Rubriik: Tugistruktuurid

Lisa sisutekst

Lisa sisutekst

Lisa sisutekst

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis tuleb neljapäeval, 18. detsembril 2014.a. kaitsmisele Epp Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. 

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103).

Doktoritöö juhendaja: prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.

Kutsume teid EKA doktorikooli konverentsile, mis toimub 12. detsembril 2014.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  5. detsembrini 2014.a meiliaadressil triin.piip@artun.ee või doktorikooli telefonil 53 068 909.

Hasartmaksu nõukogu on  alustanud 2015.aasta suurprojektide (aastaprojektid ehk >6000 eurot) taotluste vastuvõttu.

Aastaprojekti eelarves peab olema ette nähtud kaas- ja/või omafinantseering, mis moodustaks projekti maksumusest vähemalt 20%. Projekti halduskuludeks võib planeerida maksimaalselt 25% projekti maksumusest.

http://www.hmn.ee/index.php?id=1072

Toetust saavad taotleda kõik Põhja- ja Baltimaade loovisikud:professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, tõlkijad, kuraatorid, produtsendid, kultuuritoimetajad ja -teadlased jne. Võimalik on taotleda 1-10 päeva pikkust majutustoetust ja päevaraha, mille suurus oleneb sihtriigist ja –linnast. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/21-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogrammi-reisitoetuse-taotlustaehtaeg

Toetust saavad taotleda kõik Põhja- ja Baltimaade loovisikud:professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, tõlkijad, kuraatorid, produtsendid, kultuuritoimetajad ja -teadlased jne. Võimalik on taotleda 1-10 päeva pikkust majutustoetust ja päevaraha, mille suurus oleneb sihtriigist ja –linnast. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/21-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogrammi-reisitoetuse-taotlustaehtaeg

Toetuse eesmärk on luua Põhja- ja Baltimaade kõikide valdkondade kunstnikele, produtsentidele ja kultuuritegelastele võimalus kontaktide laiendamiseks, kogemuste ja teadmiste vahetamiseks ning erialaoskuste täiustamiseks. Koostöövõrkude toetused jagunevad lühiajalisteks (kuni üks aasta) ja pikemaajalisteks (kuni kolm aastat). Esimesel juhul võib toetus katta kuni 70 protsenti (maks. 25 000 eurot), pikemaajaliste projektide puhul kuni 50 protsenti (maks. 150 000 eurot) eelarvest. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/20-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogramm-koostoeoevorkude-toetuse-taotlustaehtaeg

Põhjamaade Kultuurifondist leiavad toetust nii professionaalsed kui ka amatöörkunstnikud, kelle ettevõtmisi iseloomustab kvaliteet, visioon, kättesaadavus ja mitmekesisus. Seejuures peavad nad edendama traditsioonilisi ja uusi töövõtteid. Nõnda toetab fond nt konverentside, kontsertide, ringreiside, näituste, festivalide korraldamist, aga ka kõrgharidust ja teadust. Projekti võib teostada nii Põhjamaades kui ka teistes riikides. vt siit http://www.nordiskkulturfond.org/en