse “Kogu” avamisele reedel, 10.
märtsil kella 17–19 Vabaduse galeriis.
Näitus on vaadata 11. – 29. III.
Vano Allsalu (s 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid,
programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas
kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem
toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja
Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga
aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub
Allsalu aastast 1992.
Vabaduse galerii väljapanek toob vaataja ette kunstniku viimase nelja
aasta tööde valiku. “Kogu” ei paku kogutud teoseid kollektsiooni
mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike.
Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis on olnud kunstnikule just maalimise päeval
ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii
oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment,
küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib
osutuda iseendagi vastandiks –“süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks
mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks”. Oma viimaste aastate
loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise
piirimail. Nii võib „kogu“ olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu,
mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu on oma veerandsajandi pikkuse kunstnikukarjääri jooksul
mõelnud maalikunstile omaste väärtuste – värvi ja vormi,
maalikujundite kaudu ja abil. Johannes Saar on seda kirjeldanud
järgmiselt: “Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle
kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle
pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne
ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina
kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid
värvide korratu paiskumise lõuendile.” (Kunst.ee, 2016, nr 1).
Vano Allsalu: “Tahtes luua usutavat, kasvõi mõnda inimest päriselt
kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab olema korraga väga enesekindel ja
äärmiselt enesekriitiline. See on mõnevõrra skisofreeniline olukord.
Aga ka lõbus ja kontrastne – nagu külm ja kuum ühekorraga, nagu tuline
pannkook jäätisega. Kui jälgime juba pikemat aega murega nn
paralleelreaalsuste teket poliitikas, majanduses ja meedias, siis
kunst võiks ja peaks senisest enamgi pakkuma inimestele justnimelt
kontrasti tegelikkusega: näiteks teistmoodi, maagilise, poeetilise,
traagilise, veidra reaalsusega täidetud pildiruume, kuhu mõneks ajaks
kaduda. Kus mõelda ja tunda ennast teisiti.”
Allsalu tööd ei ole narratiivsed ega sisalda üheselt mõistetavaid
tõlgendamislõngu, aga ometi kuulub verbaalne tasand kas siis
otsesemalt pealkirjade või kaudsemalt kultuuripärandi (loetud raamat,
nähtud film või või külastatud paik – autori sõnul tema isiklik
“loomingu raamatukogu”) näol tema teoste või vähemalt nende mõistmise
juurde. Kui reastada isikunäituste pealkirjad, paistab Allsalu
kunstnikumaailm selline: “Must ja valge”, “Vaikelu”, “Kena ilm”,
“Leitud ilu”, “Värvine valgus”, “Maal on maastik”, “Armas aeg”, “Öine
Ikaros”, “Igati”, “Unepaanika”, “Motiiv”, “Järelpõletus”, “Üks teine
kord”. Ehk juba kunstniku enda sõnastus osutab paralleelmaailma
loomisele. Allsalu ei ole omamütoloogiate meister, tema maailmas on
ladestunud maalilise metafoorina nii enda elu kui ka
eksistentsiaalsemas mõttes elu kui selline.
Vano Allsalu õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti osakonnas ja on
Eesti Kunstnike Liidu president. Näitusega “Kogu” tähistab kunstnik
oma 50. sünnipäeva.
Veel teavet:
Reet Varblane, galerist
tel 55655014, reetvarblane@gmail.com
Vano Allsalu
tel 5130555, vano@kunstikeskus.ee
Lisatud repro: Nõidus / Spell (akrüül, lõuend, 180×160 cm, 2016)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
21.12.2016 — 30.12.2016
Maali eriala magistrantide näitus Viva Arte Viva
Maal
“Kunst on inimloomuse kõige väärtuslikum osa. Seda eriti tänapäevases konfliktide maailmas, kus igasugune humanism on ohustatud. Kunst loob ideaalse platvormi mõtisklemiseks, ekspressiivsuseks, vabaduseks ja fundamentaalseteks küsimusteks. Me ütleme elule “jah”, kuigi vahel tahaksime lõppu lisada “aga”. Kaasaegsete debattide raames peab kunstnik aina enam end kuuldavamaks tegema.
Viva Arte Viva on kirglik hüüatus kunstile ning ka kunstnikule. See biennaal on koostatud kunstnike poolt kunstnikutele. See tegeleb nende loomevormidega, sealhulgas küsimuste, praktikate ja ka eluviisidega.
Näitus taotleb olla elamus, esitlemaks ekstravertset liikumist ühisesse kohta, milleks on määratlematu dimensioon, avamaks teekondi neo-humanismini. “
Christine Macel,
57. Veneetsia biennali kuraator
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistrantuuri esimese kursuse üliõpilaste ühisnäitusel avamisele 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Näitus koosneb kahe workshopi raames loodud projektidest ning on ühtlasi kokkuvõte semestri jooksul tehtud tööst.
Näituse pealkiri Viva Arte Viva viitab järgneva aasta Veneetsia biennaalile. Kunstnikud tutvusid biennaali temaatikaga ning lõpplahenduseks leidis igaüks isikliku tähenduse fraasile Viva Arte Viva.
Näitusel osalevad kunstnikud Leelo-Mai Aunbaum, Tilly Davies, Nieves Felipo, Kelli Gedvil, Martyna Kosiarz, Kristen Rästas, Heidy Tiits, Inga Tsernova, Alo Valge ja Katrin Valgemäe.
Juhendajad: Jaan Toomik ja Vladimir Dubossarsky.
Avamine 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Sissepääs hoovist.
Performance ajakava:
18:00 Tilly Davies (“Withdraw”)
19:00 Alo Valge ja külaliskunstnik Fideelia-Signe Roots (“VANN. BATHTUB. 浴缸”)
21:30 Inga Tsernova ja Tilly Davies (“Painting Project 1”)
Näitus jääb avatuks kuni 30. detsembrini kell 12-18.
24. ja 25. detsembril on näitus suletud.
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Maali eriala magistrantide näitus Viva Arte Viva
Kolmapäev 21 detsember, 2016 — Reede 30 detsember, 2016
Maal
“Kunst on inimloomuse kõige väärtuslikum osa. Seda eriti tänapäevases konfliktide maailmas, kus igasugune humanism on ohustatud. Kunst loob ideaalse platvormi mõtisklemiseks, ekspressiivsuseks, vabaduseks ja fundamentaalseteks küsimusteks. Me ütleme elule “jah”, kuigi vahel tahaksime lõppu lisada “aga”. Kaasaegsete debattide raames peab kunstnik aina enam end kuuldavamaks tegema.
Viva Arte Viva on kirglik hüüatus kunstile ning ka kunstnikule. See biennaal on koostatud kunstnike poolt kunstnikutele. See tegeleb nende loomevormidega, sealhulgas küsimuste, praktikate ja ka eluviisidega.
Näitus taotleb olla elamus, esitlemaks ekstravertset liikumist ühisesse kohta, milleks on määratlematu dimensioon, avamaks teekondi neo-humanismini. “
Christine Macel,
57. Veneetsia biennali kuraator
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistrantuuri esimese kursuse üliõpilaste ühisnäitusel avamisele 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Näitus koosneb kahe workshopi raames loodud projektidest ning on ühtlasi kokkuvõte semestri jooksul tehtud tööst.
Näituse pealkiri Viva Arte Viva viitab järgneva aasta Veneetsia biennaalile. Kunstnikud tutvusid biennaali temaatikaga ning lõpplahenduseks leidis igaüks isikliku tähenduse fraasile Viva Arte Viva.
Näitusel osalevad kunstnikud Leelo-Mai Aunbaum, Tilly Davies, Nieves Felipo, Kelli Gedvil, Martyna Kosiarz, Kristen Rästas, Heidy Tiits, Inga Tsernova, Alo Valge ja Katrin Valgemäe.
Juhendajad: Jaan Toomik ja Vladimir Dubossarsky.
Avamine 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Sissepääs hoovist.
Performance ajakava:
18:00 Tilly Davies (“Withdraw”)
19:00 Alo Valge ja külaliskunstnik Fideelia-Signe Roots (“VANN. BATHTUB. 浴缸”)
21:30 Inga Tsernova ja Tilly Davies (“Painting Project 1”)
Näitus jääb avatuks kuni 30. detsembrini kell 12-18.
