Rubriik: Tugistruktuurid

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

26.02.-28.02.2024 toimub Tallinnas rahvusvaheline Holzbau puitehituse konverents Forum Wood Building Baltic 2024. Kohal on enam kui 40 esinejat 13 riigist.

FWBB 2024 konverentsi läbivaks teemaks on integreeritud disain, mis ühendab projekteerimise ja ehituse erinevaid osapooli protsessi algusest, andes võimaluse arenguhüppeks ja innovatsiooniks puitehituses. Teistele lisaks räägivad teaduspõhisest ja innovatsioonist puitehituses Aris Kafantaris ( Kengo Kuma Associates) Tokyost ja automatiseeritud puitmajatoomisest arhitekt Gilles Retsin (AUAR) Londonist.

Konverentsil tutvustatakse puitkonstruktsioonide projekteerimist uue põlvkonna Eurokoodeks 5 eri osade autorite poolt. Lisaks tutvustatakse Uus Euroopa Bauhausi eesmärke puithoonete projekteerimisel. Samuti käsitletakse puitarhitektuuri, ringmajanduse põhimõtete, ehitusfüüsika ja projekteerimise protsessi innovatsiooniga seotud teemasid.

Eestis teeb Holzbau konverentsi programmi loomisel koostööd Taltechi ja Eesti Kunstiakadeemiaga. FWBB 2024 konverentsi toetab Tallinna linn, teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST ja Eesti Puitmajaliit.

Konverents toimub inglise keeles 27-28.02.2024 Kultuurikatlas. Lisaks on võimalus osaleda temaatilistel ekskursioonidel 26.02.2024 ning soetada ka ühe päeva pileteid.

Programm ja piletid : www.forum-woodbaltic.com

27. veebruari õhtul toimub Kultuurikatlas ühine õhtusöök, mis sisaldub kõigi pääsmete hinnas.

Erasmuse kombineeritud intensiivkursus “Kaotuse järgnemine”
29.02.–04.03.2024

Viiepäevane kursus keskendub füüsilise ja metafüüsilise kaotuse, mäletamise ja ülesehitamise teemadele. Tutvustame paljusid interdistsiplinaarseid viise ja meetodeid nende teemade uurimiseks, et õpilased saaksid leida oma resonantsid ja teed, et stimuleerida tööd ja loomingulist praktikat tagasi oma stuudiotes ja oma elus.

“Following Loss” viib õpilased otsesesse ühendusse kahe riigi tänapäevase ajaloo ja tegelikkusega, millest üks oli varem koloniseeritud – Eesti – ja teine koloniseeritud ja praegu täiemahulise invasiooniga – Ukraina. Nad on teiste riikide hulgas, kes elavad iga päev intiimsete mälestustega piinavast puudumisest ja igapäevasest massilisest kaotusest.

Kursuse panid kokku: Rebecca Duclos ja David Ross
Lisaks kõnelesid kursuse raames: Alisa Alexandrova, Olha Maciupa, Natasha Ozub, Bozhena Pelenska, Gregor Taul

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga!*“
EKA Galeriis 19.–24.02.2024

Avatud E–R 12–21 L 17–23 (vastuvõtu raames), sissepääs tasuta

Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituut avab 19. veebruaril EKA Galeriis Utoopia Saatkonna. Kestvusaktsiooni viimasel õhtul, 24. veebruaril, tund aega pärast seda, kui president Alar Karis on astunud Estonia teatris kõnepulti, et pidada Eesti aasta oodatuim kõne, kantakse Utoopia Saatkonnas ette aasta ootamatuim kõne.

Seda kõnet ei kirjuta tehisintellekt ega vabakutseline poeet. Selle kõne kirjutavad need, kes Saatkonnas kokku saavad, need, kes otsivad poeetilist varjupaika.

„Oleme nii Instituudi kui Paide Teatri varasemates aktsioonides kõnedega tegelenud ja saanud kinnitust, et hea kõne tuum on selge sõnum. Aga maailm ei ole selge ja tundub, et iga kõnegi, mille eesmärgiks on tuua selgust, külvab hoopis segadust. Niisiis otsustasime, et on aeg selgusele selg pöörata ja koostada kõne, mis segadust tunnistaks,” ütleb aktsiooni üks loojaid Jan Teevet.

„Võiks küsida, mis eristab Utoopia Saatkonna aastapäevakõnet mõnest paljukirutud netikommentaariumist. Vastus on kohtumine. Esmaspäevast reedeni, mil Saatkonna uksed Eesti Kunstiakadeemias kõigile möödujaile avatud on, saavad seal kokku ka kümned laudkonnad, kes ei proovi jõuda mitte keskpärase kompromissini, vaid ehitada uljaid seoseid vaadete, kriiside ja lahenduste vahele, mis just nende jaoks tänast reaalsust raamivad,” lisab Instituudi dramaturg Oliver Issak.

„Selge sõnum, selge maksusüsteem, selge piir hea ja halva vahel — me arvame tihti, et selgus hoolitseb justkui iseenesest kõige ja kõigi eest ega märka, et selgusega kaasneb tihti hoolimatus. Selgeid sõnumeid on lihtsam vastu võtta ja lahterdada, aga kuidas korraldada vastuvõtt kahtlustele?” küsib sotsioloog ja kunstnik-uurija Margaret Tilk.

Utoopia Saatkond on avatud 19.–23. veebruarini kell 12–21 ja kulmineerub Utoopia Saatkonna vastuvõtuga 24. veebruaril kell 17.

Sissepääs Saatkonda on kõigile tasuta ja kõigil on vaba voli otsustada, kas tegemist on näituse, lavastuse, töötoa, koosoleku, poliitpoeetilise pühitsuse, süvahängi, minimalistliku ooperi või hoopis millegi muuga. Võib ka otsustamata jätta.

Utoopia Saatkonna olmet ja ulmet loovad ja korraldavad Oliver Issak, Kairi Mändla, Jan Teevet, Taavi Teevet ja Margaret Tilk.

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga” on Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi loodud samanimelise aktsioonide sarja neljas tulemine.

Esimest korda avanesid Utoopia Saatkonna uksed 2023. aasta maikuus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista ja kultuuripealinn Tartu 2024 kutsel ning aktsiooni alapealkiri oli „Igatsedes teistsugust olemist”, alates septembrist läheb iga kuu viimasel pühapäeval Klassikaraadios otse-eetrisse Utoopia Saatkonna raadioaktsioon ning 31. detsembril toimus Klassikaraadio lainepikkusel 5tunnine aastavahetuse erisaade „Utoopia Saatkond: Tuhat toosti tulevikule”.

Utoopia Saatkond on positiivse ebakindluse, julge mõtte ja taltsutamatu kujutlusvõime kaitseala.

* Pealkiri põhineb Arkadi ja Boriss Strugatsky romaanil „Väljasõit rohelisse“

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Vastuvõtu jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Rohkem infot:
Jan Teevet jan@instituut.art
Oliver Issak oliver@instituut.art
Margaret Tilk marga.tilk@gmail.com
www.instituut.art/utoopiasaatkond

Neljapäeval, 1. veebruaril kell 17.30 toimub Eesti loovuurijaid tutvustava lühifilmide sarja “Loov teadus” esilinastus BFMi SuperNova kinosaalis (Narva mnt 27, 4. korrus, ruum N-406).

Portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks on loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Oma loovuurimuslikke projekte tutvustavad Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Ajakava:
17.30 Helsingi Kunstiakadeemia loovuurimuse professori Dr. Leena Rouhiaineni avatud loeng “Notes on Artistic Research” (inglise keeles)
18.00 Portreelugude esilinastus
18.45 Tervitusamps ja -naps
Õhtut juhib Erle Loonurm

Anna oma tulekust teada siin!

Kohtumiseni kinos!

Teostus:
Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

VOJAAŽ
Leon Höllhumer
12.01.–14.02.2024
Avamine: 11.01 kell 19.00

Höllhumeri filmid valmivad läbi performatiivsete filmivõtete – need on vaatemängulised sündmused, kus olmeline askeldamine vaheldub intensiivsete ja brutaalsete sessioonidega. Performance’ite juures on oluline lavakujundus ja erinevate igapäevaste rekvisiitide kasutamine, mis tegevuse käigus omandavad maskeraadile omase tunnetuse.

Leon Höllhumer (s. 1986, Austrias) on Viinis elav kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tegevuskunsti, skulptuuri, filmi ja fotograafiat. Piirid meediumite vahel on hägused ja fookuses on fiktiivsete maailmade loomine. Grotesksed müütilised karakterid esitavad humoorikalt ühiskonna toimimis-mehhanismide absurdsust horror-düstoopilises võtmes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 7, Tallinn
Avatud T–L 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance 11. detsembril kell 19.00 Kanuti Gildi SAALi proovisaalis

Olete oodatud Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ esitlusele. Raamatu andis välja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Esitlusel on võimalik raamatut soetada soodushinnaga 20 eurot. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.

NB! Esitlus algab Anders Härmi loeng-karaokega „Rosebud. Luigelaulu lühike genealoogia“ ühele esitajale, mis kestab ca tund aega ning sel ajal inimesi saali ei lasta. Seetõttu palume kohale tulla aegsasti. Tegemist on Härmi neljanda loeng-performance’iga ning esimesega 11-aastase vaheaja järel. Härm hakkas performatiivsete praktikate ajalooga põhjalikumalt tegelema sajandivahetuse paiku, mil tegi ka oma esimese loeng-performance’i. Seetõttu tundus mõistlik ühendada sellest uurimusest välja kasvanud raamatu esitlus uue ja viimase loeng-performance’i ainuettekandega.

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Nagu autor raamatu eessõnas sedastab, oli küsimus, mille ta seda uurimust kavandama asudes püstitas, õigupoolest maru lihtne: „kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis oleks nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses?“ Samuti: „milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajateljel, kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?“

Ainus motiiv, mis näis autori arvates olevat kõigil neil erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetel tegudel ühine, on allumatuse motiiv. Aktsionistidel võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid nad kõik panevad selleks mängu oma keha – toovad oma naha turule, et teha tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud, või vastupidi, keelduvad vägivaldsena tajutud naudingust, on abjektsed.

Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli.

Anders Härm (s. 1977) on kunstiteadlane ja kuraator. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala ning 2023. aastal kaitses samas doktorikraadi. 2002.–2012. aastani töötas ta Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning aastatel 2010–2015 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhina. Ta on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas (Saksamaal, Norras, Soomes), muuhulgas ka Eesti paviljoni nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000) kui ka kunstibiennaalil (2003). Alates 2017. aastast on ta EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri Instituudi lektor, kunstiteaduse eriala magistriõppe kuraatori õppesuuna juht ning alates 2023. aastast Kumu kunstimuuseumi kuraator.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Autorite Ühing, Kanuti Gildi SAAL.

Lisainformatsioon:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
tel: 5084570

Neeme Lopp
neeme.lopp@artun.ee
tel: 5029286

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand