Rubriik: Galerii

EKA Galeriis esineb reedel, 14. aprillil kell 19.00, grupinäituse “Entroopia kadalipp” raames etenduskunstnik ja eksperimentaalmuusik Vaim Sarv (EE/USA),

Vaim kasutab oma häält ja elektroonikat, resoneerides näituse teemadega, mis keerlevad läänemaailma-järgse rahvuse mõistete poorsuse ümber. Teemaks identiteet ja selle kummitavad lood.

Sissepääs on tasuta!

„Entroopia kadalipp”
Zody Burke, Taylor “Tex” Tehan, Joonas Timmi, Lauri Raus
06.—28.04.2023
Avamine: 06.04, kell 18.00

Pole midagi müstilisemat televiisorist, mis mängib tühjas toas … äkitselt paljastab televisioon oma tõelise olemuse: ta on video teisest maailmast ega ole otseselt kellelegi suunatud, näidates ükskõikselt oma pilte, olles samas ükskõikne enda edastatud sõnumite vastu (väga hästi võib kujutleda teda töötamas ka pärast inimese kadumist siit maailmast).

— Jean Baudrillard, Ameerika

“Entroopia kadalipp” kutsub vaatajaid sisenema transmuteerunud ruumi. Näitust inspireerisid lapsepõlvega seotud, nostalgiast koormatud mälestused: suveõhtused seiklused lõbustusparkides ja maanteeäärsetes motellides.

Mängides selliste ruumide psühhogeograafiast tulenevate ootustega, juhatab näitus vaatajaid mõtisklema vastuolu üle, mis valitseb meie päritud maailma fantaasiate ja soojeneva planeedi tegelikkuse vahel.

Solastalgia on mõiste, mis kirjeldab keskkonnamuutustest põhjustatud emotsionaalset või eksistentsiaalset ärevust. Näitusel materialiseerub solastalgia narratiivi põimitud teoste ja artefaktidega. “Entroopia kadalipp” on meie kaasaegne apoloogia, mis kasutab arhitektuuri kui arhetüüpi ja uurib läänelikustumise järgseid arusaamisi rahvuslikust identiteedist ja selle kummitusliku ajaloo poorsust. Siin selgub, et antropotseeni tingimustes hägustuvad varasemalt tunnetatud piirid utoopia ja düstoopia kategooriate vahel.

Jätkates keskkonna ja arhitektuuriga transformatiivselt tegelevate teoste traditsiooni, nagu näiteks Gregori Schneideri “Totes Haus u r” ja Jonah Freemani “Hello Meth Lab in the Sun”, aga kuulatades ka Robert Ashley hiliskapitalistlikust melanhooliast kannustatud ooperikompositsioone, rullub “Entroopia kadalipp” lahti lineaarse arheoloogiliste väljakaevamiste rajana. See on narratiiv liikumisest ja kohatusest, mis lähtub arusaamisest, et nähtamatud ja emotsionaalsed kujutelmad saab tuua nähtavasse sfääri ja tekitada igatsuse, hirmu ja isegi kohutava õuduse tunnet.

Kommentaar kunstnikelt…

Maanteeäärne motell on Ameerika Ühendriikide mandrialal korduv tunnusjoon, mis on aga täiesti puudu Eestist. Seda nähakse kui iseenesestmõistetavat kohta, kus väikesed tragöödiad võivad aset leida. See on paik, mis hoolimata arvukusest mandri osariikides paistab nähtamatu välismaailmale ning tänu millele allasurutud emotsioonid kerkivad kergelt pinnale. Näitusega “Entroopia kadalipp” on meie eesmärk ebatavalises asupaigas tegeleda sürreaalsusega, mis hägustab mälu ja ajaloo kokkupuutepunkte ning luua kummituslik simulaakrum ruumist, mis eksisteerib erinevate kohtade vahel. Meie koostöö jaoks on oluline kultuuri poeetiline muundumine, mis leiab aset, kui maailma erinevates kohtades asuvad riigid peegeldavad ja mõjutavad üksteist.

Meie kontseptsioonile on omane arusaam, et Ameerika Ühendriigid eksisteerivad osaliselt meedia poolt alalhoitud fantaasiana. Kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Ameerikast, kuid hoolimata sellest on meie kogemus oma koduriigist teistsugune, kui see Ameerika, mis asetseb kultuurilise status quo kujutelmades. Teised kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Eestist ja on märkimisväärse osa oma ajast pühendanud Ameerika üle fantaseerimisele ning nende fantaasiate võrdelmisele faktidega. USA-ga ausalt tegelemine tähendab, et tuleb rinda pista kõikjal varitsevate varjudega, mis korraga seisavad vastu tõele ja domineerivad riigi emotsionaalses kartograafias, aga ka lõputu hulga populaarsete fantaasiatega, mis pakuvad alternatiivseid pilte sellele USA-le, nagu ta päriselt olemas on.

Zody Burke on Ameerika multidistsiplinaarne kunstnik, kes kritiseerib oma töödes hiliskapitalismi absurdsust ning sellest võrsuvaid mütoloogiaid ja arhetüüpe, jättes samal ajal ruumi ka vahepealsustele, et soodustada erinevaid koosolemise viise. Ta töötab muuhulgas skulptuuri, illustratsiooni ja heliga ning soovib oma loominguga näidata, et ühiskondlikud arusaamised identiteedist, sümboolikast, jõhkrusest ja hierarhiast võivad olla haprad ja meie enda kujundada, ent ometi vormivad need paradoksaalselt peaaegu kõiki meie elu tahke.

Taylor “Tex” Tehan on Ameerika Ühendriikidest pärit interdistsiplinaarne loomeinimene ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriprogrammi üliõpilane. Ta töötab tekstiili, heli, metalli, puutöö ja filmiga ning tema loomingut kannustab Lääne-Ameerikaga seotud maastik, nostalgia, spekulatiivne tulevik, mütoloogia ja romantika. Tehan on varasemalt tegutsenud moevaldkonnas, töötades disainerina erinevate brändide jaoks ja teinud oma viimase praktika Louis Vuittoni meesteriiete disainitiimis Pariisis. Tema huvid kohtuvad moe, muusika, kaasaegse kunsti, filmi ja graafilise disaini kokkupuutepunktis, panustades neis rõhku just keskkonna-kogemuslikele teemadele.

Joonas Timmi on Eesti kunstnik ja disainer, kes uurib kaasaegse käsitöö identiteeti, kombineerides traditsioonilise puutöö tehnikaid VR-modelleerimise, 3d-printimise ja CNC-freesimisega. Üks tema viimastest teostes “Tõmme” oli 2022. aasta jaanuaris eksponeeritud Hobusepea galeriis näitusel “Teostamata olevik”. See installatsioon kombineeris looklevaid vineerist vorme tekstiiliga, luues alternatiiv-reaalsustest inspireeritud trooniliku struktuuri.

Lauri Raus on Eesti laulukirjutaja ja kitarrist, kes on enim tuntud oma töödega kaasaegse kantri ja shoegaze’i bändis Holy Motors. Ta tegeleb oma loomingus läänelike muusikatroopidega distantsilt, muutes oma tõlgenduse Americanast millekski peenetundeliselt erinevaks ja täiesti ainulaadseks. Rausi bändi esindab New Yorgi indie-plaadifirma Wharf Cat, mis on võimaldanud tal tuuritada USA-s ning lõhkuda, laiendada ja muuta oma suhet muusikalise traditsiooniga, mida ta kasutab oma loomingu alusena. Raus õpib Tallinna Ülikoolis antropoloogiat.

Ära ületa teise piire!
17.03-25.08.2023
EKA väligalerii, Kotzebue 1
Avamine: 17.03 kell 16.00 EKA fuajees 

Osalevad kunstnikud:
Kristiina Aarna, Karola Ainsar, Katharina Grepp, Kärt Heinvere, Annika Hint & Irmeli Terras, Maria Kapajeva, Sanna Kartau, Hanna Eliise Kask, Karis Kivi, Maria Izabella Lehtsaar, Annemarie Maasik, Marlene, Susanna Mildeberg, Katariin Mudist, Enn Nazarov, Liisa Niit, Katerina Rothberg, Pamela Samel, Tiina Sööt, Daria Titova, Kadi Viik, Laura Vilbiks

Feministeerium ja EKA Galerii kutsuvad: näituse „Ära ületa teise piire” avamine 17. märtsil kell 16.00 EKA fuajees!

72 protsenti tudengitest on vähemalt korra kogenud seksuaalset või soolist ahistamist ülikoolis, mis väljendub tavaliselt stereotüpiseerivates märkustes, seksuaalse alatooniga jutus, kahemõttelistes naljades või kohatult vahtimises.*

Igal inimesel on õigus otsustada oma keha puutumatuse üle ise. Kuidas enda piire kehtestatakse, sõltub palju kultuurilistest normidest ja seadustest. Seksuaalsuhted peavad põhinema kõikide osapoolte selgel nõusolekul. Vaba nõusolek tähendab seda, et seksuaalsuhtes olevad osapooled võivad igal hetkel otsustada, kas nad soovivad jätkata või tegevus peatada ja olla kindlad, et nende piire arvestatakse. Üksteisega arvestamine trotsib vägivalda ja ebavõrdsust loovaid stereotüüpe ja loob emotsionaalselt turvalise õhkkonna.

2017. aasta Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioon, mille on teiste seas ratifitseerinud Eesti, näeb ette vägistamise definitsiooni muutmise karistusseadustikus selliseks, mis lähtuks nõusolekupõhisest seksuaalsuhtest kui normist, millest kõrvale kaldumine on vägistamine. Seaduse kõrval on oluline ühiskonnas ühiselt aru saada, et kõigil on õigus kehalisele ja vaimsele enesemääramisele. 

Näitusele valisime konkursile esitatud pildid, mis käsitlevad seksuaalse nõusoleku kultuuri põhitõdesid ja astuvad vastu stereotüüpse suhtumisega tekitatud probleemidele.

* 2020. aasta Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuring „Sooline ja seksuaalne ahistamine Eesti kõrgkoolides“

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Active citizens fund

Teiselpool sinist sealpoolsust

Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma. 

16.02–16.03.2023
Avamine 16.02, kell 17.00

Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus “Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová näitusel “Teiselpool sinist seapoolsust” sulavad inimesed hoovusteks, et siis teiste olevustega jagatud kehas ühes elada. 

Štefanigová praeguste tööde keskmes on voolav liikumine inim- ja mitte-inimsubjektide vahel, kus elusolendid pole teineteisest puutumata ega lahutatud. Nagu kõike hõlmav vesi, mis hoiab meid kehades ringlemise läbi lõpmatult kestvas saamise seisundis, immitsevad Štefanigová teosed “Teiselpool sinist sealpoolsust” endast välja uutele territooriumitele. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud teoste kaudu, uurib “Teiselpool sinist sealpoolsust” võimalusi kokkuvoolamiseks ja ühtesulamiseks, tehes seda sarnaselt meie kehade soontes endasse suubuvale veele. 

Kui vaadata Štefanigová teoseid läbi sidususpuntkide, võib märgata nende välja joonistumist ja nende juurdumist – nii heas kui halvas – meie eraelusse. Neimanis on kirjutanud, kuidas: “Hoolimata sellest, et me oleme kõik veest tehtud, teineteisse nõrguvad ja voolavad kehad, paneme me vastu täielikule ühtesulamisele, ainelisele hävingule. Täpsemalt, me lükkame seda edasi kuniks “põrm saab põrmuks ja vesi veeks””. Tõestuse sellele väitele saab leida Štefanigová’ teostes, kus vesi, õhk ja meid siduv miski töötavad kehadevahelise suhtlusvahendina, ühendades vaatajaid ning hõlbustades kehalisusest teadlikuks saamist. Nõnda lähenedes tõusevad nähtavale nii olnud kui olev. Meie kehad hoiavad endas minevikku, kiikudes samaaegselt tuleviku äärel. Oleme keset kestvat endaks saamise seisundit, milles puudub taassünni naiivsus. 

Štefanigová lähenemises, mis esitab väljakutse inimliku ja mitte-inimliku piiridele – kõigele, mis hoiab neid kahte sfääri sotsiaalselt ja keskkondlikult lahus – on midagi kvääri. Nagu selle kohta on kirjutanud bell hooks: “Kväär ei tähista seda, kellega sa seksid. See võib küll olla osa sellest, kuid kväär tähistab seesmise mina vastaseisu ümbritsevaga ning tungi selles luua ja leida koht vestluseks,  edenemiseks ja armastuseks”

Štefanigová praktikas täidab vesi olulist rolli – alustades veest, millest koosneb akrüülvärvi keha, lõpetades vee enda kuivamisjälgedega lõuendil. Štefanigová ühe joone tehnika äratab maalides mingi niiske tõe – peegelduse, mis on lõpmatus liikumises. Asetades maalid teineteise kõrvale, loob Štefanigová laine, mis voogab läbi ruumi. 

Näitusel on eksponeeritud Denisa Štefanigová maalid ja installatsioonid koos Marleen Suvi skulptuuridedga. Näitust saadab piiratud tiraažiga kataloog, mis uurib näitust läbi kunstnik Denisa Štefanigová ja kuraator Yilin Ma dialoogi. Kataloogi on kujundanud Johanna Ruukholm. 

Denisa Štefanigová (s. 1995) on Tšehhi kunstnik, kes töötab peamiselt maali vallas. Ta kaitses hiljuti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekavas – bakalauresusekraadi Brno tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas, olles ennast lisaks täiustanud õpingutel Bilbaos aastal 2021. Štefanigová oli sel aastal üks 15 nominendist ülebaltikumilisele Young Painter Prize-ile. Tema viimasteks näitusepaikadeks on olnud MO muuseum Vilniuses, Hobusepea ja Hoib galeriid. Štefanigová teoseid võib leida nii KogArt-i kui SYNLAB-i kogudest. Sel aastal ootavad teda nii isikunäitused Tallinnas, Prahas kui grupinäitus Ungari kunstniku Asztrid Csatlosega Brnos. 

Marleen Suvi (s.1998) on kaitsenud bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning on hetkel EKA magistrant kaasaegse kunsti õppekaval. Oma praktikas uurib Suvi inimkeha ja -hinge vastastikust põimumist. Parasjagu on tema käsitlevate ideede keskmes endaga kohtumise võimalikkus, vastuse leidmine küsimusele: “kuidas lasta lahti isekusest”, ning mida tähendab enda kujutamine seksuaalsel viisil.
Valdav enamus Suvi loomingust on autoportreed. Haikuloome puhul on kunstnik proovinud mõtestada tühje, teaduvustamatusest pinnale kerkinud, otsekui kellelegi teisele kuuluvaid fraseeringuid. Peamisteks materjalideks, millega kunstnik töötab, on õlivärv, lõuend ja klaas. Tema hiljutistest näitusteks vääriksid välja toomist “Külaline” (Hobusepea galerii, 2022) ning “Et keha ei unustaks” (Vent Space, 2021).

Johanna Ruukholm (s. 1996) on graafiline disainer ja kunstnik, disainistuudio Jojo&me liige. Ruukholmi haardeulatus graafilise disaini vallas on lai, ulatudes veebilehtedest illustratsioonideni ning ta naudib väga lugude jutustamist läbi erksate ja mõistatuslike tegelaste ja maailmate. Peale igapäevase töö arvuti ja joonistusvahenditega, loob Ruukholm keeramilisi skulptuure ja tarbekunsti Nestworkersi brändi alt. Ta on samuti üks Tallinnas toimuvate peoürituste sarja “HoneyCombat” loojaid.

Yilin Ma (s. 1995) on Helsingis baseeruv kuraator ja kirjutaja, kes töötab kirjanduse ja visuaalkultuuri lõikepunktides, fookuspunktiga Ida-Aasia kväär diasporaa narratiividel ja kväär-feministlikel mõistmisviisidel lüürilise ja materjaalse lõikepunktides. Praegusel hetkel on ta omandamas magistrikraadi näituse-uuringutes Helsingi kunstiülikoolis. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Näituse avamisjoogid pakub Punch

Aleyna Canpolat, Andrea Gudiño, Alp Eren Özalp “Meie minu sees” EKA Galeriis 17.01—09.02.2023

Avamine: 17.01 kell 16.00

Andy Goldsworthy on öelnud, et unustame tihti ära, et meie olemegi loodus. Kui kaotame sideme loodusega, oleme kaotanud ka isennast. Näituse autorid Aleyna Canpolat, Andrea Gudiño ja Alp Eren Özalp saavad EKA-s kokku maailma eri otstest Türgist ja Mehhikost ning õpivad urbanistika ja animatsiooni erialadel. Ühise osana kajastavad nad käesoleval näitusel, millisena tajume paika, kus tunneme kuuluvust, mis aktsepteerib sind sellisena nagu sa tõeliselt oled. Loodus pakub ühist katust muulaste ja kohalike jaoks. Puuduvad erinevad piirid, keeled ja riigid. Loodus on ainus entiteet, kes võtab meid täielikult omaks. 

Näitus kutsub osalejaid läbi füüsiliste ja audiovisuaalsete elementide avastama puutepunkte looduse ja iseenda identiteedi vahel. Elemendid on segud erinevatest tekstuuridest, animeeritud aladest ja anonüümsetest siluettidest. Näitus pakub vaatajale perifeerset enesereflektsiooni kogemust isiklikest emotsioonidest läbi orgaaniliste elementide, ootamatute soovide, unistuste varjude ja ambientse ruumi. 

Aleyna Canpolat (s. 1998) on arhitekt ja disainer, kes on omandamas hetkel urbanistika eriala Eesti Kunstiakadeemias. Aastal 2021 lõpetas ta Yildizi Tehnikaülikoolis arhitektuuri eriala  magistriõppe. Loomepraktikas on tema fookus biofiilsel- ja jätkusuutlikul disainil. Haridustee käigus on ta kureerinud palju näituseid ja viinud läbi kunstnikuvestluseid ‘Mimarlık Bunun Neresinde?’ raames. Ta on pälvinud mitmeid auhindu erinevatel võistlustel osalemise eest.

Andrea Gudiño (s. 1993) on Mehhikost pärit rezissöör, animaator ja fotograaf. Tema töö animaatorina seisneb erinevate  segatehnikate kasutamises näiteks nagu stop-motion-, cut out-, rotoskoop- ja 2D tehnikad. Ta on hetkel üliõpilane Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni MA õppes.

Alp Eren Özalp (s. 1997) on Türgi päritolu arhitekt ja disainer, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias urbanistika erialal. Ta on lõpetanud Yildizi Tehnikaülikooli aastal 2020 ning omab professionaalset töökogemust urbanistika- ja arhitektuuri valdkonnas. Tema nutika küla projekt Aserbaidžaanis pälvis eduka projekti tiitli. Selleks töötas ta välja vastava disaini ning puidust toodete kasutamiseviisi, kasutades puidunikerdamise tehnikat.

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Taavi Talve “Dokumenteeritud vaatepunktid”
04—15.10.2022
Avamine 04.10 kell 16.00

Olete oodatud Taavi Talve isikunäituse “Dokumenteeritud vaatepunktid” avamisele 4. oktoobril kell 16.00 EKA Galeriis.

“Dokumenteeritud vaatepunktide” aineseks on eri aegadest pärit reisikirjeldused, päevikumärkmed ja reportaazikatked – subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused, mille keskmes on kirjeldaja maastikuid raamiv pilk. Minajutustaja kehatu hääl loob nendest fragmentidest teistmoodi subjektiivse aegruumi – fiktiivse meenutaja katkendlikult kulgeva jutustuse, tema tagasivaatelise autobiograafia, milles hägustuvad piirid oma silmaga nähtu ja kujuteldava vahel.

Taavi Talve elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA, Vabad kunstid, 2008). Alates 2005. aastast on Talve olnud tegev kunstnikerühmituse Johnson ja Johnson ühe liikmena, tegelenud soololoominguga ja olnud kaastegev erinevates koostööprojektides. Erinevaid meediume kasutavaid töid iseloomustab neokontseptualistlik institutsioonikriitika, andmete ruumistamine, tekstipõhisus ja mõneti melanhoolne fatalism.
Talve viimase aja teosed lähtuvad arhiivaarsest impulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Tema teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseum, KUMU, Ludwigmuseum Budapest kogudesse. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja ja dotsendina.

DEAR FRIEND
15.–29. september 2022
Avamine 15.09 kl 18.00

Kallis sõber,

Me oleme sulle pikalt mõelnud ja seetõttu ootame pikisilmi sinuga kohtumist näitusel “Dear Friend” 15.–29. september 2022 Eesti Kunstiakadeemia galeriis. Loodame, et sul on aega läbi hüpata ja pikemalt jutustada. EKA Galerii uksed avanevad 15. septembril kell 18:00. 

Alates 2019. aasta algusest oleme kirjutanud, voltinud, publitseerinud, jaganud ja postitanud inglise keelset väljaannet “Dear Friend”. Tänaseks on “Dear Friendi” kirju ilmunud neli hooaega. Meile tundus, et sel sügisel on aeg omavahel kokku saada, et rääkida kirjastamisest, kirjutamisest, trükistest, koos tegemisest ja miks mitte ka lihsalt sellest, kuidas meil läheb. 

“Dear Friend” näituse väljapanek koosneb ilmunud kirjadest. Neid saab lugeda, kaasa võtta ja kohapeal postiga edasi saata. Kirjade kõrval on väljas ka meie kirjasõprade tööd ja trükised. Need on enamasti pisikesed väljaanded, mis haakuvad “Dear Friendi” projektiga sisuliselt, vormiliselt, kogukondlikult ja teevad seda riigipiiride üleselt. 

“Dear Friendi” näitust saadab tihe publikuprogramm, kus on kavas uute perioodiliste väljaannete ja trükiste esitlused, 20.–23.09 toimub kirjade lugemise, salvestamise ja kuulamise sündmus “Tracks as envelopes”, mida viib läbi oH raadio; 24.09 on “Dear Friendi” sümpoosion, päev täis ettekandeid, vestlusi ja esitlusi; 29.09 viime läbi “Dear Friend” kirjade kirjutamise workshopi ning palju muud.

Koos näitusega ilmub “Dear Friendi” kataloog, kuhu on kaastööd teinud Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerseptz ning kunstnik Lieven Lahaye. Kataloogist leiad ka seni ilmunud kirju ning valiku fotosid meie tegevusest. Raamatu esitlus toimub sümpoosionil 24. septembril. 

PUBLIKUPROGRAMM

16.–29. september, EKA Galerii

16.09 17:00 kunstnik Lieven Lahaye esitleb väljaande “Catalog” uut numbrit

20.09–23.09  11:00–13:00 & 14:00–16:00 oH raadio “Tracks as envelopes”, “Dear Friend” kirjade avalikud lugemised, host Paula Buškevica. Tule lugema.

22.09 18:00 “Exercises in Practical Mischievery” trükiste esitlus, Laura Pappa, Carlo Canun, Maki Suzuki

24.09 12:00–17:00 “Dear Friendi” sümpoosion ja kataloogi esitlus. Tule ja võta osa. 

28.09. 18:30 EKA GD MA tudengite trükise “All Horses Are the Same Colour” esitlus 

29.09. 18:00 Dear Friend kirja kirjutamise workshop. Tule ja kirjuta kiri!

SÜMPOOSION

24. september 12:00–18:00, EKA Galerii

“Dear Friendi” sümpoosionil ettekannete ja vestluste käigus mõtestatakse  eksperimentaalseid ja omaalgatuslikke kirjastamispraktikaid ja -küsimusi, kirja saatmist kui kirjastamist ning disainimist kui kirjutamist.

Sümpoosion toimub inglise keeles. 

12:00 Kogunemine

12:30 Ettekanne “Avalikustamata suhted”, Henk Groenendijk 

Henk Groenendijk reisib Sofiast, Bulgaariast, et avada mõned kastid, mis on täis tudengite trükiseid, valikut töid Test Pressi näituselt ja ajakirja Test Press koopiaid. Henk räägib meile tudengite trükiste kogust ja seostest, mis ei pruugi esialgu meile nähtavad olla. Ühenduskohad on aga muuhulgas peidus raamatutes ja postrites.. 

Henk Groenendijk on kollektsionäär, õppejõud ja Test Press Booksi kuraator. Ta oli pikaaegne Gerrit Rietveldi akadeemia graafilise disaini osakonna professor ning on pannud aluse Rietveldi ja Sandbergi raamatukogu trükiste arhiivile. 

13:00 “Loeng ei-millestki: loetamatu teksti loetavusest”, Arja Karhumaa

Millest koosnevad tüpograafilised tekstid? Kuidas on tüpograafia seotud keele, pildi ja kirjaga? Kuidas sa loed loetamatut teksti? Mida kujutab endast kirjatüüp väljaspool vormi, meie kooseksisteerimise ja sotsiaalse keskkonna osana? See performatiivne esitlus ei anna nendele küsimustele vastuseid, ent püüab nende äärel seisatuda 

Arja Karhumaa on tekstidisainer, kodustamata akadeemik ja keeleloom. Ta on Aalto Ülikooli dotsent ja visuaalse kommunikatsiooni osakonna juhataja.

13:30 avatud vestlus

14:00–15:00 paus ja lõuna

15:00 Ettekanne de Appeli trükisest The Remote Archivist, Nell Donkers

Amsterdami De Appeli arhivaar Nell Donkers plaanib rääkida The Remote Archivistist, mis on korduv (üheleheküljeline poster-) väljaanne arhiivi teemal. Tänaseks on trükist ilmunud neli seeriat. Projekti eesmärk on kutsuda kunstnikke, mõtlejaid ja lugejaid sukelduma arhiivi sügavustesse  ning lasta neil arhiivimaterjali oma praktikaga seoses ümber mõtestada. Bardhi Haliti on projekti ja de Appeli majastiili disainerkujundaja. 

Nell Donkers on alates 2002. aastast hallanud Amsterdami De Appeli arhiivi (raamatukogu, arhiivi ja kogu) ja muutnud selle digitaalselt ligipääsetavaks. 

15:30 Queer.Archive.Worki ja “resting readeri” esitlus, Paul Soulellis

Paul Soulellise esitlus tutvustab tema tööd USAs Providence’is asuvas mittetulunduslikus raamatukogus, kirjastamisstuudios ja residentuuris Queer.Archive.Work, keskendudes seejuures kollektiivsusele sõltumatu kirjastamise kontekstis. “resting reader” on Queer.Archive.Worki raamatukogu riiulitelt leiduvast allikmaterjalist kokku pandud tekstide ja piltide raamat. Selle sisu on kokku pandud COVID-19 omikrontüve levimise ajal 2021. aasta detsembris ning teos avab laiu teemasid nagu puhkus, vaikus, hoolitsus, kväärimine, pühamu, peegeldamine, kollektiivsus ja suuremeelsus.

Paul Soulellis on kunstnik ja õppejõud USAs Providence’is. Ta tegeleb õpetamise, kirjutamise ja eksperimentaalse kirjastamisega, keskendudes kväärmetoodikatele ja võrgukultuurile. 

16:00 avatud vestlus

17:00 Dear Friendi kataloogi esitlus, Ott Kagovere ja Sandra Nuut

Ott Kagovere on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja. 

Sandra Nuut on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kuraator. Varasemalt on ta töötanud Eesti Kunstiakadeemias ja New Yorgis galeriis Chamber. 

Näituse koostajad/kuraatorid: 

Ott Kagovere ja Sandra Nuut

Näituse kujundajad:

Ulla Alla ja Nika Gabiskiria

Kirjade autorid:
Alicia Ajayi, Stuart Bertolotti-Bailey, Claudia Doms, Nell Donkers, Maarin Ektermann, Rosen Eveleigh, Maryam Fanni, Saara Hannus, Eik Hermann, Paul John, Maria Juur, Ott Kagovere, Maarja Kangro, Arja Karhumaa, Kristina Ketola Bore, Nicole Killian, Rachel Kinbar, Tuomas Kortteinen, Keiu Krikmann, Kadri Laas, Else Lagerspetz, Lieven Lahaye, James Langdon, Jungmyung Lee, Kai Lobjakas, Michelle Millar Fisher, Maria Muuk, Sheere Ng, Sandra Nuut, Laura Pappa, Jack Self, Indrek Sirkel, Paul Soulellis, Triin Tamm, Laura Toots, Alice Twemlow, Loore Viires, Sean Yendrys, Justin Zhuang

Kirjade visuaalide loojad: 

Mai Bauvald, Pärtel Eelmere, Martina Gofman, Kersti Heile, Laura Merendi, Mikk Oja, Rex, Johanna Ruukholm, Robin Siimann

Tänud:

Andres Alliksaar, Louis Biasin, Rita Davis, Pärtel Eelmere, Maarin Ektermann, Mark Foss, Triin Jerlei, Mette Mari Kaljas, Kaur Karu, Kertu Klementi, Else Lagerspetz, Rasmus Lukas, Laura Merendi, Anete Ots, Laura Pappa, Steven Pikas, Lola Maria Pärna, Emma Reim, Filipp Rotšenkov, Maret Sarapu, Georg Ander Sild, Indrek Sirkel, Mariliis Tarja, Ljubov Terukova, Taylor Tex Tehan, Laura Tursk, Pille-Riin Valk

Detailne näituse programm: facebook.com/events/440404928139944/440701844776919

“Dear Friendi” veebiarhiiv: https://gd.artun.ee/dearfriend/ 

Sündmust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Euroopa Regionaalarengu Fond

Tervita kõiki ja peatse kohtumiseni!

Sandra & Ott

Olete oodatud Kristel Zimmeri isikunäituse “Püha kevad” avamisele 11. augustil kell 16.00 EKA Galeriis! Näituse kuraator on Ene-Liis Semper. Näitus on avatud 10. septembrini.

Keha ja kehalisus on olnud algusest peale üks Kristel Zimmeri teemadest. Varem tegeles noor kunstnik pigem sürreaalsete ning alateadvuse tumedamasse ossa tungivate etüüdidega, ent “Püha kevade” seerias on tajutav ka olemise helgem ja vahetum pool.
“Püha kevad” EKA Galeriis pühitseb puhast füüsilist kohalolu, avades naiseliku kehalisuse kaudu olemise sügavamaid kihte.
Kristel ei kasuta oma töös digitaalset manipulatsiooni, vaid eksperimenteerib objektiivi poolt piiratud vaatevälja ning erinevate vaatepunktidega. Seega on tema looming ka kaamera ees läbi viidud performance, millest vaataja saab osa läbi videomeediumi. 

Kristel Zimmer (s.1997) on noor kunstnik ja performer, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia magistratuuris. Tema senised ülesastumised on toimunud kunstnikerühmituse dassemperdepot’ koosseisus.

Ene-Liis Semper (s.1969) on video-ja installatsioonikunstnik ning lavastaja, Teater NO99 kunstiline juht (2005-2018). Alatest 2019. aastast sai Semperist Eesti Kunstiakadeemia professor ja Kujundliku Mõtte Labori ellukutsuja (2020). Semperi teoste põhilised määrajad on omamoodi kahetisus ning väga täpselt välja mõõdetud tunnetuslik tasakaalupunkt tõsiduse ja kõrvalpilgu vahel.

Metsikut keelt taltsutades

Laura Cemin (IT/FI) ja Bianca Hisse (BR/NO),

kuraator: Monika Charkowska (PL/DE)

8.–30.7.2022, EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn

Avamine: 8.07.2022, 16.00

Võttes aluseks Gloria Anzaldúa idee metsikust keelest (Borderlands, 1987) küsib näitus, kuidas taltsutada metsikut keelt ja kuidas keelt hoida. Sõnad „taltsutama“ ja „hoidma“ viitavad keele dünaamilisusele ning keele ja keha seotusele.

Näitus uurib skulptuuri ja video kaudu keele võimu ja poeetilist külge. See vaatleb keelt kui arhiivi: keel kui lihaskogum, mida vormib liikumise/rääkimise füüsiline tegevus, keel kui igale inimesele eriomane sõnavara, keel kui keha „kultuurne“ osa. See uurib aktsendi vähendamise praktikaid ja kõneteraapiat, mis kasutatakse laialdaselt, et „keelega tööd teha“. See käsitleb aktsenti inimese lingvistilise identiteedi osana, mis samas määrab ära, mil määral teda teatud kontekstides aktsepteeritakse. See analüüsib, kuidas erinevaid aktsente tajutakse, millised stigmad nendega kaasnevad ning milline on uue keelega kohanemisega kaasnev kehaline kohanemisprotsess.

Laura Cemin on itaalia kunstnik, kes elab Soomes Helsingis. Ta näitab oma loomingut sageli galeriides ja ebatraditsioonilistes performance’i-ruumides. Ta kasutab oma teostes nii performance’it ja teksti kui mängib ka lühiajalisusega, et hägustada tantsu ja visuaalkunsti piire. Ta lõpetas 2019. aastal Umeå Kunstiakadeemia ning tal on kraad ka balleti ja kaasaegse tantsu erialal. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Bianca Hisse on Brasiilia kunstnik, kes elab ja töötab Norras. Tema looming ühendab koreograafia ja visuaalkunsti ning uurib, kuidas üleilmne nõudmine struktureerib tänapäeval ühiskondi. Ta lõpetas 2019. aastal Tromsø kunstiakadeemia ning omandas etenduskunstide bakalaureusekraadi São Paulo katoliiklikus ülikoolis (2016). Ta töötab ja elab keelte vahel.

Monika Charkowska on Poola päritolu Berliinis tegutsev uurija ja kuraator. Teda huvitab keel, ajalisus ning mitte-inimontoloogiad. Ta on õppinud Toruńis, Freiburgis, Pariisis ja Prahas ning tal on magistrikraad kunstiajaloos, filosoofias ja saksa filoloogias (Saksa kaasaegse kirjandusajaloo suunal).
Lisaks õpetab ta õpetab saksa keelt võõrkeelena. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Graafiline disain: Kersti Heile