24. ja 25. detsembril on näitus suletud.
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
03.11.2016 — 21.11.2016
KRISTI KONGI Hobusepea galeriis: “Kas oled end näinud?”
Maal
Kristi Kongi nimi ei vaja siinsele kunstipublikule eraldi tutvustamist. Tegemist on kahtlemata ühe väljapaistvama ja aktiivsema noorema põlvkonna maalikunstnikuga. Kristi Kongi on lõpetanud 2008. aastal maalingute osakonna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja kaitsnud 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi. 2007. aastal viibis ta välisõppes Lahtis, Soomes. Ta on pälvinud Noore Kunstniku preemia (2011) ja Sadolini kunstipreemia (2013). Tema viimaste aastate ülesastumistest meenuvad esimesena isiknäitus „Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel“ Tallinna Linnagaleriis ja mastaapne väljapanek grupinäitusel „Can’t go on. Must go on“ / „Võimatu minna. Kindlasti minna“ Tallinna Kunstihoones (mõlemad 2014). Käesoleval aastal on Kristi Kongi nimi olnud fookuses eelkõige seoses kandideerimisega kaasaegse kunsti preemiale Köler Prize. Kristi Kongi maaliinstallatsioon „Pilk läbi pisarate“ preemia nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis oli täiuslik vahekokkuvõte kunstniku senisest, värvi- ja ruumiuuringutele keskendunud loomingust. Ka oli Kristi Kongi esitatud üheks tänavuse Konrad Mäe preemia ja medali kandidaadiks.
Kunstiteadlane Kati Ilves on kirjutanud tema loomingu kohta: „Kristi Kongi keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Tema töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Kasutades maaliinstallatsioonides materjale nagu pleksiklaas, puit, kile jmt ning integreerides keskkonda video, laseri või heli, muudab Kongi teosed dünaamilisteks ja muutlikeks.“
Oma värske, Hobusepea galeriis avatava, näituse võtab kunstnik kokku sõnadega: „Näitus on galeriiruume täitev terviklik maaliinstallatsioon. See koosneb viimastel aastatel kogutud mustritest, mis on pärit mingit sorti pakenditelt näiteks: kilekottidelt, lille- ja kingipaberitelt.
Iga detail on osaks loo moodustumisel, mida aitab luua mäletamine. Aeg koosneb erinevatest märksõnadest ja tundmustest. Oluliseks märksõnaks, miks mind hakkasid pakendid huvitama, on varjatud olek. Iga pakend sisaldab endas midagi. On mõeldud kellelegi või on kelleltki. Mõni ese selle paki sees omab kindlat funktsiooni. Või siis näiteks lilled, mis lõpuks tegelikult närtsivad ja kaovad. Ja see paber, mis on lillede ümber jääb alles. Mõnest maalist kumavad läbi asjade varjud, mis kohati abstraktse, kohati reaalsena võiksid anda märku olemasolust. Selle näituse juures olen mõelnud võibolla kõige rohkem olemasolemisele. Sellele mõtlemise tingib kindlasti kõik, mis meid ümbritseb. Mustrid ja värvid aitavad natuke peita seda, mida päriselt ei taha näha või tunda. Samas aitavad nad kaasa endast mõtlemisele.“
Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2016.
