Rubriik: Uusmeedia

04.05.2018 — 21.05.2018

EKA uusmeedia magistrant Mari-Liis Rebane avab Hobusepea galeriis näituse “Kõrvaltkuulja”

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA uusmeedia magistrant Mari-Liis Rebane avab Hobusepea galeriis näituse “Kõrvaltkuulja”

Reede 04 mai, 2018 — Esmaspäev 21 mai, 2018

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

01.11.2017

Uusmeedia osakonna külalisõppejõu, kunstnik Aleksandra Jovanić’i, avatud loeng

about-1-816x816

Kolmapäeval, 1. novembril kl 11.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia osakonnas külalisõppejõuna viibiva Serbia kunstniku  Aleksandra Jovanić ’i loeng tema töödest.

Aleksandra Jovanić (1976) keskendub oma loomingus interaktiivsele videomeediale ja animatsioonile, tema tööde seas on erinevaid internetikunsti projekte ning meediauurimuslikke teoseid.

 

Jovanić on omandanud doktorikraadi Belgradi Kunstiülikoolis, kus ta hetkel ka ise õpetab – uusmeedia osakonna dotsendina. Aleksandra on mitmete doktoritööde juhendaja.

 

Loeng toimub Lembitu 12,  ruumis 101.

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Uusmeedia osakonna külalisõppejõu, kunstnik Aleksandra Jovanić’i, avatud loeng

Kolmapäev 01 november, 2017

about-1-816x816

Kolmapäeval, 1. novembril kl 11.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia osakonnas külalisõppejõuna viibiva Serbia kunstniku  Aleksandra Jovanić ’i loeng tema töödest.

Aleksandra Jovanić (1976) keskendub oma loomingus interaktiivsele videomeediale ja animatsioonile, tema tööde seas on erinevaid internetikunsti projekte ning meediauurimuslikke teoseid.

 

Jovanić on omandanud doktorikraadi Belgradi Kunstiülikoolis, kus ta hetkel ka ise õpetab – uusmeedia osakonna dotsendina. Aleksandra on mitmete doktoritööde juhendaja.

 

Loeng toimub Lembitu 12,  ruumis 101.

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

05.07.2017 — 08.07.2017

Impro-Recorder-Bot SMC konverentsil

RoboticRecorder

Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:

Postitas Hans-Gunter Lock — Püsilink

Impro-Recorder-Bot SMC konverentsil

Kolmapäev 05 juuli, 2017 — Laupäev 08 juuli, 2017

RoboticRecorder

Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:

Postitas Hans-Gunter Lock — Püsilink

26.05.2017

Üle Heli kaunite kunstide õhtu

Kaunite_kunstide_6htu

Reedel, 26. mail alates kella 20.00 toimub Üle Heli kaunite kunstide õhtu raames Uusmeedia esimese kursuse tudengite semestritööde presentatsioon. Koht: PADA: Kalasadama 6, Tallinn. Rohkem info Facebook’il.

Postitas Hans-Gunter Lock — Püsilink

Üle Heli kaunite kunstide õhtu

Reede 26 mai, 2017

Kaunite_kunstide_6htu

Reedel, 26. mail alates kella 20.00 toimub Üle Heli kaunite kunstide õhtu raames Uusmeedia esimese kursuse tudengite semestritööde presentatsioon. Koht: PADA: Kalasadama 6, Tallinn. Rohkem info Facebook’il.

Postitas Hans-Gunter Lock — Püsilink

16.12.2016 — 15.01.2017

Kaarel Kurismaa, Raul Keller, Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”

taimer

Kaarel Kurismaa, Raul Keller (EKA uusmeedia professor) , Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”

Kunstihoone galeriis 16. detsember 2016 – 15. jaanuar 2017.

Näituse avamine 15. detsembril kell 18:00!
Taimereid, mis aega tiksuvad, ümisevad, laulavad või muidu häält teevad, on sellel näitusel üksjagu. Erinevaid aja- ja ruumikogemusi mõõtvaid erinevas vanuses kunstnikke neli. Mitte, et ühed oleks noorusest nõdrad, teised vanadusest väetid, aga oma osa ühiskonnas ei etenda ükski neist väärikalt, turvaliselt ja väljakutsetele vilistades.
Võib öelda, et kõigi nelja elusolemise eelduseks on maksimaalne avatus, enese teadlik hoidmine pigem kujunemisjärgus õpilase kui professionaalse kunstniku seisundis. Tundlate erksusel, emotsiooni ja mõtte ehedusel on nende puhul oluliselt suurem väärtus kui kontrollitud teadmisel. Nelja peale kokku ja vanusevahele vaatamata on tehtud nii mõndagi: sõna-, heli-, filmi-, tantsu-, installatsiooni- ja kujutavat kunsti; vaetud ja peetud mitmeid ameteid nagu hooldaja, vabatahtliku, produtsendi, kujundaja, õppejõu ja muusiku oma. Seda kõike hoolimata tõdemusest, et „… kunst, nagu me seda tunneme on läbi saanud,” aga „… milleks muretseda, kui võib jätkata ja minna siit edasi. Lihtsalt, astuda tundmatusse.” (Andres Lõo, Fantoomplatvorm. Paranoia publishing ltd lk 34-36).
Raul Keller (1973) keskendub põhiliselt kohaspetsiifilistele heliinstallatsioonidele, heliperformance´ile, muusikalisele improvisatsioonile ja radiofoonilistele eksperimentidele (Andreas Trossek). Ta osutab kirglikult füüsilise ruumi piiratusele võrreldes akustilise ruumiga (Ragne Nukk). Ta on uusmeedia professor ja õppetooli juhataja, kelle enda loovus on erandlik ja sügavalt isikupärane. Igati tagasihoidlik, kui liigub maailmaloomise häält tehes valguse poole, ise hämarusse peitudes.
Mari-Liis Rebane (1988) on osav mitmes eneseväljenduse viisis, ta pürgib žanri, stiili ja meediumiülesuse poole, luues omamoodi postinternet-kunsti helivasteid. Oma palvehelmeste sõrmitsemise rütmi järgiva video-heli installatsiooni kohta ütleb ta kolmandas isikus: „Autor kasutab helmeste loendamise motiivi kui algselt religioosset tunnetusel põhinevat keskendumisvahendit, mis tekitab enda ümber hüpnootilise ruumi ja mängib ajamütoloogiaga“. Ta tundub olevat natuke keeruline, temast hoovab rahutust ja annet.
Karl Saks (1984) on kunstnik, kes ei tõmba piiri hullumeelse maailma ja seda ülitäpselt määratleva žesti vahele. Ta on üks huvitavama kehaväljendusega liikuja nüüdistantsu laval, kuigi väidab ise, et „liikumine ei käivita minus midagi, ei head tunnet, ei midagi emotsionaalsel tasandil. Liikumise ainus emotsionaalne boonus on, et ta käivitab mõtlemise – mõtteaktiivsus ja protsess muutuvad, kui avastad end liikumises.“ Ta on erakordselt tundlik, võtab vastutuse ja kõlab just nii palju kui olukord nõuab.
Kaarel Kurismaa (1939) töötab liikumatute ja liikuvate, hääletute ja häälekate skulptuuriobjektidega. Teda peetakse õigusega eesti kineetilise ja helikunsti rajajaks. Lisaks kirjutab ta tundeid ergastavaid, nihestatud kulgemisega lühilugusid. Tema nauding väikeste masinate vaiksest tiksumisest, mis natuke häbelikult, aga järjekindlalt kinnitavad maailmale: “Ma armastan sind!” kiirgab väljapoole soojust ja kõlab ootamatult.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Veinisõber, Kanuti Gildi Saal, Hello Upan, Revo Koplus, Mari Kurismaa, Taavet Jansen, Madlen Hirtentreu.
Kunstihoone galerii
16. detsember 2016 — 15. jaanuar 2017
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
Pressiteate koostas:
Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Kaarel Kurismaa, Raul Keller, Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”

Reede 16 detsember, 2016 — Pühapäev 15 jaanuar, 2017

taimer

Kaarel Kurismaa, Raul Keller (EKA uusmeedia professor) , Mari-Liis Rebane ja Karl Saks “TAIMER”

Kunstihoone galeriis 16. detsember 2016 – 15. jaanuar 2017.

Näituse avamine 15. detsembril kell 18:00!
Taimereid, mis aega tiksuvad, ümisevad, laulavad või muidu häält teevad, on sellel näitusel üksjagu. Erinevaid aja- ja ruumikogemusi mõõtvaid erinevas vanuses kunstnikke neli. Mitte, et ühed oleks noorusest nõdrad, teised vanadusest väetid, aga oma osa ühiskonnas ei etenda ükski neist väärikalt, turvaliselt ja väljakutsetele vilistades.
Võib öelda, et kõigi nelja elusolemise eelduseks on maksimaalne avatus, enese teadlik hoidmine pigem kujunemisjärgus õpilase kui professionaalse kunstniku seisundis. Tundlate erksusel, emotsiooni ja mõtte ehedusel on nende puhul oluliselt suurem väärtus kui kontrollitud teadmisel. Nelja peale kokku ja vanusevahele vaatamata on tehtud nii mõndagi: sõna-, heli-, filmi-, tantsu-, installatsiooni- ja kujutavat kunsti; vaetud ja peetud mitmeid ameteid nagu hooldaja, vabatahtliku, produtsendi, kujundaja, õppejõu ja muusiku oma. Seda kõike hoolimata tõdemusest, et „… kunst, nagu me seda tunneme on läbi saanud,” aga „… milleks muretseda, kui võib jätkata ja minna siit edasi. Lihtsalt, astuda tundmatusse.” (Andres Lõo, Fantoomplatvorm. Paranoia publishing ltd lk 34-36).
Raul Keller (1973) keskendub põhiliselt kohaspetsiifilistele heliinstallatsioonidele, heliperformance´ile, muusikalisele improvisatsioonile ja radiofoonilistele eksperimentidele (Andreas Trossek). Ta osutab kirglikult füüsilise ruumi piiratusele võrreldes akustilise ruumiga (Ragne Nukk). Ta on uusmeedia professor ja õppetooli juhataja, kelle enda loovus on erandlik ja sügavalt isikupärane. Igati tagasihoidlik, kui liigub maailmaloomise häält tehes valguse poole, ise hämarusse peitudes.
Mari-Liis Rebane (1988) on osav mitmes eneseväljenduse viisis, ta pürgib žanri, stiili ja meediumiülesuse poole, luues omamoodi postinternet-kunsti helivasteid. Oma palvehelmeste sõrmitsemise rütmi järgiva video-heli installatsiooni kohta ütleb ta kolmandas isikus: „Autor kasutab helmeste loendamise motiivi kui algselt religioosset tunnetusel põhinevat keskendumisvahendit, mis tekitab enda ümber hüpnootilise ruumi ja mängib ajamütoloogiaga“. Ta tundub olevat natuke keeruline, temast hoovab rahutust ja annet.
Karl Saks (1984) on kunstnik, kes ei tõmba piiri hullumeelse maailma ja seda ülitäpselt määratleva žesti vahele. Ta on üks huvitavama kehaväljendusega liikuja nüüdistantsu laval, kuigi väidab ise, et „liikumine ei käivita minus midagi, ei head tunnet, ei midagi emotsionaalsel tasandil. Liikumise ainus emotsionaalne boonus on, et ta käivitab mõtlemise – mõtteaktiivsus ja protsess muutuvad, kui avastad end liikumises.“ Ta on erakordselt tundlik, võtab vastutuse ja kõlab just nii palju kui olukord nõuab.
Kaarel Kurismaa (1939) töötab liikumatute ja liikuvate, hääletute ja häälekate skulptuuriobjektidega. Teda peetakse õigusega eesti kineetilise ja helikunsti rajajaks. Lisaks kirjutab ta tundeid ergastavaid, nihestatud kulgemisega lühilugusid. Tema nauding väikeste masinate vaiksest tiksumisest, mis natuke häbelikult, aga järjekindlalt kinnitavad maailmale: “Ma armastan sind!” kiirgab väljapoole soojust ja kõlab ootamatult.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Veinisõber, Kanuti Gildi Saal, Hello Upan, Revo Koplus, Mari Kurismaa, Taavet Jansen, Madlen Hirtentreu.
Kunstihoone galerii
16. detsember 2016 — 15. jaanuar 2017
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
Pressiteate koostas:
Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

07.02.2015

kunstirühmitus LAIK kutsub oma esimese näituse avamisele

1417597_721366867962163_2727236203180813584_o

Interdistsiplinaarne kunstirühmitus LAIK kutsub teid oma esimese näituse avamisele Haapsalu Linnagaleriis! Tallinnast tulijaile planeeritud buss.

Näitusel eksponeerime oma senist tööprotsessi. Lisaks videotöödele ning heli- ja ruumiinstallatsioonidele viime projekti jooksul läbi improvisatsioonilisi töötube heli-, liikumis- ja tegevuskunsti valdkonnas.

Avamisel toimub kontsert-töötuba, mida juhendavad Gerhard Lock ja Juhan Vihterpal.

BUSSIINFO:

Tallinnast tulijaile on planeeritud 23-kohaline buss, mis alustab väljasõitu kl 13.30 Georg Otsa nim tänavalt Estonia kõrval. Tagasisõit algusega u kl 17.30.

Bussile registreerumiseks kirjutage Kasparile: aus.kaspar@gmail.com. 

Lisage teatele oma nimi ja kontakttelefon.

MEIST:

LAIK alustas oma tegevust 2012. novembris ja koondab eri loomevaldkondades tegutsevate kunstnike praktikad. Kunstnike koostöö sai alguse erinevate dialoogivormide katsetamisega, mis omavahel ja seoses publikuga aitaksid alateadlikke ja teadlikke mäluahelaid tekitavaid protsesse mõtestada nii, et need protsessid ise saaksid väljenduseks. Kui teadvused kohtuvad, siis nad lihtsalt ei vaheta teadmisi. Nad muudavad neid, kujundavad ümber, räägivad üle – loovad uusi mäluahelaid, mis salvestuvad sotsiaalselt konstrueeritud ühiskehas, millele Laik on andnud nime „Objekt MU“.

“Valgustung” esindab kirjeldatud protsessi järgmist etappi, kus peegelduvad erinevad vaimsed ning nägemis-, taktiilse ja kuulmismeeltega seotud kontseptsioonid nagu ärkamine, avanemine, vabanemine, valguse poole püüdlemine.

Liikmed: Anu Vask, Gerhard Lock, Jekaterina Kultajeva, Juhan Vihterpal, Kaspar Aus, Kristino Rav

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKA Uusmeedia õppetool, OÜ Aare autod, Loomeheli OÜ, LaborArtory

LAIK kodulehekülg:

https://www.facebook.com/pages/LAIK/495481393884046

Kohtumiseni!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

kunstirühmitus LAIK kutsub oma esimese näituse avamisele

Laupäev 07 veebruar, 2015

1417597_721366867962163_2727236203180813584_o

Interdistsiplinaarne kunstirühmitus LAIK kutsub teid oma esimese näituse avamisele Haapsalu Linnagaleriis! Tallinnast tulijaile planeeritud buss.

Näitusel eksponeerime oma senist tööprotsessi. Lisaks videotöödele ning heli- ja ruumiinstallatsioonidele viime projekti jooksul läbi improvisatsioonilisi töötube heli-, liikumis- ja tegevuskunsti valdkonnas.

Avamisel toimub kontsert-töötuba, mida juhendavad Gerhard Lock ja Juhan Vihterpal.

BUSSIINFO:

Tallinnast tulijaile on planeeritud 23-kohaline buss, mis alustab väljasõitu kl 13.30 Georg Otsa nim tänavalt Estonia kõrval. Tagasisõit algusega u kl 17.30.

Bussile registreerumiseks kirjutage Kasparile: aus.kaspar@gmail.com. 

Lisage teatele oma nimi ja kontakttelefon.

MEIST:

LAIK alustas oma tegevust 2012. novembris ja koondab eri loomevaldkondades tegutsevate kunstnike praktikad. Kunstnike koostöö sai alguse erinevate dialoogivormide katsetamisega, mis omavahel ja seoses publikuga aitaksid alateadlikke ja teadlikke mäluahelaid tekitavaid protsesse mõtestada nii, et need protsessid ise saaksid väljenduseks. Kui teadvused kohtuvad, siis nad lihtsalt ei vaheta teadmisi. Nad muudavad neid, kujundavad ümber, räägivad üle – loovad uusi mäluahelaid, mis salvestuvad sotsiaalselt konstrueeritud ühiskehas, millele Laik on andnud nime „Objekt MU“.

“Valgustung” esindab kirjeldatud protsessi järgmist etappi, kus peegelduvad erinevad vaimsed ning nägemis-, taktiilse ja kuulmismeeltega seotud kontseptsioonid nagu ärkamine, avanemine, vabanemine, valguse poole püüdlemine.

Liikmed: Anu Vask, Gerhard Lock, Jekaterina Kultajeva, Juhan Vihterpal, Kaspar Aus, Kristino Rav

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKA Uusmeedia õppetool, OÜ Aare autod, Loomeheli OÜ, LaborArtory

LAIK kodulehekülg:

https://www.facebook.com/pages/LAIK/495481393884046

Kohtumiseni!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

19.11.2013 — 01.12.2013

“TALSINKI STEREO”​ EKA G-s

19. novembril kell 18.00 avatakse EKA-G galeriis, Estonia pst 7/Teatri väljak 1 näitus TALSINKI STEREO, mis toob publikuni Helsinki Kuvataideakatemia ja Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia ühisprojekti.  See on stereograafiline videoinstallatsioon, ​ ​milles on kombineeritud Tallinna ja Helsinki linnamaastikud.

​Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia professor​i​ ​Raivo Kelome​he sõnul oli tudengitele algse ideena​ antud​ ​“​E​xquisite corpse​”​ tüüpi mäng​ ning ülesande sisuks  teha videoklippe​, mis ​esitavad Tallinna ja Helsingi vahel vastastikku “küsimus​i”​.

​Esitatud “küsimused” ja “vastused” kajastavad visuaalseid sarnasusi Helsingi ja Tallinna arhitektuurivormides, avalikus ruumis ​- ​inimestes, liikluses, esemetes​,​ ehitustes ja lammutustes. Iga klipp tegeleb ühe teemaga ​ning n​äitusel liidetakse ​videolõigud 3D video​ks.​

Projekti ​on näidatud juba Pixelache’i festivali 2013 raames Helsingi Eesti ​ ​Majas ​toimunud näitusel.

Talsinki Stereo projektis ​osalesid Eesti Kunstiakadeemia​ ​u​usmeedia osakonna poolt Hanne Aasamets, Jana Soans, ​ ​Kärri Jürisson, Liisalotte Elme, Mikk Madisson, Taavi Suisalu, Mart ​ ​Vainre ja Hans-Gunter Lock ning Kuvataideakadeemia poolt Andrey​ ​Bogush, Monika Czyzyk, Walter Dewald, Artos Jesus Inkerö, Linda Mayer, ​ ​Reija Merilainen ja Ruben Ostan Veirup. Juhendajad on Caspar Stracke​ ​(Kuvataideakate​mia) ja Raivo Kelomees (EKA).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini.

 

​Lisateave:

Raivo Kelomees

Head / Professor

Department of New Media

Faculty of Fine Arts

Estonian Academy of Arts

Kiriku plats 1, Tallinn 10143,

Estonia

Mobile +372 56 235 191

e-mail: offline@online.ee

—————————————-​

Teate toimetas​

Solveig Jahnke

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

“TALSINKI STEREO”​ EKA G-s

Teisipäev 19 november, 2013 — Pühapäev 01 detsember, 2013

19. novembril kell 18.00 avatakse EKA-G galeriis, Estonia pst 7/Teatri väljak 1 näitus TALSINKI STEREO, mis toob publikuni Helsinki Kuvataideakatemia ja Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia ühisprojekti.  See on stereograafiline videoinstallatsioon, ​ ​milles on kombineeritud Tallinna ja Helsinki linnamaastikud.

​Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia professor​i​ ​Raivo Kelome​he sõnul oli tudengitele algse ideena​ antud​ ​“​E​xquisite corpse​”​ tüüpi mäng​ ning ülesande sisuks  teha videoklippe​, mis ​esitavad Tallinna ja Helsingi vahel vastastikku “küsimus​i”​.

​Esitatud “küsimused” ja “vastused” kajastavad visuaalseid sarnasusi Helsingi ja Tallinna arhitektuurivormides, avalikus ruumis ​- ​inimestes, liikluses, esemetes​,​ ehitustes ja lammutustes. Iga klipp tegeleb ühe teemaga ​ning n​äitusel liidetakse ​videolõigud 3D video​ks.​

Projekti ​on näidatud juba Pixelache’i festivali 2013 raames Helsingi Eesti ​ ​Majas ​toimunud näitusel.

Talsinki Stereo projektis ​osalesid Eesti Kunstiakadeemia​ ​u​usmeedia osakonna poolt Hanne Aasamets, Jana Soans, ​ ​Kärri Jürisson, Liisalotte Elme, Mikk Madisson, Taavi Suisalu, Mart ​ ​Vainre ja Hans-Gunter Lock ning Kuvataideakadeemia poolt Andrey​ ​Bogush, Monika Czyzyk, Walter Dewald, Artos Jesus Inkerö, Linda Mayer, ​ ​Reija Merilainen ja Ruben Ostan Veirup. Juhendajad on Caspar Stracke​ ​(Kuvataideakate​mia) ja Raivo Kelomees (EKA).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini.

 

​Lisateave:

Raivo Kelomees

Head / Professor

Department of New Media

Faculty of Fine Arts

Estonian Academy of Arts

Kiriku plats 1, Tallinn 10143,

Estonia

Mobile +372 56 235 191

e-mail: offline@online.ee

—————————————-​

Teate toimetas​

Solveig Jahnke

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink