Rubriik: Teadus- ja arendusosakond

Loe lähemalt:

https://www.artun.ee/et/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/teadus/eka-arh-konverents-2024-susteemide-ehitamine/

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2023-31.08.2024.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Tutvu eelmise aasta võitjatega siin.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Kolmapäeval, 5. juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias diskussiooniõhtu, kus näitame mahulise renoveerimise teadustöö arenguid ja arutame valdkonna ekspertidega ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse viie Narva hruštšovka-tüüpi kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.

Korraldame vestlusõhtut teist aastat järjest, sest näeme vajadust arutada, kuidas edeneb eesmärgistatud 14 000 kortermaja renoveerimine ja kuidas see mõjutab ehitatud keskkonda ja selle elanikke.

ÜRITUSE KAVA
Ruumi(line) renoveerimine – paneelmajapõldudest mitmekesiseks linnaruumiks?

16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines. Mis on aastaga muutunud? / Ivo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler

16:20 Renoveerimislahenduste konfiguraator / Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur

16:40 sLenderfassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadurid

17:00 Tudengite välkettekanded

17:15 Paneeldiskussioon: Renoveerimine – kas uus uusarendus?

Indrek Allmann / arhitekt, Pluss Arhitektid, Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige

Kaja Pae / Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja

Kristjan Mitt / Mitt & Perlebach juhatuse liige, Hepsor nõukogu liige

Martin Talts / KMT Prefab CEO, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees

Peeter Tambu / Narva linna peaarhitekt

18:15 Tudengitööde näituse avamine, suupisted, tervitusjook

Selle aasta alguses avas KREDEX Eesti ajaloo kõige suurema toetusmääraga (70%) taotlusvooru Ida-Viru maakonnas asuvatele ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad osaliselt või terviklikult rekonstrueerida oma korterelamut. 24. aprilli seisuga oli esitatud 13 taotlust, millest positiivse otsuse on saanud 11 kogusummaga 4,1 miljonit ja saadaval on hetkel veel 5,3 miljonit (allikas: Renoveerimismess). Suurt toetust silmas pidades näeme suurt potentsiaali ruumilisemalt renoveerida, aga vähene osavõtt paneb küsima, kas senised lahendused pole olnud piisavad ja sobivad ühistutele. Kas on õige aeg piloteerida mahulist renoveerimist ja näitlikustada ruumipotentsiaali, mis tehastoodetud renoveerimisprotsessis peitub?

2023. aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitekte suuremal määral protsessi kaasata. Kitsaskohad, mida uurime, on tervikliku lahenduse pakkumine rekonstrueerimisel, sealhulgas ruumi laiendused, hoonete vahelise ruumi mõtestamine, korteripõhised lahendused, ligipääsetavuse parandamine, kogukonnaruumide võimalused ja visualiseerimine, ning läbi modulaarse lähenemise renoveerimiskataloogi väljatöötamine ja kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.

Arhitektuuri- ja linnaplaneerimistudengite rahvusvaheline erialastuudio sLenderBlock võtab vaatluse alla 5 Narvas asuvat hruštšovka-tüüpi kortermaja Viru tänaval, pakkudes jätkusuutlikke lahendusi korteri, hoone ja kvartali skaalas. sLenderBlocki juhendavad arhitektid Sille Pihlak, Siim Tuksam, Keiti Lige, Ann-Kristiin Entson ning energiatõhusus külalisõppejõud Viktoria Sandor (Innsbrucki ülikool) ning inseneeria külalisõppejõud Adam Orlinski (Bollinger+Grohmann insenerid).

Eelmise aasta renoveerimisteemalise õhtu ülekannet saab järelvaadata siin: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu

EKA, EMTA ja BFM kutsuvad Teaduskohvikusse!

Põhjala tehase AnkruSAALis (Ankru 10, Tallinn) 27. mail kl 18:00.

Aruteluõhtul avavad kolme ülikooli loovuurijad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Vestlusringis osalevad Jane Remm (EKA), Marta Konovalov (EKA), Elen Lotman (BFM), Juhan Uppin (EMTA), modereerib Jaak Sikk (EMTA).

Ühtlasi lansseerime uhiuue loovuurimuse parimaid praktikaid tutvustava kodulehe!

Õhtu teises pooles esitleb Juhan Uppin (PhD muusikas) oma äsja ilmunud raamatut „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (EMTA Loovuurimused 6). Raamatut saab osta soodushinnaga.

Pakume kohvi-teed, suupisteid ja muusikalist etteastet.

Olete oodatud!

TAO kutsub osalema seminaril “Isikuandmete kasutamine teadustöös”, mis toimub reedel 10. mail, kell 14:00-16:30, ruumis A-302.