Kunstnik tänab: Ahti Lill, Tiit Kongi, Taavi Suisalu, Anna-Kai Tõrs
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja „Vana Tallinn“.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
__________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 55 679 009
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KRISTI KONGI
1985, Tallinn
Haridus:
2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA
2004-2008 Tartu Kõrgem Kunstikool, maalingute osakond
2007 Lahti University of Applied Sciences, Taideinstituutti, Soome
Preemiad, stipendiumid:
2013 Sadolini kunstipreemia
2011 Noore Kunstniku preemia
Valitud isikunäitused:
2016 “Kas oled end näinud?”, Hobusepea galerii, Tallinn
2014 “Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel” Tallinna Linnagalerii. Tallinn
2013 “Androgüünsed meelemasinad” (koos Raoul Kurvitz’aga), Kunstihoone galerii, Tallinn
2012 “Soovin, et ma oleksin lind”, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 “HEAVEN” (koos Marta Stratskasega), Vaal galerii, Tallinn
2010 “transformaator/transformer”, Draakoni galerii, Tallinn
2010 „Sina oled minu kiisu“, galerii SooSoo@Telliskivi, Tallinn
Valitud grupinäitused:
2016 november, “Nomadic Images”, Vilniuse 16. Rahvusvaheline Maalitriennaal, kuraator
Linas Liandzbergis, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Vilnius, Leedu
2016 “Suur maalritöö”, kuraator Liisa Kaljula, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
2016 Kilomeeter Skulptuuri, kuraator Anna Virtanen, Rakvere
2016 Köler Prize nominentide näitus, EKKM, Tallinn
2014/15 “White sheet – Three Versions”, dFab, Riga and Arka Gallery, Vilnius, Leedu
2014 “Can’t go on. Must go on”, kuraatorid Elin Kard ja Mihkel Ilus, Tallinna Kunstihoone
2014 “Merike Estna ja Mina kui maal” kuraatorid Merike Estna ja Kati Ilves, Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2014 Artishoki Biennaal. A+B=AB14, Mūkusalas Mākslas Salons, Riia, Läti
2014 “Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”, kuraator Rael Artel, Tartu Kunstimuuseum
2013-14 “Young painter prize”, CAC, Vilnius, Leedu
2013 “Are we not drawn to new era”, Tartu Kunstimaja, Tartu
2012 “Raplamaa maal vol2”, Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskus, Rapla
2012 “Pimedusekiirus ja teised lood”, Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2012 “MUUDA OMA MEELT” / “Change Your Mind”, Viljandi Linnagalerii, Viljandi
2011 Young painter prize finalists exhibition, Titanikas exposition hall, Vilnius, Leedu
2011 Tase11, US galerii, Tallinn
2011 “Zugzwang”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn
2010-11 “Girl power”, Artdepoo, Tallinn
2010 “Zugzwang”, Commune Art, Vilnius, Leedu
2010 „Muutuv maalikunst. Painting in Process“, Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2010 „193 x 292“, Vaal galerii, Tallinn.
Residentuurid:
2016 de LICEIRAS 18, Porto, Portugal
2014 SIM residentuur, Reykjavik, Island
Osalemine festivalidel:
2011 NEU NOW festival, Tallinn
2011 Kaasaegse kunsti festival “Seanahk”, Haapsalu
Raamatud:
2015 “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud” Kristi Kongi. Kunstnikuraamat
2014 “Võimatu minna, kindlasti minna” Tallinna Kunstihoones 25.10-30.11.2014 kaasnev
trükis
2014 “Kallis Mina kui Maal / Alati Sinu Sinine Laguun” kaasneb Kumu kunstimuuseumi
näitusteprojektiga „Merike Estna ja mina kui maalˮ (27.06.–02.11.2014)
Bibliograafia:
Kati Ilves. Kristi Kongi nostalgiaruumid. Kunst.ee, 2/2015
Andreas Trossek. Kunstilugu. Vikerkaar, 3/2015
Johannes Saar. Värvifuuga toaseinal. Eesti Ekspress, 6.12.2014.
Andreas Trossek. Kristi Kongi: “Ma väga naudin pikalt mõtlemist ja asjade üle kaalumist” Kunst.ee, 1/2014.
Hanna-Liis Kont. Aus maalikunstnik Kristi Kongi. Müürileht, märts 2014
Eha Komissarov. Kristi Kongi ja Marta Stratskas maalivad paradiisi. Eesti Ekspress, 19.04.2012
http://epifanio.eu/nr15/est/varvimaja.html
http://www.arterritory.com/en/texts/interviews/203-kristi_kongi_playing_in_the_house_of_color_/
http://www.arterritory.com/en/blogs_video/sneak_peek/223-kristi_kongi/
Kadri Karro. Kristi Kongi värvimuusika. Eesti Ekspress, 11.01.2011
Ragne Nukk. Kristi Kongi tõlkeprobleemid. Äripäev, 19.11.2010
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
KRISTI KONGI Hobusepea galeriis: “Kas oled end näinud?”
