Rubriik: Muuseum

Olete oodatud EKA muuseumi näituse „Riides ja alasti“ raames toimuvale vestlusõhtule joonistamisest kolmapäeval, 27. novembril kell 18.00 EKA galeriis!

Näitusekeskkonnas, kus on eksponeeritud EKA 110 tegevusaasta figuuriteemalised tööd, räägivad modelli järgi inimese kujutamise õppimisest ja õpetamisest joonistamise ja maali endised ja praegused õppejõud Tiit Pääsuke, Elin Kard, Maria-Kristiina Ulas, Tõnis Saadoja, Mall Nukke, Eero Alev ja Brenda Purtsak. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema! Vestlus toimub eesti keeles. Osavõtt on tasuta.

Vestlust modereerivad näituse kuraator Reeli Kõiv ning kaaskuraator ja kujundaja Britta Benno.

Osalemiseks palun pane end kirja siin.

Näitus on veel avatud 29. novembrini.

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere

Loodus ja abstraktsioon
1970.–1980. aastate monumentaalmaali kavanditel

Monumentaalmaal oli Eesti kunstis meediumina päevakajaline juba 1960ndatel, kuid vastav õpetus sai kunstiakadeemias hoo sisse järgneval kahel kümnendil, mil mitmed maali eriala tudengite ideed jõudsid kavandist ka teostuseni materjalis, näiteks Urve Dzidzaria ja Heli Tuksami vitraažid, nende diplomitööd, mille eeltöid näeme ka siinsel näitusel. Kuigi nõukogude ametlik kunst eeldas avaliku ruumi teostes propagandistlikku sisu, pole seda ei meie professionaalses monumentaalmaalis ega ka üliõpilaste töödes. Tudengid lõid monumentaalmaali entusiastliku juhendaja Dolores Hoffmanni mõjuväljas üldinimlikke ja esteetilisi lahendusi, mille hulgas ühe tendentsina on jälgitav liikumine looduslähedase, realistliku kujundiloome ja abstraheeriva, äratuntavaid kujundeid kaotava laadi vahel. Käesolev valik pakub vaatamiseks erinevaid isikupäraseid lähenemisi kergelt stiliseerivast laadist kuni täiesti abstraktse väljenduseni, kusjuures autorid on alati arvesse võtnud tulevast teostamise tehnikat, oli selleks siis fresko, sgrafiito, mosaiik või vitraaž.

EKA uues majas on eksponeeritud mitmed EKA Tartu maanteel asunud vanast õppehoonest lammutamise eel eemaldatud ja praeguseks taas alusele pandud teosed. Lisandunud on ka nüüdisaegseid, sest monumentaalmaali õpe jätkub Heldur Lassi juhendamisel Eesti Kunstiakadeemias tagasihoidlikumas mahus ka täna. Tänased tudengid ei ole raamides kinni – nad kasutavad küll klassikalisi tehnikaid, kuid segavad neid julgelt omavahel, nii nagu sisu nõuab. Käesolev näitus pakub vaatajatele võimaluse luua mõtteline side erinevate ajastute lähenemisviiside vahel, ärgitades teostatud monumentaalmaale, nii vanu kui uusi,  EKA avalikust ruumist üles otsima.

Näitusel eksponeeritud tööd on olnud esmakordselt esitatud EKA muuseumi mahukal näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ 2020. aastal EKA Galeriis, Kristi Kongi värvikas kujunduses.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Paspartuud Kristi Kongi
Graafiline disain Pärtel Eelmere

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

• Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
• Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

EKA vilistlaspeo raames avatakse 27. oktoobril kell 19.30 EKA 2. korruse aatriumis EKA keraamika osakonna ja EKA muuseumi näitus “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”

100 aastat ülesandeid

Keraamika algmaterjal – savi, on tekkinud miljonite aastate jooksul, esimeste savist valmistatud esemete vanust võib mõõta aastatuhandetega. Sellega võrreldes on EKA keraamikaosakonna 100 aastat vaid üksainus viiv. Meie professionaalne keraamikaõpetus, mis sai alguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis 1923. aastal, on peaaegu sama vana kui Eesti riik. Varasemalt kitsalt tarbekunsti valda liigitatud distsipliin on selle pika aja jooksul läbi teinud märkimisväärse teisenemise, asudes kohale hoopis laiemal kunstide skaalal.

Keraamika juubelinäitus on koostatud keraamika osakonna omaaegse metoodilise fondi, nüüdse EKA muuseumi kogu üliõpilastöödest. Mõned teosed on näitusele laenatud ka tööde autoritelt, uuemad on keraamika kogusse lisandunud muuseumi kogumistöö tulemusena viimastel aastatel. Vaatamata kollektsiooni mõningatele lünkadele, annab see siiski ülevaatliku pildi keraamika ajaloost sajandi lõikes – näeme ungarlasest esimese osakonnajuhataja Géza Jakó mõjusid, rahvuslikke eneseotsinguid, erinevate ajastuomaste kunstistiilide mõjutusi ning piiride hägustumist tarbe- ja vabakunsti vahel.

Näituse pealkirjaks saanud – „Šamotist aiavaas nädalalõpumajja“ – on 1980ndatest pärit ülesande nimetus, millest näitusel on väljas vaid kavand. Kuigi keraamika osakonnas on läbi aegade kavandatud ka väga suuremahulisi objekte alates kaminatest ja fontäänidest ning lõpetades pannoodega, ei ole neid väheseid, mis materjali viiduna teostusid, mõistagi sellel näitusel. See-eest on eksponeeritud valik kavandeid, millest paljud mõjuvad iseseisvate kunstiteostena, mitmete puhul on võimalik vitriinist leida paberil eeltöö materialiseerunud kehastus. Keraamilised esemed on näitusel jaotatud üht võimalikku vaatenurka pakkudes viide suuremasse alarühma – anum, figuur, vaas, komplekt ja mäng vormiga, jutustades oma lugu ning astudes dialoogi naabritega. Valitud teosed saavad näituse voldikus ka autorite või kuraatorite tekstide vahendusel lähema tutvustuse osaliseks. Ajastulist mõõdet illustreerivad kaks filmi – keraamika valmistamist tutvustav dokumentaal (1937) ning kontseptuaalse alltekstiga kultuuride piire käsitlev magistritöö video (2021).

Näitus jääb avatuks 10. detsembrini 2023.

Näituse kuraatorid on Kaja Altvee ja Reeli Kõiv

Näituse graafiline disain:
Pärtel Eelmere

Näituse kujundus:
Kaire Rannik

Täname:
Epp Aareleid, Ingrid Allik, Anne Eelmere, Anna Birgitta Erikson, Lauri Kilusk, Kersti Laanmaa, Paul Rannik, Annika Teder, Jaan Viirand, Santa Zukker

EKA raamatukogus saab vaadata õppeaasta algust tähistavat näitust „Kohtumine kukeaabitsaga“. EKA muuseumi koostatud väljapanekul särab akvarellitehnika kirkuses Ülle Meisteri tõeliselt meisterlik diplomitöö, aabitsa illustratsioonid aastast 1973.  

27. augustil oli Ülle Meisteri (1948–2021) 75. sünniaastapäev ning seda tähtpäeva märgib ära ka käesolev näitus. Akvarell sai 2 aastat tagasi lahkunud raamatuillustraatori meelistehnikaks juba ülikooli ajal ja ta jäi selle juurde kogu eluks. Ülle Meisteri piltidega Kukeaabits (1974, tekst L. Eisen) oli koolides kasutusel palju aastaid – kuni 1980ndateni ning tekitab elevust ja äratundmist veel tänaselgi päeval. Meisteri töö ei hiilga mitte ainuüksi erakordsetes tehnilistes finessides, vaid ka toonase eluolu isikupärases käekirjas jäädvustamises. Pilku püüavad uudse stilisatsiooniga lapsekujude moekad riided, nende keskkondade kaasaegsed interjöörid, mida ilmestavad moodsad suuremustrilised tekstiilid. Ja muidugi toonane koolivorm ning ajastutüüpilised mänguasjad, eesotsas plekkämbri ja -kühvli ning kõigile tuttava sinitriibulise Sipsikuga. Meisterliku akvarellisti pintslist tulnud erksatoonilised pildilised jutustused voogavad värvide sulandudes vaatajani otsekohese rõõmuga.

Ülle Meister töötas pärast EKA lõpetamist aastaid kirjastuses Valgus.

Ta on kujundanud heliplaadiümbriseid ja akvarelltehnikas postkaarte, tegelenud vabaloominguga ja illustreerinud hulgaliselt kooliõpikuid. Lõpetamisel autorile cum laude toonud aabits ei jäänud Meisteril ainukeseks – 1987. aasta L. Kivi ja M. Roosilehe aabitsa kujundamise ja illustratsioonide eest sai ta ENSV riikliku preemia. Tema töid on korduvalt valitud 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu hulka.

Näitusel on võimalik trükitud raamatut ka sirvida ning klaasi taga eksponeeritud originaalidega võrrelda. 