Seminaril tutvustab Marten Juurik (ETAG/TÜ) juhendit „Andmekaitse teadustöös“, mis on suunatud teadlastele, doktorantidele ning uurimistööd tegevatele tudengitele, kes oma töös puutuvad kokku isikuandmetega.

Käsitletakse põhjalikult, kuidas isikuandmete kaitsega seotud õigusnormid mõjutavad teadustööd ning millised on sellega seotud erandid. Samuti räägitakse sellest, mida peaks teadustööd tehes kindlasti järgima, lähtudes isikuandmete kaitse ja eetilistest põhimõtetest.

Olete väga oodatud!

Transfrom4Europe arutelu “Kuidas teha teadust kaasahaaravamaks ja sotsiaalsemaks?” esmaspäeval 15. aprillil kell 10.00–16.45 (EST) Teams vahendusel.

Koolitus jaguneb kaheks. Esimeses pooles keskendutakse kodanikuteadusele, tutvustades selle kontseptsiooni, piiranguid ja probleeme. Teises osas keskendutakse teaduskommunikatsiooni oskuste parandamisele. Programmi juhivad erinevate institutsioonide eksperdid, eesmärgiga tõsta osalejate võimet edastada teadusinfot ja navigeerida tänase meediamaastiku väljakutsetes. Rahvusvahelisel arutelul osalevad ettekannetega ka Kert Viiart (EKA) ning Veljo Runnel (TÜ).

10.45–11.15 (EST)
Exploring the Role of Private Natural History Collections in Citizen Science: Opportunities and Challenges.
Veljo Runnel, Citizen Science Expert (University of Tartu, Estonia)

14.45–15.45 (EST)
Navigating the Landscape of Visual Misinformation (Lecture/Seminar).
Kert Viiart, Associate Professor, Graphic Designer and Visual Artist (Estonian Academy of Arts)

Ürituse kogu programm on leitav siit.
Arutelule on vajalik eelregistreerimine.

Meeldetuletus ja sisselogimisinfo saadetakse 3–5 päeva enne üritust.

Programm on Central European Time (CET) järgi, mis on Eesti ajast tund taga.

Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu. 

See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist. 

Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.

Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw

ESINEJAD:

Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).

Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.

Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

26.02.-28.02.2024 toimub Tallinnas rahvusvaheline Holzbau puitehituse konverents Forum Wood Building Baltic 2024. Kohal on enam kui 40 esinejat 13 riigist.

FWBB 2024 konverentsi läbivaks teemaks on integreeritud disain, mis ühendab projekteerimise ja ehituse erinevaid osapooli protsessi algusest, andes võimaluse arenguhüppeks ja innovatsiooniks puitehituses. Teistele lisaks räägivad teaduspõhisest ja innovatsioonist puitehituses Aris Kafantaris ( Kengo Kuma Associates) Tokyost ja automatiseeritud puitmajatoomisest arhitekt Gilles Retsin (AUAR) Londonist.

Konverentsil tutvustatakse puitkonstruktsioonide projekteerimist uue põlvkonna Eurokoodeks 5 eri osade autorite poolt. Lisaks tutvustatakse Uus Euroopa Bauhausi eesmärke puithoonete projekteerimisel. Samuti käsitletakse puitarhitektuuri, ringmajanduse põhimõtete, ehitusfüüsika ja projekteerimise protsessi innovatsiooniga seotud teemasid.

Eestis teeb Holzbau konverentsi programmi loomisel koostööd Taltechi ja Eesti Kunstiakadeemiaga. FWBB 2024 konverentsi toetab Tallinna linn, teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST ja Eesti Puitmajaliit.

Konverents toimub inglise keeles 27-28.02.2024 Kultuurikatlas. Lisaks on võimalus osaleda temaatilistel ekskursioonidel 26.02.2024 ning soetada ka ühe päeva pileteid.

Programm ja piletid : www.forum-woodbaltic.com

27. veebruari õhtul toimub Kultuurikatlas ühine õhtusöök, mis sisaldub kõigi pääsmete hinnas.

Neljapäeval, 1. veebruaril kell 17.30 toimub Eesti loovuurijaid tutvustava lühifilmide sarja “Loov teadus” esilinastus BFMi SuperNova kinosaalis (Narva mnt 27, 4. korrus, ruum N-406).

Portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks on loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Oma loovuurimuslikke projekte tutvustavad Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Ajakava:
17.30 Helsingi Kunstiakadeemia loovuurimuse professori Dr. Leena Rouhiaineni avatud loeng “Notes on Artistic Research” (inglise keeles)
18.00 Portreelugude esilinastus
18.45 Tervitusamps ja -naps
Õhtut juhib Erle Loonurm

Anna oma tulekust teada siin!

Kohtumiseni kinos!

Teostus:
Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur