Rubriik: Tugistruktuurid

Loe lähemalt:

https://www.artun.ee/et/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/teadus/eka-arh-konverents-2024-susteemide-ehitamine/

Ukraina kunstitudengite näitus Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
28.07.-31.08.2024
E–R 10.00–15.00
Raamatukogu on suletud 22.07-4.08.2024

Kunstnikud: Dariia Silchuk, Sonia Kharkovets,Kseniia Romaschenko, Alina Zadvirna

Graafilise disain: Daria Titova (UKR)

Võimaldamaks Ukraina üliõpilastele tõusta kunstnikena nähtavale, toimub EKA raamatukogu galeriis programmis osalenud EKA mentorite Ukraina tudengite näitus. Tegu on õpingute ajal valminud  graafika-, illustratsiooni ja joonistusteostega, mis peegeldavad Ukraina ülikoolide õppetöid ja lähenemisi.

Kogu Ukrainas elavate ja töötavate tudengite looming on tugevalt mõjutatud sõjaolukorrast – vaimsest hakkamasaamisest, liikumisvabadusest ja ellujäämisest. Raudvihma all on üliõpilased jätkanud oma valitud erialadel õppimist, pannud loomingusse oma oskused aga ka ärevuse, hirmud ja unistused. EKA raamatukogus avaneb väike uks nende maailma. Meie saame omalt poolt ollagi abiks sellega, et tunnustame nende noorte loojate pürgimusi. Avaldame tänu kõigile inimestele ja asutustele, kes on annetanud EKA Ukraina Ülipilaste Stipendiumi Fondile.

ELIA UAx Platvorm

2022. juunis rõhutasid EKAs ja EMTAs aset leidnud ELIA juhtimissümpoosionil Ukraina kõrgema kunstihariduse juhid, et nende esmane prioriteet on peatada kunstide “institutsionaalne hävitamine”. Nad usuvad, et on oluline toetada tudengeid, et nad saaksid jätkata haridusteed oma kodumaal, ning samuti meelde tuletada, kui tähtis on nende kunstipraktika Ukraina kultuurielu säilimisele.

15. novembril 2022 kuulutasid Abakanowiczi Kunsti- ja Kultuuri Heategevusfond (AACCF) koostöös ELIAga välja rahastusmeetme, et toetada kunstitudengeid ja kõrgema kunstihariduse institutsioone Ukrainas. See viis ELIA UAx Platvormi loomiseni. UAx Platvorm kehastab Magdalena Abakanowiczi vaimu ja väärtusi. See algatus on suunatud sõjast mõjutatud kunstnikele, et nad saaksid täita üht oma tähtsaimat ülesannet – luua kunsti rõhumise kiuste.

EKA UAx platvormi juhendajad Ukraina üliõpilastele 2023/24. õppeaastal on Britta Benno ja Anne Pikkov.

Kõik teosed on müügiks. Ostuga toetad kunstnikke Ukrainas.

Lisainfo:
https://sihtasutus.artun.ee/ukraina2022
https://elia-artschools.org/general/custom.asp?page=UAx
https://www.artun.ee/et/ukraine/

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2023-31.08.2024.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Tutvu eelmise aasta võitjatega siin.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Kolmapäeval, 5. juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias diskussiooniõhtu, kus näitame mahulise renoveerimise teadustöö arenguid ja arutame valdkonna ekspertidega ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse viie Narva hruštšovka-tüüpi kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.

Korraldame vestlusõhtut teist aastat järjest, sest näeme vajadust arutada, kuidas edeneb eesmärgistatud 14 000 kortermaja renoveerimine ja kuidas see mõjutab ehitatud keskkonda ja selle elanikke.

ÜRITUSE KAVA
Ruumi(line) renoveerimine – paneelmajapõldudest mitmekesiseks linnaruumiks?

16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines. Mis on aastaga muutunud? / Ivo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler

16:20 Renoveerimislahenduste konfiguraator / Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur

16:40 sLenderfassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadurid

17:00 Tudengite välkettekanded

17:15 Paneeldiskussioon: Renoveerimine – kas uus uusarendus?