Neljapäev 03 november, 2016 — Esmaspäev 21 november, 2016
Maal
Kristi Kongi nimi ei vaja siinsele kunstipublikule eraldi tutvustamist. Tegemist on kahtlemata ühe väljapaistvama ja aktiivsema noorema põlvkonna maalikunstnikuga. Kristi Kongi on lõpetanud 2008. aastal maalingute osakonna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja kaitsnud 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi. 2007. aastal viibis ta välisõppes Lahtis, Soomes. Ta on pälvinud Noore Kunstniku preemia (2011) ja Sadolini kunstipreemia (2013). Tema viimaste aastate ülesastumistest meenuvad esimesena isiknäitus „Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel“ Tallinna Linnagaleriis ja mastaapne väljapanek grupinäitusel „Can’t go on. Must go on“ / „Võimatu minna. Kindlasti minna“ Tallinna Kunstihoones (mõlemad 2014). Käesoleval aastal on Kristi Kongi nimi olnud fookuses eelkõige seoses kandideerimisega kaasaegse kunsti preemiale Köler Prize. Kristi Kongi maaliinstallatsioon „Pilk läbi pisarate“ preemia nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis oli täiuslik vahekokkuvõte kunstniku senisest, värvi- ja ruumiuuringutele keskendunud loomingust. Ka oli Kristi Kongi esitatud üheks tänavuse Konrad Mäe preemia ja medali kandidaadiks.
Kunstiteadlane Kati Ilves on kirjutanud tema loomingu kohta: „Kristi Kongi keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Tema töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Kasutades maaliinstallatsioonides materjale nagu pleksiklaas, puit, kile jmt ning integreerides keskkonda video, laseri või heli, muudab Kongi teosed dünaamilisteks ja muutlikeks.“
Oma värske, Hobusepea galeriis avatava, näituse võtab kunstnik kokku sõnadega: „Näitus on galeriiruume täitev terviklik maaliinstallatsioon. See koosneb viimastel aastatel kogutud mustritest, mis on pärit mingit sorti pakenditelt näiteks: kilekottidelt, lille- ja kingipaberitelt.
Iga detail on osaks loo moodustumisel, mida aitab luua mäletamine. Aeg koosneb erinevatest märksõnadest ja tundmustest. Oluliseks märksõnaks, miks mind hakkasid pakendid huvitama, on varjatud olek. Iga pakend sisaldab endas midagi. On mõeldud kellelegi või on kelleltki. Mõni ese selle paki sees omab kindlat funktsiooni. Või siis näiteks lilled, mis lõpuks tegelikult närtsivad ja kaovad. Ja see paber, mis on lillede ümber jääb alles. Mõnest maalist kumavad läbi asjade varjud, mis kohati abstraktse, kohati reaalsena võiksid anda märku olemasolust. Selle näituse juures olen mõelnud võibolla kõige rohkem olemasolemisele. Sellele mõtlemise tingib kindlasti kõik, mis meid ümbritseb. Mustrid ja värvid aitavad natuke peita seda, mida päriselt ei taha näha või tunda. Samas aitavad nad kaasa endast mõtlemisele.“
Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2016.
Kunstnik tänab: Ahti Lill, Tiit Kongi, Taavi Suisalu, Anna-Kai Tõrs
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja „Vana Tallinn“.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
__________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 55 679 009
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KRISTI KONGI
1985, Tallinn
Haridus:
2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA
2004-2008 Tartu Kõrgem Kunstikool, maalingute osakond
2007 Lahti University of Applied Sciences, Taideinstituutti, Soome
Preemiad, stipendiumid:
2013 Sadolini kunstipreemia
2011 Noore Kunstniku preemia
Valitud isikunäitused:
2016 “Kas oled end näinud?”, Hobusepea galerii, Tallinn
2014 “Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel” Tallinna Linnagalerii. Tallinn
2013 “Androgüünsed meelemasinad” (koos Raoul Kurvitz’aga), Kunstihoone galerii, Tallinn
2012 “Soovin, et ma oleksin lind”, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 “HEAVEN” (koos Marta Stratskasega), Vaal galerii, Tallinn
2010 “transformaator/transformer”, Draakoni galerii, Tallinn
2010 „Sina oled minu kiisu“, galerii SooSoo@Telliskivi, Tallinn
Valitud grupinäitused:
2016 november, “Nomadic Images”, Vilniuse 16. Rahvusvaheline Maalitriennaal, kuraator
Linas Liandzbergis, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Vilnius, Leedu
2016 “Suur maalritöö”, kuraator Liisa Kaljula, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
2016 Kilomeeter Skulptuuri, kuraator Anna Virtanen, Rakvere
2016 Köler Prize nominentide näitus, EKKM, Tallinn
2014/15 “White sheet – Three Versions”, dFab, Riga and Arka Gallery, Vilnius, Leedu
2014 “Can’t go on. Must go on”, kuraatorid Elin Kard ja Mihkel Ilus, Tallinna Kunstihoone
2014 “Merike Estna ja Mina kui maal” kuraatorid Merike Estna ja Kati Ilves, Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2014 Artishoki Biennaal. A+B=AB14, Mūkusalas Mākslas Salons, Riia, Läti
2014 “Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”, kuraator Rael Artel, Tartu Kunstimuuseum
2013-14 “Young painter prize”, CAC, Vilnius, Leedu
2013 “Are we not drawn to new era”, Tartu Kunstimaja, Tartu
2012 “Raplamaa maal vol2”, Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskus, Rapla
2012 “Pimedusekiirus ja teised lood”, Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2012 “MUUDA OMA MEELT” / “Change Your Mind”, Viljandi Linnagalerii, Viljandi
2011 Young painter prize finalists exhibition, Titanikas exposition hall, Vilnius, Leedu
2011 Tase11, US galerii, Tallinn
2011 “Zugzwang”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn
2010-11 “Girl power”, Artdepoo, Tallinn
2010 “Zugzwang”, Commune Art, Vilnius, Leedu
2010 „Muutuv maalikunst. Painting in Process“, Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2010 „193 x 292“, Vaal galerii, Tallinn.
Residentuurid:
2016 de LICEIRAS 18, Porto, Portugal
2014 SIM residentuur, Reykjavik, Island
Osalemine festivalidel:
2011 NEU NOW festival, Tallinn
2011 Kaasaegse kunsti festival “Seanahk”, Haapsalu
Raamatud:
2015 “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud” Kristi Kongi. Kunstnikuraamat
2014 “Võimatu minna, kindlasti minna” Tallinna Kunstihoones 25.10-30.11.2014 kaasnev
trükis
2014 “Kallis Mina kui Maal / Alati Sinu Sinine Laguun” kaasneb Kumu kunstimuuseumi
näitusteprojektiga „Merike Estna ja mina kui maalˮ (27.06.–02.11.2014)
Bibliograafia:
Kati Ilves. Kristi Kongi nostalgiaruumid. Kunst.ee, 2/2015
Andreas Trossek. Kunstilugu. Vikerkaar, 3/2015
Johannes Saar. Värvifuuga toaseinal. Eesti Ekspress, 6.12.2014.
Andreas Trossek. Kristi Kongi: “Ma väga naudin pikalt mõtlemist ja asjade üle kaalumist” Kunst.ee, 1/2014.
Hanna-Liis Kont. Aus maalikunstnik Kristi Kongi. Müürileht, märts 2014
Eha Komissarov. Kristi Kongi ja Marta Stratskas maalivad paradiisi. Eesti Ekspress, 19.04.2012
http://epifanio.eu/nr15/est/varvimaja.html
http://www.arterritory.com/en/texts/interviews/203-kristi_kongi_playing_in_the_house_of_color_/
http://www.arterritory.com/en/blogs_video/sneak_peek/223-kristi_kongi/
Kadri Karro. Kristi Kongi värvimuusika. Eesti Ekspress, 11.01.2011
Ragne Nukk. Kristi Kongi tõlkeprobleemid. Äripäev, 19.11.2010
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink