Rubriik: Raamatukogu

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav

Ukraina kunstitudengite näitus Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
28.07.-31.08.2024
E–R 10.00–15.00
Raamatukogu on suletud 22.07-4.08.2024

Kunstnikud: Dariia Silchuk, Sonia Kharkovets,Kseniia Romaschenko, Alina Zadvirna

Graafilise disain: Daria Titova (UKR)

Võimaldamaks Ukraina üliõpilastele tõusta kunstnikena nähtavale, toimub EKA raamatukogu galeriis programmis osalenud EKA mentorite Ukraina tudengite näitus. Tegu on õpingute ajal valminud  graafika-, illustratsiooni ja joonistusteostega, mis peegeldavad Ukraina ülikoolide õppetöid ja lähenemisi.

Kogu Ukrainas elavate ja töötavate tudengite looming on tugevalt mõjutatud sõjaolukorrast – vaimsest hakkamasaamisest, liikumisvabadusest ja ellujäämisest. Raudvihma all on üliõpilased jätkanud oma valitud erialadel õppimist, pannud loomingusse oma oskused aga ka ärevuse, hirmud ja unistused. EKA raamatukogus avaneb väike uks nende maailma. Meie saame omalt poolt ollagi abiks sellega, et tunnustame nende noorte loojate pürgimusi. Avaldame tänu kõigile inimestele ja asutustele, kes on annetanud EKA Ukraina Ülipilaste Stipendiumi Fondile.

ELIA UAx Platvorm

2022. juunis rõhutasid EKAs ja EMTAs aset leidnud ELIA juhtimissümpoosionil Ukraina kõrgema kunstihariduse juhid, et nende esmane prioriteet on peatada kunstide “institutsionaalne hävitamine”. Nad usuvad, et on oluline toetada tudengeid, et nad saaksid jätkata haridusteed oma kodumaal, ning samuti meelde tuletada, kui tähtis on nende kunstipraktika Ukraina kultuurielu säilimisele.

15. novembril 2022 kuulutasid Abakanowiczi Kunsti- ja Kultuuri Heategevusfond (AACCF) koostöös ELIAga välja rahastusmeetme, et toetada kunstitudengeid ja kõrgema kunstihariduse institutsioone Ukrainas. See viis ELIA UAx Platvormi loomiseni. UAx Platvorm kehastab Magdalena Abakanowiczi vaimu ja väärtusi. See algatus on suunatud sõjast mõjutatud kunstnikele, et nad saaksid täita üht oma tähtsaimat ülesannet – luua kunsti rõhumise kiuste.

EKA UAx platvormi juhendajad Ukraina üliõpilastele 2023/24. õppeaastal on Britta Benno ja Anne Pikkov.

Kõik teosed on müügiks. Ostuga toetad kunstnikke Ukrainas.

Lisainfo:
https://sihtasutus.artun.ee/ukraina2022
https://elia-artschools.org/general/custom.asp?page=UAx
https://www.artun.ee/et/ukraine/

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere

Loodus ja abstraktsioon
1970.–1980. aastate monumentaalmaali kavanditel

Monumentaalmaal oli Eesti kunstis meediumina päevakajaline juba 1960ndatel, kuid vastav õpetus sai kunstiakadeemias hoo sisse järgneval kahel kümnendil, mil mitmed maali eriala tudengite ideed jõudsid kavandist ka teostuseni materjalis, näiteks Urve Dzidzaria ja Heli Tuksami vitraažid, nende diplomitööd, mille eeltöid näeme ka siinsel näitusel. Kuigi nõukogude ametlik kunst eeldas avaliku ruumi teostes propagandistlikku sisu, pole seda ei meie professionaalses monumentaalmaalis ega ka üliõpilaste töödes. Tudengid lõid monumentaalmaali entusiastliku juhendaja Dolores Hoffmanni mõjuväljas üldinimlikke ja esteetilisi lahendusi, mille hulgas ühe tendentsina on jälgitav liikumine looduslähedase, realistliku kujundiloome ja abstraheeriva, äratuntavaid kujundeid kaotava laadi vahel. Käesolev valik pakub vaatamiseks erinevaid isikupäraseid lähenemisi kergelt stiliseerivast laadist kuni täiesti abstraktse väljenduseni, kusjuures autorid on alati arvesse võtnud tulevast teostamise tehnikat, oli selleks siis fresko, sgrafiito, mosaiik või vitraaž.

EKA uues majas on eksponeeritud mitmed EKA Tartu maanteel asunud vanast õppehoonest lammutamise eel eemaldatud ja praeguseks taas alusele pandud teosed. Lisandunud on ka nüüdisaegseid, sest monumentaalmaali õpe jätkub Heldur Lassi juhendamisel Eesti Kunstiakadeemias tagasihoidlikumas mahus ka täna. Tänased tudengid ei ole raamides kinni – nad kasutavad küll klassikalisi tehnikaid, kuid segavad neid julgelt omavahel, nii nagu sisu nõuab. Käesolev näitus pakub vaatajatele võimaluse luua mõtteline side erinevate ajastute lähenemisviiside vahel, ärgitades teostatud monumentaalmaale, nii vanu kui uusi,  EKA avalikust ruumist üles otsima.

Näitusel eksponeeritud tööd on olnud esmakordselt esitatud EKA muuseumi mahukal näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ 2020. aastal EKA Galeriis, Kristi Kongi värvikas kujunduses.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Paspartuud Kristi Kongi
Graafiline disain Pärtel Eelmere

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

EKA raamatukogus saab vaadata õppeaasta algust tähistavat näitust „Kohtumine kukeaabitsaga“. EKA muuseumi koostatud väljapanekul särab akvarellitehnika kirkuses Ülle Meisteri tõeliselt meisterlik diplomitöö, aabitsa illustratsioonid aastast 1973.  

27. augustil oli Ülle Meisteri (1948–2021) 75. sünniaastapäev ning seda tähtpäeva märgib ära ka käesolev näitus. Akvarell sai 2 aastat tagasi lahkunud raamatuillustraatori meelistehnikaks juba ülikooli ajal ja ta jäi selle juurde kogu eluks. Ülle Meisteri piltidega Kukeaabits (1974, tekst L. Eisen) oli koolides kasutusel palju aastaid – kuni 1980ndateni ning tekitab elevust ja äratundmist veel tänaselgi päeval. Meisteri töö ei hiilga mitte ainuüksi erakordsetes tehnilistes finessides, vaid ka toonase eluolu isikupärases käekirjas jäädvustamises. Pilku püüavad uudse stilisatsiooniga lapsekujude moekad riided, nende keskkondade kaasaegsed interjöörid, mida ilmestavad moodsad suuremustrilised tekstiilid. Ja muidugi toonane koolivorm ning ajastutüüpilised mänguasjad, eesotsas plekkämbri ja -kühvli ning kõigile tuttava sinitriibulise Sipsikuga. Meisterliku akvarellisti pintslist tulnud erksatoonilised pildilised jutustused voogavad värvide sulandudes vaatajani otsekohese rõõmuga.

Ülle Meister töötas pärast EKA lõpetamist aastaid kirjastuses Valgus.

Ta on kujundanud heliplaadiümbriseid ja akvarelltehnikas postkaarte, tegelenud vabaloominguga ja illustreerinud hulgaliselt kooliõpikuid. Lõpetamisel autorile cum laude toonud aabits ei jäänud Meisteril ainukeseks – 1987. aasta L. Kivi ja M. Roosilehe aabitsa kujundamise ja illustratsioonide eest sai ta ENSV riikliku preemia. Tema töid on korduvalt valitud 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu hulka.

Näitusel on võimalik trükitud raamatut ka sirvida ning klaasi taga eksponeeritud originaalidega võrrelda. 

EKA muuseum soovib näitusega head uut õppeaastat kõigile tudengitele ja töötajatele!
Olgu see sama värvikas kui kaanekuke sabasuled!

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Näitus EKA raamatukogu vitriinis. 

Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada. 

David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.

Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.

Head lugemist, head varastamist!

Rohkem infot raamatust

Laupäeval, 12. oktoobril kell 12 avab Eesti Pank uksed arhitektuurihuvilistele, et teha ringkäik Eesti Panga põneva ajaloo ja arhitektuuriga hoonetes. Ekskursiooni juhib arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Mait Väljas.

Eesti Panga kvartal peegeldab hästi Tallinna linnaehituslikku ja arhitektuurilist mitmekesisust  – arhitektuurilooliselt väga väärtuslik pole meil ju mitte ainult keskaegne vanalinn, vaid ka hilisematel perioodidel ehitatud keskkond. Eesti Panga hoonestus annab esindusliku läbilõike 20. ja osalt ka 21. sajandi arhitektuuristiilidest. Historitsistlikud hooned – neogooti stiilis Aadlipanga hoone (arhitekt August Reinberg, 1904) ja neorenessanslik Vene Riigipanga Tallinna osakond (arhitekt Aleksandr Jaron, 1909) – on kõrvuti Eesti Panga funktsionalistliku peahoonega (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, insener Ferdinand Adoff, 1935). Hoonete vahele on end tagasihoidlikult ära mahutanud Eesti tipparhitekti Toomas Reinu klaaskupliga vahehoone (1998). Avastamisrõõmu jagub veelgi.

REGISTREERU hiljemalt 11. oktoobriks!

Ringkäik on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi. Kuna kohtade arv on piiratud, palume huvilistel registreeruda.

Olete oodatud!

Sel sügisel avab Eesti Pank oma 100. sünnipäeva puhul uksed ja kutsub kõiki huvilisi ekskursioonidele!

Ringkäigud keskpangas viivad külastaja Eesti Panga sündmusterohke ajaloo keskele, tutvustavad keskpanga ajalooliste hoonete mitmekesist arhitektuuri ning Eesti Panga kunstikogu põnevamaid pärleid.

Ringkäike juhivad Eesti Panga ajaloo asjatundja Märt Karmo, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Teisipäeval, 23. aprillil kell 16 avatakse EKA raamatukogus EKA graafika osakonna legendaarse meistri Aarne Mesikäpp’a näitus “Kuradi kurb kunstinäitus”.

Aarne Mesikäpp on sündinud 23. aprillil 1939 Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal 1955­–1960 ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1960­–1966. Alates 1967. aastast töötab ta Kunstiakadeemia õppejõuna, graafikakateedri juhatajana (1983–1985), meistrina.

Ta on kujundanud raamatuid, plakateid ja tarbegraafikat ning viimasel ajal teinud vabagraafikat kasutades selleks tüpograafia vahendeid.

EKAs raamatukogu näitusel on väljas lai valik Aarne Mesikäpa loomingust alates 1954. aastast kuni tänapäevani.

5. oktoobril kell 16 avatakse EKA raamatukogus (Põhja pst 7) näitus
“Ülle Marks & Jüri Kass: TANDEM”, kus saab näha kahe tuntud EKA õppejõu kujundatud postmarke ja raamatukujundusi. Valmis töid rikastavad ka visandid.

Näitusel on eksponeeritud u 50 postmarki, margiplokki, tervikasja, FDC ümbrikku ja esimese päeva templit, mis on emiteeritud Eesti Vabariigis alates aastast 2000. Samuti ka mitmekesine valik raamatu- ja ajakirjakujundusi. Trükiste väljapanekut rikastavad joonistatud visandid. Vastukaaluks väikevormidele ja visanditele täiendab ekspositsiooni suureformaadiline joonistus lõuendil.

Ülle Marks on lõpetanud ERKI graafika eriala 1989 ning töötab alates 2013. aastast EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja ja õpetajana. Ta on EKLi liige 1990. aastast, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige 1991. aastast.
Marks on õpetanud ligi 20 aastat nii EKAs, Tallinna Rahvaülikoolis kui ka VHKs. Ta on esinenud loominguga nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid olulisi rahvusvahelisi erialaseid tunnustusi ja auhindu nagu Tallinna Graafikatriennaali Grand Prix 1992, World Award Winners Galleri Grand Prix 1994, Yehhudi Menuhin Fondation Prize 2007, jt.
Marksi töid on erinevates kollektsioonides, k.a KUMU kollektsioonis.

Jüri Kass on lõpetanud ERKIs tööstusdisaini eriala 1979. aastal ja EKLi liige alates 1986. Ta on EKA disainiteaduskonna õppejõud, teinud näituseid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid tunnustusi. Kassi töid on erinevates kollektsioonides, k.a. KUMU kollektsioonis.

Ülle Marks ja Jüri Kass on paar nii elus kui ka loomingus, kahepaiksed seoses kodudega nii mandril kui Hiiumaal.

Näitus EKA raamatukogus Põhja pst. 7, jääb avatuks kuni 8. novembrini 2018.
EKA raamatukogu on avatud E, T, K, R 9.00 – 18.00; N  9.00 – 20.00

Linke:
Valik kujundatud postmarke
Valik kujundatud raamatuid
Yehudi Menuhini auhinna pävinud postmark “Estonia” 2007
Eesti postmargid

Lisainfo:
Ülle Marks
ylle.marks@artun.ee