Rubriik: Teadus- ja arendusosakond

Cirrus võrgustiku intensiivkursus Saaremaa rannajoonel 16.-20.08.2022

Alustage oma sügissemestrit 5-päevase töötoaga, mis keskendub sellele, kuidas integreerida ökoloogia ja elusüsteemi mõtlemise põhimõtted biointegreeritud ja informeeritud disainiprotsessidesse.

Pärast kursuse lõpetamist:

– omad ülevaadet arenevatest tehnoloogiatest vetikabioloogias, biomassi kasvatamises, traal- ja rannapüügis kohaliku merevetikatööstuse ja -farmi näitel;

– mõistad oma (disaini)otsuste mõjusid keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt;

– oskad tuletada vetika-põhisest biomassist materjalispetsiifilisi kontseptsioone ja rakendusi.

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas algselt magistritaseme stuudiona väljatöötatud semestripikkuse kursuse osana toimub töötuba Studio Aine disainerite juhendamisel (Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar) ja annab 3 EAPd.

Taotlusi intensiivkursusele võetakse vastu jooksvalt kuni 27. 06. 2022 (kell 23.59 GMT+3). Osalejate arv on piiratud.

Eelnevad valdkonnateadmised pole vajalikud.

Kandideerimiseks järgi palun siin olevat linki

Neljapäeval, 9. juuni õhtul kell 18.00 avame Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite tööde näituse Krulli kvartalis, Kopli 70, vanas masinatehase koostetsehhis. Õhtul toimub ka Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK esmatutvustus.

Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” on Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritus ja on avatud kuni 12. juunini.

REKrulli superstuudio eesmärk oli tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja valmistamisel. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Seadsime sihiks töötada välja kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja positiivse keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

REKrulli superstuudio toetab EKA PAKKus käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

 

 

AVAMISE AJAKAVA:

15.00 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö ettekanded*

17.30 Installatsiooni “Steampunk” avamine*

Näitus:

18.00 EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK tutvustus, räägivad teadurid ja külalised.

18.30 REKrulli superstuudio juhendajad ja tudengid tutvustavad REKrulli superstuudio lähteülesannet ja tulemusi.

 

NÄITUS ON AVATUD:

Neljapäev 9. juuni, 18:00 –  Avamine

Reede 10. juuni, 10:00-18:00

Laupäev 11. juuni, 10:00-18:00

Pühapäev 12. juuni, 10:00-16:00

 

Tudengid:

Triinu Amboja, Mariia Babur, Grete Daut, Simon Eiland, Roosmarii Kukk, Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Kristina Lillepea, Maria Helena Luiga, Mattias Ots, Mariia Paslova, Yelyzaveta Perel, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Anna Pushkarska, Mikael Ristmets, Martin Sepp, Sander Sinnep, Kaari Maria Tirmaste, Cristin Marii Titma, Aneth Traumann, Mariia Ufimtseva, Liispet Viira, Laura Liis Vilbiks, Dalia Viškelyt

 

Stuudio juhendajad:

Arhitektuurne planeerimine: Siim Tuksam, Sille Pihlak

Konstruktsiooni analüüs ja energiatõhusus: Adam Orlinski

Antropoloogiline analüüs: Mattias Malk

Maastikuarhitektuur: Karin Bachmann

 

* Näituse avamisele eelneb kell 15.00 Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö avalikud esitlused ja installatsiooni “Steampunk” avamine Krulli kvartalis.

Veneetsia Arhitektuuribiennaali viie parima töö autorite meeskonnad selguvad 9. juunil avaliku esitluse käigus, kui projekti meeskonnad selgitavad žüriile, miks nende töö peaks esindama Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2023. Teise vooru pääsesid tööd märgusõnadega: Triiv, Kamuflaaž, Inimene on oluline, väike on ilus, Convincing Architecture ja Kodupeatus.

Selle aasta kevadel alustasid EKA PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, kasutades EKA poolt arendatud ja avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi. Elektrilevi õppehoone on esimene 100 % modulaarne, puidust ja kõrge arhitektuurse ning tehnilise kvaliteediga õppehoone Eestis. See pannakse kokku tööstuslikult toodetud komponentidest ja on vajadusel lihtsati lahtivõetav, hooldatav, laiendatav või teisaldatav. Elektrilevi hoone näitab ette, kuidas saab tuleviku koolimajasid ehitada nii, et see rikastaks kohalikku kogukonda ega jääks halduslikuks koormaks kohalikule omavalitsusele. 11. mail tutvustame Mustermaja 369 süsteemi, räägime lähemalt käimasolevast arendusprojektist ning anname sõna Elektrilevile, kes tutvustab kavandatava hanke plaani ning ajakava. Üritus toimub kohapeal EKA aulas. Ühineda on võimalik ka Zoomis või vaadata ülekannet EKA TVs. Lisa ürituse Google Calender kutse oma kalendrisse. AJAKAVA 17:00 Tervitussõnad Andres Ojari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige 17:15 Arendusprojekti tutvustus Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur ja arendusprojekti juht Eero Tuhkanen, Mustermaja 369 konstruktor Anna Tommingas, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK juht 17:45 Pilootprojekti tutvustus – Kiili koolituskeskuse kontseptsioon ning vajadused, projekti hankeplaan ja ajakava. Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige Kalev Kaldaru, Enefit Connect OÜ õppeväljaku juht Hannes Nugin, Eesti Energia AS juhtiv hankejuht 18:10 – 18:30 Arutelu Kontakt: Anna Tommingas PAKKu projektijuht anna.tommingas@artun.ee

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.

 

Arutletakse teemadel:

Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?

Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.

 

 

 

Osalejate tutvustused:

 

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni

Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.

Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.

Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?

Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.

 

Pakume kohvi ja suupisteid!

Vestlusring on inglise keeles.

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Euroopa Liidu Erasmus + Knowledge Alliance’i rahastatud projekt toimub aastatel 2021 – 2023 ning selle eesmärgiks on visandada ja juurutada arusaama tulevikust, kus kunst ja kunstiharidus mängivad neljanda tööstusrevolutsiooni, üleilmastumise ja kliimamuutuse poolt ümber kujundatud maailmas keskset rolli. FAST45 toob kokku erineva profiiliga loovkõrgharidust andvad koolid, mitmed katusorganisatsioonid ning loomeettevõtted.

Sel nädalal on võimalik osa saada projekti laiemast käivitamisest – partnerid räägivad sissejuhatuseks oma sammudest kõrghariduse tuleviku võimaluste kaardistamisel ning pikema loengu peab Suurbritannias pikalt Avatud Ülikooli mudelit arendanud prof. Daniel Weinbren, tema teemaks on “Open to people, places, methods and Ideas? Developing the pedagogy of the Open University”

Üritus on tasuta.
Eelregistreerimine SIIN

Rohkem infot projekti kohta

Teaduste akadeemia poolt korraldatava konkursi “Teadus 3 minutiga” 2022 finaal toimub 11. veebruaril 2022 algusega kell 18.00. EKA poolt võtavad osa doktorandid Taavet Jansen kunsti ja disaini õppekavalt ning Karin Bachmann arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt. 

Taavet Jansen töötab lavaruumi, liikuva keha ja generatiivse video keskkonnas ning tema 3-minuti video pealkiri on “Virtuaalne on ka reaalne”. Karin Bachmann on maastikuarhitekt ning tema töö peakirjaks on “Rikas linn, vaene linn”.

“Teadus 3 minutiga” 2022 finaal-gala otseülekanne toimub teaduste akadeemia veebilehel, Novaatori portaalis nind teaduste akadeemia Facebooki lehel.

Lähemalt lähetatud doktorantide töödest

Finaal-gala lähem info ja ajakava

Karin Bachmanni artikkel “Linna elurikkaks muutmine on vaid otsuse küsimus” (Novaator, 1. beebruar, 2022)

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ EKA eelvoor toimus 12. novembril ja sellest võttis osa neli doktoranti.

Eesti teaduste akadeemia on korraldanud konkurssi „Teadus 3 minutiga“ 2015. aastast alates. Konkursi ja sellele eelnevate koolituste peamine eesmärk on pakkuda Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste noortele teadlastele (doktorandid ja vastsed doktorid) praktilist teaduskommunikatsiooni kogemust. 3-minuti konkurss annab osalejatele võimaluse tutvustada oma teadustööd laiale auditooriumile.

Koostööpartner on Eesti rahvusringhääling, konkurssi toetatakse EL regionaalarengu fondi Teame + programmist.

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Kolmapäeval, 9. juunil kell 11.00 toimub EKA galeriis loovuurimuse raamleppe pidulik allkirjastamine EKA, EMTA ja TLÜ rektorite poolt.

Ülikoolide rektorid Mart Kalm, Ivari Ilja ja Tõnu Viik sõlmivad lepingu neurokudumise teel.

Viimastel aastakümnetel kogu maailmas kiirelt arenenud loovuurimuse valdkond ühendab loomingulised praktikad – (audio)visuaalne kunst, disain, arhitektuur, muusika interpretatsioon, etenduskunstid, helilooming jm – ning teadustegevuse. Loovuurimuse käigus luuakse uusi teadmisi, uusi kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid läbi loomingulise protsessi.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut on Eesti olulisemad loovuurimuse keskused, mis pakuvad doktoriõppekavasid kunstis, disainis, arhitektuuris, muusika interpretatsioonis, heliloomingus, etenduskunstis ning audiovisuaalkunstides.

Loovuurimuse raamleppe eesmärk on toetada ja arendada loovuurimust ning sellega seotud doktoriõppekavasid ja tunnustada loovuurimust võrdväärse osana mitmekesisest teadusmaastikust.

Raamleppe allkirjastamisel esitlevad oma uurimisprojekte Tallinna Ülikooli doktorant Michael Keerdo-Dawson („Interactivity and Film Dramaturgy: A Fractured Climax as the Terminal of Dramatic Meaning-Making“), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Maarja Mitt-Pichen („Ruum kui näitleja psühhotehniline vahend. Mentaalsete ülesannete täitmise ehk kujutluspiltide kasutamise mõju hääle objektiivselt mõõdetavatele omadustele“) ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant Britta Benno („Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja trükigraafika väljal“).

Ülikoolide lõimumist läbi loovuurimuse raamleppe tähistatakse rektorite osalusel toimuva neuronaalse performance’iga “NeuroKnitting Debatt”, mille viivad läbi EKA tekstiilidisaini külalisdotsent Varvara Guljajeva ja Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur Mar Canet (Varvara & Mar).