Rubriik: Tugistruktuurid

Mektory kutsub Sind suurejoonelisele ringmajanduse häkatonile, mis toimub 18.-20. oktoobril Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses parimate mentorite ja ekspertide juhendamisel. See on Sinu võimalus kohtuda mõttekaaslastega, lahendada ettevõtete reaalseid probleeme ning võita lahedaid auhindu! Kohal on Reet Aus, Kristo Elias, Mihkel Tamm (Pillirookõrs) ja ringmajanduse eksperdid.

Häkatoni lõpus valib rahvusvaheline žürii välja 10 ideed, keda ootavad kasvu ja skaleerimise töötoad Soomes ja Riias ning Tehnopoli poolt korraldatud kiirendiprogramm Eestis.

MIKS OSALEDA HÄKATONIL?
– Võimalus kohtuda mõttekaaslaste ja teiste inspireerivate inimestega, kellest võivad saada Sinu eluaegsed sõbrad või tulevased äripartnerid.
– Ringmajandus on jätkusuutliku ettevõtluse tulevik. Saad teada, mida vajad selles valdkonnas edasi liikumiseks ja reaalsete tuleviku väljakutsete lahendamiseks.
– Tööta 48 tundi nagu start-up Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Tutvu meie ainulaadse 270- kraadise Videal ScreenX panoraamsaali ja uue Innovatsiooni HUBiga.

KUIDAS OSALEDA?
Täida lühike registreerimisvorm enda koha kindlustamiseks SIIN. Kohtade arv on piiratud!
Enne häkatoni on tulekul ka ringmajanduse aruteluõhtu. Ole infoga kursis ning jälgi ÜRITUSE või MEKTORY Facebooki lehte!

PS! Häkaton toimub inglise keeles.

Küsimuste korral kirjuta: kaisa.hansen@taltech.ee

Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Kesk-Läänemere Interreg Programm 2014-2020).

3. septembril kell 17.00 toimub EKA galeriis Dolores Hoffmanni freskoga “Hommik” seotud üritus Õhtu “Hommikuga”. Sõna saavad: näituse tegijad, fresko autor, tema õpilased ja kaasteelised, sh. prototüüpidena teosesse paigutatud sõbrad ning põlvkonnakaaslased.

Üritusel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut ning viiakse läbi performance, mille käigus kunstnik signeerib freskost teisaldatud, iseseisvat järelelu elavaid fragmente. Kell 18.30 linastub Hoffmanni loometegevust jälgiv dokumentaalfilm “Jagatud valgus”, filmi juhatavad sisse režissöör Kullar Viimne ja produtsent Erik Norkroos.

Augusti alguses avatud näituse Rahutu “Hommik” keskmes on lammutatud Rahu kinost päästetud Dolores Hoffmanni seinapannoo “Hommik”. Teadaolevalt on tegu Eesti varaseima nõukogude perioodist pärineva freskotehnikas monumentaalmaaliga, mis valmis 1963. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professori Hilkka Hiiopi sõnul on tore, et fresko on jõudnud ringiga tagasi EKA-sse: “Freskopannoo “Hommik” oli Dolores Hoffmanni lõputöö. Ta oli EKA tudeng ja hiljem ka pikka aega õppejõud ning nüüd olid EKA tudengid need, kes seda freskot Rahu kinos lahti võtsid ja teisaldasid.”

Kokku demonteeriti ja säilitati ligikaudu 50% maalingust, osa sellest on jõudnud EKA muuseumi kogudesse. Näitusel eksponeeritakse hävinud pannood projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek võimaldab vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise üle.

Näitust Rahutu “Hommik” saab EKA galeriis külastada 7. septembrini.

EKA galerii on avatud T–R kell 12–18. Veel selle aasta sees pakub galerii kunstihuvilistele avastamiseks kolme uut näitust. Septembris on galerii Tallinna arhitektuurbiennaali näituse ‘Kole loeb ka’ päralt, mis näitab rahvusvaheliste arhitektuuriülikoolide tudengite kõige otsingulisemaid projekte. Oktoobris võõrustab galerii EKA vabade kunstide magistrante, kes lähtuvad mõistest enesehool ja väljendavad seda läbi erinevate meediumite, mille kaudu loodav sümbioos toob esile kõnealuse sõnaühendi tähenduslikku mitmekesisust. Novembris saab galeriis näha EKA kaasaaegse kunsti õppekava magistrandi Marta Vaariku isikunäitust.

Täiendav info:
Hilkka Hiiop
hilkka.hiiop@artun.ee
56 577 980

Tere tulemast Eesti Kunstiakadeemiasse!

2019/2020 õppeaasta algab 27. augustil sissejuhatava nädalaga, mille kava leiate SIIT. Mart Kalmu loengu sünkroontõlge toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. Sügissemestri õppetöö algab 2. septembril.

Tunniplaan on õppeinfosüsteemis (ÕIS) artun.ois.ee kättesaadav alates 27.08. Esialgu tudengil isiklikku tunniplaani ei teki ja tunniplaani nägemiseks peate vaatama oma rühma tunniplaani (rühma tähised).

Dolores Hoffmanni freskopannoo „Hommik” (1963) hävi(ta)mine ja päästmine „Rahu” kinos Koplis.

Alates 6. augustist on EKA Galeriis (Põhja pst 7) avatud uus näitus, mille teemaks on praeguseks terviklikuna kaduviku teed läinud Dolores Hoffmanni ERKI diplomitöö raames teostunud 74 m² suurune fresko.

1963. aastal maalis hilisem tuntud monumentalist ja staažikas õppejõud, peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann vastavatud „Rahu“ kinno hiigelmõõtmetes seinapannoo „Hommik”. Teadaolevalt Eesti varaseim nõukogude perioodist pärinev freskotehnikas monumentaalmaal valmis Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. Prototüüpidena paigutas kunstnik teosesse mitmed oma toonased sõbrad ja põlvkonnakaaslased – vennad Arrakud, Jüri Palmi, Evi Sepa jpt. Samas on kujutatud ka tolleaegsete noorte iidolit ja guru, kirjanik Ernest Hemingwayd.

2019. aastal amortiseerunud kinohoone lammutati, et rajada selle asemele kaasaegne ostukeskus. Protsessi käigus oleks hävinud ka Hoffmanni 74 m² suurune monumentaalteos. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond võttis missiooniks pannoo vähemalt osaliselt päästa – ligikaudu 50% maalingust demonteeriti ja säilitati ning osa sellest on tänaseks jõudnud EKA muuseumisse.

EKA Galeriis 7. septembrini avatud näitus jutustab freskomaali “Hommik” hävi(ta)mise ja päästmise loo. Pannood näidatakse projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek annab veelkord võimaluse vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise üle.

Näituse tiim: Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Frank Lukk, Andres Uueni, Taavi Tiidor, Maris Veeremäe

Näitust saadab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning EKA muuseumi koostöös sündinud samanimeline raamat.
Väljaanne annab üksikasjaliku ja rohkelt illustreeritud ülevaate Dolores Hoffmanni hiiglasliku fresko demonteerimisprotsessist kogu selle keerukuses. Käsitlemist leiab ka monumentaalmaal ise – selle loomise ajastuline kontekst, teostamine, pildianalüüs, vastuvõtt, järelelu jms, samuti konserveerimisfilosoofia ja freskode teisaldamise ajalugu. Raamatut ilmestavad elavad tsitaadid intervjuust autori – Dolores Hoffmanniga.

Raamatu tekstide autorid on Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Andrus Laansalu ja Frank Lukk, toimetanud Anneli Randla ja Maris Veeremäe, kujundanud Villu Plink. Eesti ja inglise keeles, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas, 64 lk.

Täiendav info: Hilkka Hiiop – hilkka.hiiop@artun.ee, tel 56 577980

KUTSE: olete oodatud Mia Tamme ja Paul Grünenwaldi näituse ”WinLab” avamisele 5. juulil kell 17:00 EKA Galeriis. Sissepääs Kotzebue tänavalt.

WinLab on interaktiivne installatsioon võistlusmomendi mõjust. Galerii ruumis asetsev mäng põhineb küsimustikul. Vastamiseks peab iga mängija tegema valiku kahe sõna vahel, mänguaeg on limiteeritud. Tulemuste põhjal hinnatakse iga osaleja isikuomadusi ning võimekust. Näitus jääb külastajatele avatuks 31. juulini.

Paul Grünenwald (Saksamaa) ja Mia Tamme (Eesti) õpivad hetkel Hollandi ülikoolis Design Academy Eindhoven osakonnas Inimene ja Meedia. Mia Tamme tööprotsess keskendub teiste loomingu esile toomisele. Ta on tegelenud ürituste ülesehitamisega ning digitaalsete platvormide disainimisega, Miat tõmbab piltide ja lugude loomine alustades filmist kuni trükisteni välja. Paul Grünenwaldi taust on ruumilisem ja lähenemine teoreetiline. Ta on õppinud filmi ja lavakujundust, tegelenud informatsiooni struktureerimisega ning huvitub poliitika kujundamisest ja osalusprotsessidest. Miat ja Pauli iseloomustab avastav ja uuriv ellusuhtumine ning uskumus, et disain on pigem käitumismustrite muutmine kui olemasoleva ilustatud kommunikeerimine. WinLab on nende esimene ühisnäitus ja oma töömetoodika ja praktika otsingute tulemus.

Näitust toetavad: Tallinna Lennujaam ja Põhjala Pruulikoda

Tänavused lõpuaktused toimuvad 20. juunil Eesti Kunstiakadeemia aulas (ruum A101, Põhja puiestee 7, Tallinn).

Kell 12 algab aktus disaini- ja kunstikultuuri teaduskondade ning doktorikooli lõpetajatele

ja kell 15 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajatele.

Kolmapäeval, 26. juunil 2019. a kell 12.00 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 8, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Düstoopiline Tallinn” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 20. juunist 11. augustini 2019.
Avamine toimub 19. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum).
Näituse eelretsensendid on dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool) ja dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).

Tulevik on käes, maailmalõpp on möödas. Inimkonna lugu on läbi, floora ja fauna on taas saanud takistamatult vohada mehitamata Maakeral. Järel on vaid fragmendid ajaloo silmapilgutusest, mis kätkes endas inimese elu ja tegu.

Need killud on tükikesed urbanistlikest maastikest, äratuntavad hooned ja arhitektuursed objektid paigas, mida nimetati kord Tallinnaks. Märgilise tähendusega hooned on võõrkehadena jäänud asfaldi seest kasvanud džunglisse. Tihedas, soises, uduses metsas on minetanud oma koha kunagised võimu ja mõju kehastused: Tallinna linnavalitsuse hoone, hotell Palace, Vene teater, Vabadussõja võidusammas, Jaani kirik ja Kunstihoone.

Näitus „Düstoopiline Tallinn“ koorub järk-järgult lahti. Kunstihoone galerii esimese saali üpris traditsiooniliselt vormistatud graafikasarja jutustus jätkub teise saali dioraamis – tulevikukoha ruumilises mudelis. Hämaras ja uduses ruumis leiab aset lavastus juhuslikult säilinud Kunstihoonest keset vesist maastikku. On tajutav Ruinenlust – varemete iha black-mirror’likus filmiõhustikus.

Britta Benno (1984) on Tallinnas elav ja töötav eesti kunstnik. Sageli esitleb ta oma loomingus argiseid autobiograafilisi lugusid, vahenditeks joonistamine, graafiline trükk, animatsioon ja installatsioon. Viimased isikunäitused olid „Lõksus“ (Draakoni galerii, 2017) ja „Rööprähkleja/Multitasking“ (Hobusepea galerii, 2015). Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuseõppe ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks „Kaasaegsed eesti naisgraafikud: identiteedid, meediumid ja omaruumid“.

Näituse kuraator: Siim Preimann

Kunstnik tänab: Ragnar Neljandi (Nukufilm), Roman Kuznetsov, (Linnateater), Mihkel Kivi, Juhan Vihterpal, Lauri Koppel (Ubu Noir), Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Elnara Taidre, Elo-Hanna Seljamaa, Jaak Tomberg.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud!

Otseülekanne algab kell 15!

TASE Liftikõned 2019 sündmusel presenteerivad valitud EKA lõpetajad enda lõputööd 7 minuti jooksul avalikkusele. Kohapeal on valdkondi esindav paneel, kes teemade üle arutleb ja nendest huvitavaid nüansse välja nopib. Sündmus on EKA lõputööde näituse TASE üks osa, millega soovime tähelepanu suunata lõputöö teema valikule ja sellele praktiliste väljundite leidmisele ühiskonnas ja organisatsioonides. Esinejad saavad võimaluse oma sõnumit edastada laiemale publikule ja luua kontakte tööst huvitatud isikutega. Sündmusele on oodatud tudengid, vilistlased, õppejõud, organisatsioonide ja ettevõtete esindajad.
Esimesed kolm liftikõnet on inglise keeles ja ülejäänud eesti keeles.

Publiku ülesandeks on välja valida kõige silmapaistvam esineja, keda EKA premeerib 300 eurose sihtstipendiumiga täiendkoolituskulude katmiseks EKAs.
Liftikõnelejatele paneb kingituse välja veel sTARTUp Day, kes annab ühele ärisuunaga tööle pääsme ärifestivalile, mis toimub jaanuaris 2020.

Valdkondade esinduspaneel:
– Kristjan Mändmaa, EKA disainiteaduskonna dekaan;
– Raimo Saadi, Sotsiaalministeeriumi hooldekande osakonna juhataja;
– Karin Sepp, Tartu Loomemajanduskeskus, sTARTUp Day (https://www.startupday.ee);
– Endrik Mänd, Tallinna peaarhitekt

Ajakava
15.00 Kogunemine
15.15 Sissejuhatus
15.25 Ettekanded
17.10 Ekspertpaneeli sõnavõtt
17.30 Lõppsõnad, tänamine ja suhtlus

Lõpetajad:
– Arife Dila Demiri “AURA-altering self-perception through interactive light emitting textiles” (tesktiilidisain). Inglise keeles
– Nesli Hazal Akbulut “Personal Touch – A Design Concept to Empower Connections” (interaktsioonidisain). Inglise keeles
– Mike Ramos “VR ambience experience” (interaktsioonidisain). Inglise keeles
– Linda Viikant “Disain-okariinidest vilistavate skulptuurideni” (keraamika)
– Annamaria Rennel “Hariduslik muusikaarendus lastele” (tootedisain)
– Epp Marta Tarvis “Pehme mööbli jätkusuutlikkuse suurendamine disaini abi” (tootedisain)
– Kadi Adrikorn “TACIT PRESENCE. Looking into the Experience of Exclusive Headwear” (moedisain)
– Helmi Marie Langsepp “Ehitamata jätmisest. Mägi, mägikülad ja külalised” (arhitektuur ja linnaplaneerimine)
– Jaanika Sau “Nägijaid ja mittenägijaid siduv tajumisruum” (arhitektuur ja linnaplaneerimine)
– Varje Õunapuu “Injekteerimismörtide hindamine ja kasutus Pöide Maarja kiriku näitel” (muinsuskaitse ja konserveerimine)

Lõputööd Liftis on rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel.

EKA tudengite lühifilmide linastus TASE FILM toimub 12. juunil kell 18.00 EKA aulas.

EKA lõputööde festivali TASE raames toimuv tudengifilmide linastus TASE FILM toimub sel aastal kahes osas. Esimeses pooles võtab TASE fookuse alla EKA stsenograafia osakonna ja BFMi koostöö käigus tehtud filmid, kus EKA stsenograafiatudengid on täitnud filmikunstniku rolli. Teises osas tulevad näitamisele vabade kunstide ja teiste erialade tudengite videod. Programmi kuraator on Mariliis Elizabeth Holzmann.

kl 18.00 ESIMENE OSA:

Mõtle hetke oma lemmikfilmile ja milline kujutluspilt ilmub sinu ette? Olenemata sellest, kas filmiks on “Tasujad”, “Ristiisa” või “Persona”, oli kõikidel nendel võtteplatsidel kanda sama suur roll kui seal töötavatel näitlejatel. Stsenograafide poolt loodud keskkond aitab luua filmi filmimiseks vajaliku varjundi, ajastu ja omase õhkkonna igale stseenile, andes sellega meile aimu ja tunnetuse kinematograafilisest tööst. See on lugude maailma loomine ja esitamine, stimuleerides kujutlust, stiili, visuaalset metafoori ja karakteri isikuomaduste laiendamist füüsilises stsenaariumiruumis toetades sellega dramaatilist tegevust ja edastatavat sõnumit.

TASE kutsub üles vaatama filme kui stilistilisi mustreid, kui kunstilise otsustusprotsessi ja probleemide lahendamise märke nagu filmiteoreetik David Bordwell on tabavalt öelnud. Stsenograafia on üks filmi mõistmise peamise eelduse loojatest.

Üürike ilu (2016) 11:45 min
Kunstnik: Joanna Juhkam
Kunstniku assistent: Krete Tarkmees

Kontrapunkt (2016) 14:47 min
Kunstnik: Krete Tarkmees
Kunstniku assistent: Joanna Juhkam

Naine on süüdi (2017) 16:19 min
Kunstnik: Joanna Juhkam
Kunstniku assistent: Krete Tarkmees

Ametniku surm (2017) 17:44 min
Kunstnik: Krete Tarkmees
Kunstniku assistendid: Joanna Juhkam, Mari Liis Bunder, Marju Lember, Elisa Sinisalu

Säde (2017) 18:16 min
Kunstnik: Freda Purik
Kunstniku assistendid: Siim Skepast, Rauno Polman

Valvuri evolutsioon (2019) 16:26 min
Kunstnik: Jaanika Jüris
Kunstniku assistendid: Kaspar Erik Lind, Grete Rahi, Kaupo Muuli

Külaline (2019) 14:04 min
Kunstnik: Brigita Viik
Kunstniku assistendid: Fey Piir, Greta Laanet, Anneli Jüriöö, Triina Britt Aumere

kl 20.00 TEINE OSA:

“Lühifilmid ei ole vähemväärtuslikumad, nad on lihtsalt teistsugused. Ma arvan, et lühike formaat annab filmitegijatele vabaduse. Veetlus seisneb selles, et sul ei ole nii suurt vastutust lugude jutustamise ja süžee eest. Lühifilmid võivad olla rohkem justkui portree või luuletus.” – Jane Campion (“The Piano” režissöör)

Lühifilmid toovad esile meis igaühes oleva ainulaadse hääle ja sõnumi. See on mõnikord vali, sageli vaikne, aeg-ajalt julge ja pealekäiv või hoopis häbelik. See üksik hääl räägib teistega ja seda tehes aitab neil näha iseend paremini. TASE FILM püüab kaasata kogukonda sisenema kunstivaldkonda, keskendudes eelkõige kaasaegse kunsti edendamisele inimeste seas ja demonstreerib filmi kui meediumi visiooni, mis inspireerib meid ja esitab väljakutseid.

Mari Kask „Liblikaefekt“, 04.28 min
Andre Joosep Arming „Kui hästi mul läheb“ (2019), 2.22 min
Laura Knipsael „Annoying“, 1.00 min
Lisann Lillevere “Täiuslik inimene“, 3.57 min
Silvia Sosaar “Seewald”, 5.27 min
Bruno Quast “Pao Pae”, 4.04 min
Pille-Riin Vihtre “Senselessness”, 03.04 min
Gerda Nurk “Keeping up with the times“, 3.17 min
Silvia Sosaar “Nimeta. Püha”, 1.37 min
Cloe Jancis “Õhtusöök”, 6.33 min
Olev Kuma “MONOM 1”, 1.24 min
Andre Joosep Arming „Mõtted Sinust“ (2019), 2.53 min
Diana Olesjuk „Zugzwang“, 3.07 min
Anna Pazucha “A favourite evening”, 2.29 min
Katariin Mudist „Kõhkleja“, 4.40 min
Andre Joosep Arming ja Karl-Christoph Rebane „Oot“ (2018), 3.30 min
Six „Stats and space“ (2017), 2.05 min
Domınyka Balaıšytė„Khôra“, 5.18 min
Mart Vaarpuu “Ilus”(2017), 2.31 min
Aksel Haagensen “Vanaema paadis”, 6.52 min

Mariliis Elizabeth Holzmann on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant. Ta huvitub eelkõige erinevatest filmiteooriatest ja soo kujutamisest avalikus diskursuses ning populaarkultuuris. Praegu on tema uurimistöö keskendunud naiste kujutamisele Leida Laiuse filmides ja sooproblemaatikale Nõukogude aegses kontekstis.

Rohkem infot: mariliis.holzmann@artun.ee

Sissepääs tasuta!