Indrek Allmann / arhitekt, Pluss Arhitektid, Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige

Kaja Pae / Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja

Kristjan Mitt / Mitt & Perlebach juhatuse liige, Hepsor nõukogu liige

Martin Talts / KMT Prefab CEO, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees

Peeter Tambu / Narva linna peaarhitekt

18:15 Tudengitööde näituse avamine, suupisted, tervitusjook

Selle aasta alguses avas KREDEX Eesti ajaloo kõige suurema toetusmääraga (70%) taotlusvooru Ida-Viru maakonnas asuvatele ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad osaliselt või terviklikult rekonstrueerida oma korterelamut. 24. aprilli seisuga oli esitatud 13 taotlust, millest positiivse otsuse on saanud 11 kogusummaga 4,1 miljonit ja saadaval on hetkel veel 5,3 miljonit (allikas: Renoveerimismess). Suurt toetust silmas pidades näeme suurt potentsiaali ruumilisemalt renoveerida, aga vähene osavõtt paneb küsima, kas senised lahendused pole olnud piisavad ja sobivad ühistutele. Kas on õige aeg piloteerida mahulist renoveerimist ja näitlikustada ruumipotentsiaali, mis tehastoodetud renoveerimisprotsessis peitub?

2023. aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitekte suuremal määral protsessi kaasata. Kitsaskohad, mida uurime, on tervikliku lahenduse pakkumine rekonstrueerimisel, sealhulgas ruumi laiendused, hoonete vahelise ruumi mõtestamine, korteripõhised lahendused, ligipääsetavuse parandamine, kogukonnaruumide võimalused ja visualiseerimine, ning läbi modulaarse lähenemise renoveerimiskataloogi väljatöötamine ja kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.

Arhitektuuri- ja linnaplaneerimistudengite rahvusvaheline erialastuudio sLenderBlock võtab vaatluse alla 5 Narvas asuvat hruštšovka-tüüpi kortermaja Viru tänaval, pakkudes jätkusuutlikke lahendusi korteri, hoone ja kvartali skaalas. sLenderBlocki juhendavad arhitektid Sille Pihlak, Siim Tuksam, Keiti Lige, Ann-Kristiin Entson ning energiatõhusus külalisõppejõud Viktoria Sandor (Innsbrucki ülikool) ning inseneeria külalisõppejõud Adam Orlinski (Bollinger+Grohmann insenerid).

Eelmise aasta renoveerimisteemalise õhtu ülekannet saab järelvaadata siin: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu

EKA, EMTA ja BFM kutsuvad Teaduskohvikusse!

Põhjala tehase AnkruSAALis (Ankru 10, Tallinn) 27. mail kl 18:00.

Aruteluõhtul avavad kolme ülikooli loovuurijad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Vestlusringis osalevad Jane Remm (EKA), Marta Konovalov (EKA), Elen Lotman (BFM), Juhan Uppin (EMTA), modereerib Jaak Sikk (EMTA).

Ühtlasi lansseerime uhiuue loovuurimuse parimaid praktikaid tutvustava kodulehe!

Õhtu teises pooles esitleb Juhan Uppin (PhD muusikas) oma äsja ilmunud raamatut „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (EMTA Loovuurimused 6). Raamatut saab osta soodushinnaga.

Pakume kohvi-teed, suupisteid ja muusikalist etteastet.

Olete oodatud!

NARTi avatud loeng EKAs 3/3 –  Kristiin Hanimägi ja Joel Freeman
21. mail kl 17.45
Põhja pst 7 ruumis A-501, EKA, Tallinn

Kolmas ja viimane NARTi avatud loeng sel kevadhooajal toimub 21. mail. Loengu annavad Kristiin Hanimägi (EST) ja Joel Freeman (USA). Kristiin on Tallinnas elav eksperimentaalfotograaf, kes töötab Eesti Muinsuskaitseametis arhivaarina. Joel on kunstnik ja kunstikorraldaja, kes elab Los Angeleses, Californias. Kunstiduona uurivad nad Narvas kollektiivset mälu, pakuvad kohalikele elanikele võimalust kogeda camera obscura’t.

Narva kunstiresidentuuri kunstnike regulaarsed avalikud loenguid toimuvad Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas. Kunstnikud räägivad professionaalse loomeinimeste argielust, sellest, milline on kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas kunstnikele pakutavatest võimalustest osa saada. Loomulikult tutvustavad nad ka oma loomingut.

Selle kevade viimane loeng toimub teisipäeval, 21. mail kell 17.45. See toimub EKAs (Põhja pst 7) viienda korruse ruumis A.501. Loeng on tasuta ja kõigile avatud! Loeng toimub inglise keeles.

