Rubriik: Tugistruktuurid

Bakalaureuse 3. kursuse digitoote suunal õppivad tudengid ja EKA töötajad külastasid 26.–28. oktoobril Transform4Europe partnerit, Sileesia Ülikooli Katowices, Poolas. 

Tudengid kaardistasid töötoas Sileesia Ülikooli Erasmuse tudengi teekonda. Töötoas osalesid nii ülikooli töötajad kui ka tudengid. Üheskoos joonistati teekond, märgiti ära valupunktid ja arutati võimalike lahenduste üle. 

Lisaks osalesid visiidil EKA töötajad Piret-Klea Velleste, Marilyn Riisimäe, Merilin Kuklas, Argo Tamm ning kogu protsessi juht ja  EKA külalislektor Eva Liisa Kubinyi. Nemad külastasid Sileesia Ülikooli erinevaid osakondi ning kohtusid sealsete töötajatega. Krzysztof Kieslowski’s Filmikooli külastasid lisaks EKA töötajatele ka tudengid ning koos vaadati kaht väga heal tasemel tudengifilmi. 

Reisi viimasel päeval külastati ka Varssavi Kunstiakadeemiat ning veedeti päev linnaga tutvudes. 

Kunstiakadeemia traditsioonilise Rebastepeo asemel toimub olude sunnil hoopis Rebastepäev, mis toimub 4. novembril, Kunstiakadeemia aatriumis. Üles astuvad performatiivsete etteastetega selle aasta hulljulgemad esmakursuslased.

Üritus algab kell 18:00

Performance’id kell 19.00

Üles astuvad ka EKA omad DJ-d CT Venom ja Alexandra BB (Karin Nahkur ja Sandra Mäesepp)

Avatud on ka pop-up baar!

EKA Rebastepäev Facebookis 

EKA Rebastepäeva korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus

Pehmed piirikõnelused
EKA Tekstiilidisaini osakonna näitus EKA Galeriis

16.10.–13.11.2021, T-L kell 12.00-18.00, Kotzebue 1, Tallinnas.
Avamine 15.10. 2021 kell 16.00.
Näituse avamisel toimub Inês Rodrigues Nevesi performance “Joone tõmbamine”. Sissepääs covid-tõendiga.

Nii nagu lõim ühendab koe piire, olles üksteisele sillaks, kutsume tekstiilidisaini osakonna näitusel „Pehmed piirikõnelused“ mõtisklema tekstiili rolli üle tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas. Näitusel esitab EKA tekstiilidisaini osakond nüüdisaegseid suundi, mis paiknevad sageli teiste valdkondade piirialadel või sulanduvad nendega. See omakorda loob uue, multidistsiplinaarse lähenemise, kus tekstiil võib olla struktuuri, idee, protesti, sõnumi, eneseväljenduse, mustri või lihtsalt värvide kombinatsiooni edasikandjana väga erinevates vormides.

Väljapanek esitleb Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude töid, mis kutsuvad kaasa mõtlema tekstiilidisaini kõikehõlmava rolli teemal. Lisaks tavapärastele rollidele tekib uusi hübriidvorme, milles loomeuurimuse kontekstis esitatakse materjali kaudu uusi teadmisi. Näidatakse uusi arenevaid tehnoloogilisi lähenemisviise, milles digitaalsete omadustega või erinevatel tasanditel tehnoloogiaga läbi põimunud tekstiil vahendab sotsiaalse interaktsiooni disaini koostööprotsesse.

Näitusel on kolm mõttelõnga, mis omavahel kindlasti ka ristuvad:

Tekstiil kui PRO(TEST)

#kriitilised ja kontseptuaalsed praktikad

Tekstiil kui LABOR

#eksperimentaalne praktika #teadusega flirtimine #biotekstiilid #uued materjalid ja struktuurid

Tekstiil kui HEAOLU

#keskkonnast ja heaolust hooliv disain #jätkusuutlikkus #taaskasutus #tervishoid #sotsiaalne vastutus #teraapia

Näitusel osalejad:

Frank Abner, Arife Dila Demir, Katrin Kabun, Liisbet, Karjel, Kadi Kibbermann, Mari-Triin Kirs, Kristi Kuusk + Ana Tajadura-Jiménez (Madriidi Carlos III Ülikool) + Aleksander Väljamäe (Tartu Ülikool), Krista Leesi, Kille- Ingeri Liivoja + Juulia Aleksandra Mikson, Greth-Ann Loog + Riina Samelselg + Anete Vihm, Inês Rodrigues Neves, Nithikul Nimkulrat (OCAD UNIVERSITY), Marin Nooni, Kärt Ojavee + Johanna Ulfsak, Ingrid Helena Pajo, Maria Kristiin Peterson, Piret Roos + Liisa Torsus, Zane Shumeiko, Marie Vihmar + Sirje Sasi (TLU), Piret Valk, Varvara & Mar + Sebastian Mealla, Carl-Rasmus Õunaste

Kuraatorid: Varvara Guljajeva (HKUST(GZ)), Kristel Laurits, EKA Tekstiilidisaini osakond

Näituse kujundaja: Varvara Guljajeva
Näituse tehniline tugi: Tehniline Direktor
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Kataloogi keeletoimetaja ja tõlkija: Gepard OÜ
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Marie Vihmar, Eelike Virve, Frank Abner, Juulia Aleksandra Mikson, Johannes Luik, Piret Valk

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Näituse kataloog: https://issuu.com/artun/docs/softnegotiations_catalogue_lowres

„Klaasvastupanu“ (Glass Struggle) on kestev kunstiline otsing, mis tegeleb klaasi kui paradoksiga: ühtaegu habras ja ülimat vastupanu osutav. Klaasi kasutatakse kõrgendatud julgeolekuga ehitistes ning paavstki sõidab (klaas-)kuulikindlas autos. Samuti mängitakse klaasi tähendusväljaga: kes meist poleks enam läbipaistev, kes meist ei näe iseend oma ekraanil vastu peegeldumas, omamata seejuures ligipääsu iseenese delikaatsele infole, mille kaudu meid mitmeski mõttes kontrollitakse, orjastataksegi?

Institutsionaalsel tasandil sümboliseerib klaas demokraatiat – avatud ja võrdset, läbipaistvat ning kõigi ühiskonnagruppide seisukohti ja väärtusi arvestavat dialoogi rahva ning võimu teostajate vahel. Samas seondub see materjal ka totalitarismi, ühiskonnakihtide lahknemise ning võimaliku, peatselt realiseeruva korporatiivse õudus-une-näoga. „Klaasvastupanu“ ehitub vaataja ja vaadatava, jälgija ja jälgitava mitmekihilisele tähendusväljale.

Näitusega külgneb veebiversioon www.struggle.glass, mida saab vaadelda ka ühel skulptuuridest (“Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane”). Saatvate tekstide autor on Maria Lee.

Tekstid: Maria Lee, Sten Eltermaa

Näituse kujundus: Arvi Anderson (b210 arhitektid), Sten Eltermaa

Graafiline disain: Maria Muuk

Veebileht: Maria Muuk, Patrick Zavadskis

Tõlked: Madis Kuuse (ENG), Olesja Semenkova (RUS)

Tänud: Maria Lee, Arvi Anderson, Krista Loorits, Lauri Eltermaa, Sten-Erik Toos, Tõnis Vassar, Urmo Mets, Madli Ehasalu, Roman-Sten Tõnissoo, Pire Sova & EKA galerii, b210 arhitektid, Kauss Arhitektuur, KUU arhitektid, Kolm Koma Arhitektid, Kirjastus Ilmamaa

Eriline tänu: Karmo Migur, Maria Muuk, Kadi Meriluht, Maarja Magdalast

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MEISTRI, Salibar, Klaasissepa, joogipood.ee, nanoPruul, ÕIE, 3DLaser

Näitus on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Näitus EKA raamatukogu vitriinis. 

Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada. 

David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.

Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.

Head lugemist, head varastamist!

Rohkem infot raamatust

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Narva kunstiresidentuur (NART) esitleb:
„Tunnete portree“ – kunstnikud Lydia Hannah, Diana Tamane ja Jevgeni Zolotko uudisteostega. Kuraator Laura Toots.

Näitus tõukub kolme kunstniku tundlikkusest ning eri materjalide ja motiivide käsitlemisoskusest ja vaheldumisest.

Diana Tamane, Lydia Hannah ja Jevgeni Zolotko tunnusjooneks on püüdlus teatava vaikuse ning sundimatuse poole. Nende kõigi looming näitab, kuidas tühjus või puudus saab muutuda kohaloluks, millekski tahkeks ja tugevaks. Nende loomingule omased kordused, kas siis sisulised või vormilised, rõhutavad inimlikke korduvaid püüdlusi. 

13. sajandi Pärsia luuletaja ja õpetlase Rumi sõnul on inimolemine võrreldav võõrastemajaga, kuhu tunnete näol saabuvad igal hommikul uued külalised. Nad on alati muutumises ja mis peamine, alati mööduvad. Kõiki külalisi, ka kiuslikke, tuleb lävel tervitada ja sisse kutsuda, sest lahkudes teevad nad ruumi järgmistele.

Kõik kolm kunstnikku toovad näitusele eripalgelised portreed, nii dokumentaalsed kui ka fiktiivsed, sisekaemuslikud mõtisklused kui laiemad sotsiaalsed uurimused, sulamid ajaloolisest ja kaasaegsest ainesest, mis vormilt tasapinnalised ja ruumilised, kuid eelkõige autoportreelikud nägemused – jevgenizolotkolikud, dianatamenelikud ning lydiahannahilikud.

Lydia Hannah on Belgia visuaalkunstnik ja muusik. Oma loomingus uurib ta, kuidas arhitektuuri ja maastiku ruumiline dünaamika muudab inimeste arusaama reaalsusest, luues abstraktseid, endassehaaravaid kohaspetsiifilisi videoteoseid ja helimaastikke. Lydia Hannah teosed käsitlevad sageli üleminekuid, üleminekuruume ja -kohti, mis on vahepeal, kus tundub kõik ja mittemiski üheaegselt võimatu. See on seisund, mis võimaldab tal esile tuua meid ümbritseva hapruse.

Diana Tamane keskendub peaasjalikult fotokunstile, kuid kasutab oma loomingus sageli ka videot, heli ja kirjalikke tekste. Tamane aines on autobiograafiline – kunstnik uurib enda ja oma perekonnaliikmete omavahelisi suhteid, kuuluvust, argiseid hetki, mälestusi, unistusi ning nende muutumist ajas. Oma perekonnaloo abil suhestub kunstnik laiemate ajalooliste ja ühiskondlike muutuste, kultuuriliste identiteetide ja põlvkondadevaheliste erisustega.

Jevgeni Zolotko on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus. Zolotko kaevub oma loomingus meie ühise teadvuse eelsesse minevikku. Tema teosed kui ka tööviis on seejuures materiaalsed, esitlemine korraga nii õhuline kui ka raskepärane. 

Laura Toots on kunstitöötaja, kes oma senistes rollides õppejõu, kuraatori ja festivalijuhina on olnud huvitatud kollektiivsetest töövormidest ja -kogemustest. Vedanud eri mastaapidega projekte – trükisest kunstibiennaalini – on Tootsile oluline ühistööst tekkiv laiem ideedevahetus eri valdkondade esindajate vahel. Aastast 2017 töötab ta Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) kuraatori-projektijuhina.

Avamine 18.09.2021:

14.00 – Näituse “Tunnete portree” avamisele eelneb NARTi endise residendi kunstniku Maria Kapajeva tuur. Koostöös noorte grupi Art Revolutionaries / Narva st.ART loodi Narva avalikku ruumi seinamaalingud, mis põhinevad legendaarsetel Kreenholmi disainidel, välja valitud Narva Muuseumi arhiivist. Seinamaalingute tuur viiakse läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise). Kogunemispaik NARTi ees

15.00 – Laura Tootsi kuraatorituur, eesti keeles ja venekeelse sünkroontõlkega

16.00 – Näituse “Tunnete portree” avamine

Kehakinnitust pakub White Good Food Truck.

Õhtu jätkub Sillamäelt pärit muusikute Analogue Quattro rütmis! 

Näituse kestus: 19.09 – 14.11.2021 

Avamisajad:  T, N–P 11-18; (E, K suletud)

Sissepääs tasuta

„Tunnete portree“ kaasprodutsendiks on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) ning näitus on osa kuuenda Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali programmist. 

Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Fotokunstnike Ühendus FOKU, Belgia saatkonna Flaami valitsus, Integratsiooni Sihtasutus ja Narva Gate.

nart.ee

Facebook 

Noore kunstniku MA preemia näitus
07.09.–23.09.2021
Avamine: 07.09 kell 17. Sissepääs avamisele covid-tõendi alusel.

Näitusel “Keksurajad” esitavad Aksel Haagensen ja Triin Kerge elemente oma lapsepõlvest. Mõlemad kunstnikud lähenevad isiklike mälestuste kaudu üldisemale mälestuste analüüsile.

Kunstimessi Foto Tallinn raames toimubKai kunstikeskuse auditooriumis sündmus, kus esitletakse kaht Eesti Kunstiakadeemia fototeemalist raamatut.

– “Väike fototeooria lugemik: produktiivsest teadvusest reproduktiivsete kujutisteni”
– Walter Benn Michaels “Ühiskondliku probleemi ilu: fotograafia, autonoomia ja majandus”

Värskelt valminud fototeooria lugemik hõlmab tekste 20. sajandi algusest kuni tänapäevani 18 autorilt: László Moholy-Nagy, Siegfried Kracauer, Walter Benjamin, André Bazin, Roland Barthes, Pierre Bourdieu, Laura Mulvey, Peter Wollen, Joel Snyder, Rosalind Krauss, Christian Metz, John Tagg, David Bate, W. J. T. Mitchell, Hito Steyerl, Jacques Rancière, Ariella Azoulay ja Trevor Paglen. Lugemiku koostasid Neeme Lopp ja Marge Monko ning kujundas Ott Kagovere.

Aasta algusel ilmus EKA Kirjastuselt veel teinegi põnev raamat: Ameerika kunsti- ja kirjandusteadlase Walter Benn Michaelsi “Ühiskondliku probleemi ilu. Fotograafia, autonoomia ja majandus”, mis lahkab kaasaegse fotokunsti näitel ajastu vaimset ja majandusliku kliimat. Bertolt Brecht tundis kunagi muret, et meie kaastunne mõne ühiskondliku probleemi ohvrite suhtes muudab selle probleemi “ilu ja veetluse” nähtamatuks. Walter Benn Michaels uurib katseid seda raskust ületada mitmete kaasaegsete fotokunstnike näitel, kelle looming kõnetab originaalsel esteetilisel moel tänase poliitökonoomia küsimusi. Raamatu tõlkisid Neeme Lopp ja Hanno Soans ning kujundas Maria Muuk. Walter Benn Michaelsiga vestleb esitlusel telesilla teel Paul Kuimet.

Lisaks esitletakse samal sündmusel Lugemiku kirjastatud Paul Kuimeti fotoraamatut “Compositions with Passing Time“, mis kajastab autori töid ajavahemikust 2013–2020: peamiselt fotoinstallatsioone ja 16mm filme, mille aines ulatub maastikest ja arhitektuurist objektide ja kunstiteosteni. Laia valikut reproduktsioone Kuimeti loomingust saadavad viis esseed Nico Anklamilt, Anthea Buysilt, Piret Karrolt, Chris Sharpilt ja Jaak Tombergilt. Väljaande toimetas Laura Toots ja kujundas Indrek Sirkel. Kuimeti loomingust räägib esitlusel kunstnikuga Neeme Lopp.