EKA muuseum soovib näitusega head uut õppeaastat kõigile tudengitele ja töötajatele!
Olgu see sama värvikas kui kaanekuke sabasuled!

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

EKA muuseum avab näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“ EKA Galeriis

21.10–29.11.2022 

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“. 

Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.

Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid.
Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav
muinasjutumaailm.

Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt.

Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on
läinud asja ette.

Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse
„Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“.

Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.

Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid. Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav muinasjutumaailm.

Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt. Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on läinud asja ette.

Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995

8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.

Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).

–

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.

Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.

Näituse kuraator: Reeli Kõiv

Näituse kujundus: Kristi Kongi

Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor

Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere

Kolmapäeval, 30. oktoobril kell 15.30 avatakse EKA aatriumi 2. korrusel akadeemia 105. sünnipäeva tähistav näitus „Algusaegadest tänasesse: 1+1“. EKA erialasid tutvustaval väljapanekul on eksponeeritud ca 40 üksikteost, seeriat või õppetööde komplekti 52 autorilt. Kõik näitusel eksponeeritud teosed kuuluvad EKA muuseumi kogudesse, mille rikkalikud varasalved alles ootavad läbiuurimist. Väljapanek on avatud kõigil tööpäevadel kuni 18. novembrini.

EKA sünnipäevale pühendatud näitus tutvustab kõiki praegu õpetatavaid erialasid kahe teose kaudu, millest üks on selle algusaegadest ja teine tänasest päevast. Aatriumi kolmel korrusel on valdkondlike gruppidena eksponeeritud vabad kunstid, sealhulgas maal, skulptuur, joonistus, graafika, foto, stsenograafia, animatsioon, uusmeedia, samuti  rakenduskunstid, disain ja arhitektuur. Välja ei ole jäänud ka teadus – satelliitnäitus raamatukogus pakub sirvimiseks sama printsiibi järgi valitud teadustöid. 

Kuigi esindatud on kogu erialade kaleidoskoop, ei sea valikuprintsiip – vaid kaks tööd või seeriat igast kunstivaldkonnast, kus kõrvuti vana ja uus – eesmärgiks ülevaatenäituse mastaabi saavutamist. Tähelepanu fookus on sedapuhku üksikteostel. Valitud tööd loovad visuaalse või sisulise seose oma paarilisega, aga ka teiste naabritega. Nii on kõrvuti linnaruumi kujutavad teosed: Ülo Soosteri sotsrealistlik diplomitöö ja doktorant Britta Benno animatsiooni­projektsiooniga hübriidjoonistus düstoopilise Tallinna seeriast, telefoni mudel ja joonised 40 aasta tagant ning digitaalse sõrmuse projekt, mis võimaldaks lähedastel kauge vahemaa tagant sidet pidada jpt. Saatetekstid etikettidel võimaldavad kildhaaval kokku panna ka ajaloopilti, mida põhjalikumas vormis võib leida EKA juubeliväljaannetest.
Näitus on sündinud tihedas koostöös EKA osakondadega ja esinevate kunstnikega.

Kuraator: Reeli Kõiv

Esinevad kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teadlased:
Ülo Sooster, Jaan Vares, Bruno Tomberg, Aulin Rimm, Pilvi Ojamaa, Laur Tiidemann, Triin Marts, Edith Karlson, Britta Benno, Ene Pikk, Cloe Jancis, Julia-Maria Linna, Sander Joon, Anu Laura Tuttelberg, Arthur Arula, Varvara Guljajeva (Varvara@Mar), Katrin Kabun, Andra Jõgis, Nils Hint, Henri Papson, Raul Polding, Nesli Hazal Akbulut, Ellen Tamm, Herbert Preisman (Prees), Aino Toppi, Merilin Meremaa, Ruth Huimerind, Kelian Luisk, Merike Männi, Maria Port, Üllar Karro, Risto Bruus, Janika Vesperg, Peep Ainsoo, J. Kurvet, Vello Laanemaa, Irina Tširitš, Tõnu Kallas, Lembit Remmelgas, Leili Rummel, Anneliis Aunapuu, Ülo Kulgver, Raine Karp, Rein Kersten, Ell Väärtnõu, Veiko Vahtrik, Hain Toss, Evgeniya Dolgopolova, Hilkka Hiiop, Mart Kalm, Elnara Taidre, Olesja Katšanovskaja, Mati Kahu
                           
Graafiline disain: Mikk Heinsoo (StuudioStuudio)
Kujundaja: Maria Kristiina Ulas
Tehniline teostus: Heldur Lassi

Vaata kogu EKA 105. sünnipäevaürituste programmi aadressilt artun.ee/EKA105