Léan Hötzel, Nils Geffre, Louisa Seidl, Tomasz Jarosz, Anna Broučková, Lucille Gonzalez, Katariina Kesküla, Halyna Yaroshenko, Clara-Marlen Wilke, Charlotte Gisèle Chapuis, Martí Castillo, Marína Gerða Bjarnadóttir, Asmus Soodla

Avamine: 14. mai kell 18.00

Näitus avatud: 15.–16. mai kell 10.00–18.00

See vana küla, augustikuu päike, Euroopa kõrb, lõuna suunas liikuv linnuparv. Ümberringi pole kedagi, välja arvatud soe putukate sumin, päikesepaiste ja vesi, basseinivesi, basseinivesi kuskil kaugel.

Veepritsmed niisutamas liivakivi. Maja soe paekivi, köögi külm graniidist tasapind. Aeg-ajalt vilksatab mõni mälestuskild. Ma arvan, et see on eest ära jooksmine, või lihtsalt jooksmine. Vaene Doe kardab endiselt.

Rong oli veel suurel kiirusel, kui järsku peatus. Pekingist Madridi saab sõita rongiga. Doe sõitis lihtsalt tagasi koju. Euroopa on hea koht nomaad olemiseks, nagu tatarlased, kes aitasid Krimmis Beuysi. Doe soovis, et teda maetaks, nagu Beuysi, kasvõi mõneks päevaks.

Doe vaatas aknast välja. Väljas oli pime. Rongirööpad, kauguses asuv silmapiir ja esimesed rohelised jäljed nisupõldudel. Doe mõtles äärelinnale, magamistoa väikesele aknale, tänavatele, mis ulatuvad nii kaugele kui silm seletab. Miks rong peatus? Doe ärkas ja rong oli tühi. Tegelikult peaaegu tühi, kuid Doe mäletab, et rong oli tühi. Uksed avanesid kui Doe kõndima hakkas. Külm tuuleiil tungis rongi. Mõned leheküljed raamatust, mis Doe istmele maha jäi, hakkasid tuule käes lendlema. Doe mäletab, et see oli roheliste kaantega raamat. Rohkem ta ei mäleta.

Kuraatorid: Léan Hötzel, Clio Pavlidis Andersson
Näituse juht: Katariina Kesküla, Joost Jansohn
Näituse autor: Martí Castillo; eesti keelde tõlkinud Triinu Ojala + Emma Johanson
Näituse kujundaja: Lin Puype, Martí Castillo, Emma Johansohn, Asmus Soodla
Suhtlemine: Emilia Santaella, Lucille Gonzalez
Sisekommunikatsioon: Louisa Seidl
Fotodokumentatsiooni näitus: Clio Pavlidis Andersson, Diána Rakonczai, Tomasz Jarosz
Graafiline disainer: Charlotte Gisèle Chapuis, Joost Jansohn
Toimumiskoha kontaktisik: Laura De Jaeger
Avalikud: Clara
Kaasprodutsendid: Tobias Laborie

Täname kõiki, kes selle näituse elluviimisel osalesid. Ilma nende abita poleks see suurepärane sündmus võimalik olnud. Eriline tänu Laura De Jaegerile, kes kogu selle projekti algatas. Ta andis meile energiat oma iganädalase panusega ja aitas igaühel leida oma konkreetse rolli. Samuti tahame tänada meie külalisartiste Alex Webberit ja Siebert Mispeloni nende lõbusate ja huvitavate harjutuste eest. Lisaks tahame tänada EKA rahvusvahelist osakonda ja Erasmus+ rahalise toetuse eest.

Oleme Krullile tänulikud, et ta meid selle ruumiga toetas. Ja lõpuks tahame tänada kõiki, kes meie näitusele tulid.
Näitust toetavad Erasmus+ ja Eesti Kunstiakadeemia välissuhete osakond.

TAO kutsub osalema seminaril “Isikuandmete kasutamine teadustöös”, mis toimub reedel 10. mail, kell 14:00-16:30, ruumis A-302.

Seminaril tutvustab Marten Juurik (ETAG/TÜ) juhendit „Andmekaitse teadustöös“, mis on suunatud teadlastele, doktorantidele ning uurimistööd tegevatele tudengitele, kes oma töös puutuvad kokku isikuandmetega.

Käsitletakse põhjalikult, kuidas isikuandmete kaitsega seotud õigusnormid mõjutavad teadustööd ning millised on sellega seotud erandid. Samuti räägitakse sellest, mida peaks teadustööd tehes kindlasti järgima, lähtudes isikuandmete kaitse ja eetilistest põhimõtetest.

Olete väga oodatud!

Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid.

Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneval päeval avatud kell 12–18.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
L 11.05. – P 12.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus

E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo
T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere