Rubriik: Tugistruktuurid

Kursuse eesmärk on pakkuda keelelist tuge õppejõududele, kes viivad läbi loenguid inglise keeles. Kursuse kavaga tutvuge siin.
Õppejõud: Gertrud Kasemaa, EKA ja TLÜ tunnitasuline õppejõud

Toimumiskoht ja aeg – Estonia pst 7, ruum 426, kl 15.00-18.15
Kuupäevad: 13. veebruar, 20. veebruar, 27.veebruar, 06.märts 

Kursusele palun registreeruda siin 8. veebruariks 2017.

Olete oodatud koolitusele “Haridusliku erivajadusega üliõpilane: teejuht olulisemate erivajaduste mõistmiseks ja HEV tudengi toetamiseks”.
Koolitusel osalejad saavad ülevaate olulisemate hariduslike erivajaduste spetsiifikast, avaldumisvormidest ja hariduslike erivajadustega tudengite toetamisvõimalustest.

Täpsem info koolituse kohta ja päevakava on siin. 

Koolitusele palun registreeruda siin 03. veebruariks. 

Teisipäeval, 24. jaanuaril kell 19.00 esitletakse ARSi majas Rundumi projektiruumis (Pärnu mnt 154, III korrus, ruum 304) Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamatut “Kunstnike ruumid”. Raamat kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamatust ilmub samaaegselt ka ingliskeelne versioon.

Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast. Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.

Intervjueeritud kunstnikud: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus.

Raamatud kirjastas Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus.

***

Kunstnike ruumid / Artists’ Spaces

Koostanud ja intervjueerinud Annika Toots ja Merilin Talumaa
Toimetanud Neeme Lopp
Fotograaf: Kristina Õllek
Kujundaja: Jaan Evart

328 lk eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Hooandja, Nordea, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Kontakt:

Merilin Talumaa
+372 52 66 272
merilin.talumaa@artun.ee

Annika Toots
+372 53 00 8878
annika.toots@artun.ee

Neeme Lopp
+372 50 29 286
neeme.lopp@artun.ee

EKA tudengite motivatsiooni mentorkohtumised eesmärgiga suunata tudengeid STARTERcreative eelikubatsiooni osalema ja seal programmis püsima jääma.  

Motivatsiooni tõstmise mentorkohtumised toimuvad: 5.10, 14.10 (kl 10:00-17:00) ja 11.11 (kl 14:00-17:00) EKAs Estonia pst 7 ruumis 440A. 

Osalema on oodatud kõik ettevõtlushuvilised EKA tudengid. 

Motivatsioonikohtumistes saavad tudengid tuge oma ideede ja äri realiseerimisele reaalses elus. Pärast motivatsioonikohtumisi omavad tudengid uusi mõtteid ja positiivset laengut äriideega edasi tegelemiseks. 

Mentoriks on Mart Kikas.

Välisekspert on kaasatud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programmi raames ja selle läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.
Vastavalt programmi statuudile võivad välismentori motivatsioonikohtumistel osaleda STARTERcreative eelinkubatsiooni programmis osalevad ja sellest huvitatud tudengid, tudengite meeskonnad ja ettevõtlusse kaasatud spetsialistid.

Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn

Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal

13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.

Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?

Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:

Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”

Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks

Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.facebook.com/events/1225319174187256/

Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com

Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.

01.04 kell 17.00 toimub kunsti ja antropoloogia teemaline vestlusõhtu kuraatorite Lilli-Krõõt Repnau ja Francisco Martinezi ning nende külalistega (Liina Siib, Patrick Laviolette, Marika Agu, Flo Kasearu ja Mihkel Kleis). Arutletakse kunsti, linnaetnograafia ja esemelise kultuuri seoste teemadel.

Mõlemad üritused toimuvad EKA Galeriis Vabaduse väljak 6/8. Sissepääs Kunstihoone sisehoovist.

LAURENTSIUS & CO “4+1” ehk “Neli lillepilti ja üks portree”

Narva kunstiresidentuur

Eesti Kunstiakadeemia SA

Joala 18, Narva 20103

Näituse avamine reedel, 6. novembril kell 18 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).

NB! Näituse avamisele sõidab Tallinnast buss, huvilised saavad osaleda ekskursioonil Kreenholmi vabrikute territooriumil (vt bussiinfo: http://doodle.com/poll/5abazsdar2h97bnt )

Maalikunstnik Laurentsius tegutseb Eesti kunstiväljal juba 1990ndatest peale. Ta alustas tandemites Tommy & Laurentsius ning Laurentsius & A.D.. Viimased kümmekond aastat on ta üksi tegutsenud. Laurentsius on õpetanud maalikunsti Eesti Kunstiakadeemias.

Kunstnikku on huvitanud ilu ja inetuse vahekord, nende mõistete muutmine ajas ja kultuuriti, banaalse, äraleierdatud motiivi kujutamine nii, et endal ja teistel on huvitav.

Narva näitusel on väljas viis suurt, 2, 5 x 2, 5 meetri suurust maali, neli neist on lillepilti ja üks inimese näo kujutis ehk siis portree. Nii kaunite lilleõite kui ka portreede aluseks ei ole elust või loodusest võetud modellid, vaid nende visuaalsed konstruktsioonid. Teda on huvitanud tegelikkuse ja illusiooni, staatilisuse ja dünaamika, kahe- ja kolmemõõtmelisuse vahekorrad. Kõige selle kõrval kõikvõimalikud kultuurilised tähendused. Osa neist maalidest tegi kunstnik möödunud sügisel Tallinna Parikaste maja näituseks, kus kasutas maalitud pindade ja kujutiste kõrval Tallinna XX sajandi alguse puiteramu autentseid tapeete. Osa on tehtud spetsiaalselt Narva Kreenholmi manufaktuuri endise direktori villa, XIX sajandi lõpu historitsistliku eramu tarvis. Kuna tema töödes on rohkesti kultuurilisi konnotatsioone, siis on ta enda kõrval autoriks nimetanud ka kõik need kunstnikud, kelle töid on inspiratsiooni ja alusmaterjalina kasutanud. Parikaste majas olid autorid Laurentsius ja Morris – osutades disaini ja sünteetilise kunstimõtte isale William Morrisele, Narvas on ta parternluse lahtiseks jätnud.

Näitusega kaasneb kunstniku juhendatud maalitöötuba, tema teoste põhjal valminud animatsioooni töötuba ja seminar XX sajandi alguse kunstist, peatudes põhjalikumalt Narva kunstil, tööstuskunstil ja kunstielul.

Näitusetekst: Reet Varblane

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängu Nõukogu, KUMU, Narva Gate OÜ, Liviko, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Narva linnavalitsus.

Suur tänu: Tõnis Saadoja, Jaanus Mikk, Enn Kunila, Elnara Taidre, Karin Taidre, Riina Kindlam, Urmas Luure, Valmar Pappel, Villu Plink, Sven Stamberg, Mauri Gross, Jaanus Villiko, Darja Nikitina, Natalja Voložina, Dmitri Nedopjokin ja Eva Sepping.

Lisateave:

Marika Alver

Projektijuht

Narva kunstiresidentuur

Eesti Kunstiakadeemia SA

+372 55529199

marika.alver@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemias tuleb kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).

Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)


Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)


Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)


Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University) 


Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Lisainfo: www.piibepiirma.com