Rubriik: Teadus- ja arendusosakond

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis tuleb neljapäeval, 18. detsembril 2014.a. kaitsmisele Epp Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. 

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103).

Doktoritöö juhendaja: prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.

Kutsume teid EKA doktorikooli konverentsile, mis toimub 12. detsembril 2014.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  5. detsembrini 2014.a meiliaadressil triin.piip@artun.ee või doktorikooli telefonil 53 068 909.

Hasartmaksu nõukogu on  alustanud 2015.aasta suurprojektide (aastaprojektid ehk >6000 eurot) taotluste vastuvõttu.

Aastaprojekti eelarves peab olema ette nähtud kaas- ja/või omafinantseering, mis moodustaks projekti maksumusest vähemalt 20%. Projekti halduskuludeks võib planeerida maksimaalselt 25% projekti maksumusest.

http://www.hmn.ee/index.php?id=1072

Toetust saavad taotleda kõik Põhja- ja Baltimaade loovisikud:professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, tõlkijad, kuraatorid, produtsendid, kultuuritoimetajad ja -teadlased jne. Võimalik on taotleda 1-10 päeva pikkust majutustoetust ja päevaraha, mille suurus oleneb sihtriigist ja –linnast. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/21-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogrammi-reisitoetuse-taotlustaehtaeg

Toetust saavad taotleda kõik Põhja- ja Baltimaade loovisikud:professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, tõlkijad, kuraatorid, produtsendid, kultuuritoimetajad ja -teadlased jne. Võimalik on taotleda 1-10 päeva pikkust majutustoetust ja päevaraha, mille suurus oleneb sihtriigist ja –linnast. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/21-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogrammi-reisitoetuse-taotlustaehtaeg

Toetuse eesmärk on luua Põhja- ja Baltimaade kõikide valdkondade kunstnikele, produtsentidele ja kultuuritegelastele võimalus kontaktide laiendamiseks, kogemuste ja teadmiste vahetamiseks ning erialaoskuste täiustamiseks. Koostöövõrkude toetused jagunevad lühiajalisteks (kuni üks aasta) ja pikemaajalisteks (kuni kolm aastat). Esimesel juhul võib toetus katta kuni 70 protsenti (maks. 25 000 eurot), pikemaajaliste projektide puhul kuni 50 protsenti (maks. 150 000 eurot) eelarvest. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/20-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogramm-koostoeoevorkude-toetuse-taotlustaehtaeg

Põhjamaade Kultuurifondist leiavad toetust nii professionaalsed kui ka amatöörkunstnikud, kelle ettevõtmisi iseloomustab kvaliteet, visioon, kättesaadavus ja mitmekesisus. Seejuures peavad nad edendama traditsioonilisi ja uusi töövõtteid. Nõnda toetab fond nt konverentside, kontsertide, ringreiside, näituste, festivalide korraldamist, aga ka kõrgharidust ja teadust. Projekti võib teostada nii Põhjamaades kui ka teistes riikides. vt siit http://www.nordiskkulturfond.org/en

Toetuse eesmärk on eesti kultuuri rahvusvahelistumine ja kultuuriekspordi soodustamine, kultuuri kaudu Eesti tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. vt http://www.kul.ee/et/eesti-kultuur-maailmas

25. augustil algusega kell 13.00 toimub Tallinnas Eesti
Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas (Põhja pst 27a) Eesti Kunstiakadeemia
uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamine. Riigi Kinnisvara AS
ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös korraldatud arhitektuurikonkursile esitati
kokku 10 võistlustööd. Konkurssi preemiafond on kokku 40 000 eurot.

Konkursile laekunud võistlustööde hulgast tunnistati esikoha
vääriliseks ideelahendus märgusõnaga „Linea“. Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga
„Aletheia“. Teise koha preemia
suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga „Akadeemia“.
Kolmanda koha preemia
suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvisid ergutuspreemiad ideelahendused pealkirjaga „Imaginarium“ ja
 „Edge“. Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti
Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse
sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv
ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik
akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Võistluse žürii hindas
lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

1)     Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii
Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude
vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid
nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.

2)     Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI
sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust
ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö
tunnetust.

3)     Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse),
energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide
arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel
projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks
moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide
Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara AS-i
(RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA),
Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind
(arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL),
Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski
(varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu
saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid
Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Peale arhitektuurikonkursi võitja
selgumist kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi
projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa
Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa
EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna
kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse 3
kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000
ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones
võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi
võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist kuni 14. septembrini Eesti
Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7).

Lisainfo:

Toomas Johanson

toomas.johanson@artun.ee

53429976

Eesti
Kunstiakadeemia koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kuulutavad välja rakendusliku
teadus- ja arendustööde konkursi.

Konkursil võivad töödega osaleda kõik ülikooli
liikmed, kellel on valminud rakenduslik teadustöö aastavahemikus 2013-2014. Töö
tulemusena võidakse hakata (ei pea olema reaalselt juba hakatud) väljundit
kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides.  Vaata konkursi statuuti ja ankeeti start.artun.ee

Tööde
esitamiseks konkursile tuleb saata täidetud ankeet koos ankeedis nimetatud
täiendavate materjalidega hiljemalt 19.
septembriks 2014 e-posti aadressile ingela.heinaste@artun.ee kirja
pealkirjaks „Konkurss”. E-kirja adressaatide hulgas peavad sisalduma kõigi töö
teostamises osalenute e-posti aadressid.

Võitja
väljaselgitamine: Komisjon vaatab
materjalid läbi ja valib välja võidutöö hiljemalt 26. septembriks.

Konkursi võitja
autasustamine toimub Tallinna Ettevõtlusameti poolt korraldataval iga-aastasel
Tallinna Ettevõtluspäeval 2014 oktoobris
meene ning rahasummaga, milleks on  640 eurot.

Lisainfo: Ingela
Heinaste, EKA teadus- ja arendusosakond, 62 67 108