Seekordses uudiskirjas teavitame detsembrikuus eesootavast ning kroonika osas kajastuvad oktoobris-novembris toimunud sündmused, millega on seotud Kunstiteaduse instituudi õppejõud ja tudengid. Uudiskiri levib KTI listi kaudu ja on üleval osakonna kodulehel. Oma tegemistest teavitamiseks palun kirjutage ingrid.ruudi@artun.ee.
Detsembris-jaanuaris toimub:
Neljapäeval, 11. detsembril kell 17 toimub KUMUs EKA juubelinäituse raames Kunstiteaduse instituuti tutvustav õhtu. Õppejõud, tudengid ja vilistlased räägivad oma senistest ja käsilolevatest tegemistest ning tulevikuplaanidest. ‘
Neljapäeval, 18. detsembril tuleb Kunstiteaduse Instituudis kaitsmisele Epp
Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse
käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103). Doktoritöö juhendaja on prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool). Oponendiks on dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool). Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne modernsusega. Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.
22. detsembril toimub KTI traditsiooniline jõulupidu. Täpsem info peagi!
12.-16. jaanuaril peab erikursuse Põhjamaade modernismist 1930.-1970. aastatel Helsnki Aalto Ülikooli professor Aino Niskanen. Lisainfo lähipäevil!
Kroonika
10.-12. oktoobril toimus Kunstiteaduse instituudis konverents “Circulation,
Transition, Translation”, mis oli rahvusvahelise võrgustiku “Second World Urbanism” teine kohtumine. Võrgustik koondab arhitektuuri- ja kunstiajaloolasi, geograafe, antropolooge ja sotsiolooge, kelle uurimisaineseks on sotsialistlikud linnad Kuubast Jugoslaaviani ja Venemaast Hiinani, nende loomine, ehitamine, ideede liikumine ja argipraktikad. Katherine A. Lebowi keynote loeng keskendus Krakowi uuslinnaosale Nova Hutale, paneelide ettekanded käsitlesid arhitektuuri teadmisteringlust külma sõja perioodil, arhitektuursete kaanonite väljakujunemist ja murenemist, lääne modernismi erinevaid tõlkeid ja kohalikke kriitikaid, modernismipärandi tänapäevase hindamise ja kasutuse küsimusi. Andres Kurg pidas ettekande “Corners, Courtyards, Squares: Reworking Socialist Modernism.”
17. oktoobril pidas Andres Kurg loengu Narvas Tõnis Saadoja näitusel
“Arhitektuurifoto väikese poisiga”.
22. oktoobril avati ISFAG galeriis kohaspetsiifiline metanäitus “I looked into the
walls and saw…”, kus osalesid Ingrid Ruudi ja Marika Agu (MKT1). Näituse kuraatorid olid Maros Krivy ja Francisco Martinez.
25.-26. oktoobril osales Krista Kodres Lublinis toimunud konverentsil “East
European Art Seen from Global Perspectives: Past and Present”. Kodres pidas
ettekande “Rules of the Game. Constructing the Baroque and its History in Soviet Estonia”. Piotr Piotrowski juhitud Ida-Euroopa kunsti uurimisele pühendatud konverentsil esines Eestist veel Anu Allas.
30. oktoobril avati Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio Galeriis EKKM-i rändnäitus “Kohatu”, mille kureerisid Marten Esko (MKT2) ja Anders Härm. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi esimene rändnäitus on muuseumi teadlik
“deterritorialiseerumisprojekt”, katse muutuda kohatuks. Näituse keskmes on
kohataju, perifeeria ning väikekohtade või väiksuse probleemistik ja olemus.
Kuressaarest liigub näitus edasi Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse (15.01.-15.02.2015) ja Valga Kultuurikeskuse galeriisse (6.03.-5.04.2015).
3. novembril avati KUMUs EKA juubelinäitus “Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas” ning esitleti samanimelist kogumikku. Näituse kuraatoriks ja kogumiku koostajaks on prof Mart Kalm.
7. novembril avati Tartu Kunstimuuseumis Marika Agu (MKT1) kureeritud näitus
“Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994 – 2014”. Muuseumi
algatatud arhiiviprojekti “Tartu 88” teine näitus käsitleb grafititegijaid ja
tänavakunstnikke, tänu kellele on Tartu saanud Eesti tänavakunsti pealinnaks.
8. novembril avati EKA uus galerii näitusega “Ava(tud) piirid”, mille kuraatoriteks KTI magistrandid Tiiu Parbus (MKT1), Merilin Talumaa (MKT2) ja Eda Tuulberg (MKT1). Näitus keskendub sotsiaalsetele piiridele, piiride konstrueerimisele ja tühistamisele, nii nagu see väljendub stuudiumi jooksul väljaspool Eestit õppinud noorte kunstnike ja kunstitudengite loomingus.
13. novembril pidas Ingrid Ruudi Tartu Kunstimuuseumi “Muuseumi akadeemia” sarjas loengu “Avaliku ruumi kunst Eestis 1990. aastatest tänapäevani”.
15. novembril avati Rootsis Kalmari kunstimuuseumis näitus “Present Tense”, mis keskendub avaliku linnaruumiga kriitiliselt suhestuvale kunstipraktikale Eestis, Lätis ja Leedus. Näituse kuraatoriteks on Marianna Garin ja Andres Kurg.
28.-29. novembril osales Andres Kurg ETH Zürichis sümpoosionil “Re-scaling the environment. New landscapes of design, 1960–80” ettekandega “Concise Dictionary of Contemporary Architecture: Readdressing the Environment in Estonia in the 1970s”.
28. novembril esitleti Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Kunstiteaduse instituudi magistrandide algatatud kunstiprojekt-ajakirja „Uus Materjal“. Betoonkarbis ilmunud ajakiri sisaldas tekstivihikuid, mälupulka kogumikalbumiga näituste helikujundustest ning videoteoseid, fotosid, 3D-prinditud kruvi ning marmoleum-maali Merike Estnalt. Ajakiri võttis fookusesse uusmaterialismi ning sellega kaasnevalt materjaliga seonduvad teemad nii kunsti kui ühiskonnas laiemalt. Ajakirja saatis ka ajalis-ruumiline peatükk „Näitus“ EKKM-is, mis põhines kunstiteoste järelelul. Osalevad kunstnikud – Kristi Kongi, Dénes Farkas, Mihkel Ilus, Kristiina Hansen ja Ånond Versto, Kris Lemsalu, Jass Kaselaan ja Edith Karlson, Merike Estna, Laura Põld – panustasid uue materjali sündi. Ajakirja toimetusse kuulusid: Evelyn Raudsepp (MKT2), Epp Õlekõrs (MKT2), Marten Esko (MKT2), Madli Ehasalu (MKT1), Eva-Erle Lilleaed (MKT2), Helen Ikla (MKT2) ja Brigita Reinert (MKT2).
Ilmunud publikatsioonid
Maarin Ektermann. EKA aastal 100. Neoliberalistlikud mõjud (kunsti)kõrgharidusele. Estonian Academy of Arts at 100: Neoliberal Influences on Higher (Art) Education. – Mart Kalm (toim) Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014.
Mart Kalm. Sissejuhatus: 100 aastat kunstikooli Tallinnas. Introduction: 100 Years of Art Education in Tallinn. – Mart Kalm (toim) Kunsttööstuskoolist
kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014.
Mart Kalm. Miks TPI sulges ja ERKI avas arhitektiõppe? Why Did the Tallinn
Polytechnic Institute End and the Art Institute Start the Study of Architecture? –
Mart Kalm (toim) Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014.
Katrin Kivimaa. Omamaailm ja kunstnikukunst (Malle Leisi loomingust). – Malle Leis. Kataloog. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2014, lk 89 – 119.
Mari Laanemets. ERKI Üliõpilaste Teaduslik Ühing. Student Scientific Society of the State Art Institute of the Estonian SSR. – Mart Kalm (toim) Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014.
Virve Sarapik. Disainikateedri algus. Immitsev utoopia. The Beginning of the
Department of Design: A Seeping Utopia. – Mart Kalm (toim) Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014.
Kädi Talvoja. Läbimurre. Protsessid ERKI-s 1950. aastate lõpul. Breaking Through: Processes at the State Institute of Art of the Estonian SSR at the Ed of the 1950s. – Mart Kalm (toim) Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014.
David Vseviov. Friedrich Leht – Moskvast saadetud direktor. Friedrich Leht – A
Director Sent from Moscow. – Mart Kalm (toim) Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014.
Ilmunud kriitika
Sten Ojavee (BKT3) arvustas Tartu Kunstimajas toimunud näitust “Maajaam EXPO 2014” (Jalutuskäik galeriides: Aparaaditehase aparaadid. – Sirp, 21.nov 2014)
Evelyn Raudsepp kirjutas tehnoloogilisest kunstist: “Kui palju on tehnoloogilises kunstis a(hhaa)d ja kui palju o(hhoo)d? – Sirp 26.09.2014
Ingrid Ruudi kirjutas Tõnis Saadoja näitusest “Arhitektuurifoto väikese poisiga”
(Kunst. ee 4/2014).
Tunnustused
Liisi Aibel (MKT1) oli Tartu linnafestivali UIT ühe korraldajana nomineeritud Aasta Kultuuriteo auhinnale. Interdistsiplinaarne linnakultuuri festival UIT toimus 13.-16. augustil Marie Kliimani, Kadri Lindi ja Liisa Aibeli eestvõttel.
Muu
Tiina Abel kinnitati Eesti riiklike kultuuripreemiate määramise komisjoni aastaiks 2015 – 2017.
Mart Kalm tegi ETV-s saate “Kunstiülikooli sajand”.
Liisa-Helena Lumberg (MKT1) ja Ruuda Liisa Malin (BKT3) jätkavad kaasaegse kunsti saate “Kunstipoolik” tegemist Generaadios. Kuues saade (17. oktoobril) oli esimene saade lühikeses intervjuude sarjas, mis uuris noorte kunstiteadlaste erinevaid töötamisviise kohalikes kunstiasutustes. Juhuslikult või vähemjuhuslikult on kõik intervjueeritud õppinud KTI-s. Esimene intervjuu tehti Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse töötaja Sten Ojaveega. Seitsmendas saates (24. oktoobril) oli külaliseks Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna
koordinaator Hanna-Liis Kont. Sarja viimane intervjuu tehti kaheksandas saates (7. novembril) kultuuriklubi Kelm kuraatori Siim Preimaniga. Teemaks oli Siimu tegevus Kelmis ja väljaspool seda. Üheksas saade läheb eetrisse 5. detsembril kell 20:30 aadressil http://generaadio.ee/pleier/ . Saated on teistkordselt kuulatavad igale saatele järgneval esmaspäeval kell 14:00 ning hiljem aadressil http://generaadio.ee/arhiiv/saade/kunstipoolik/.
Darja Nikitina (BKT3) viis läbi publlikuprogrammi ekskursioone Narvas Tõnis Saadoja näitusel “Arhitektuurifoto väikese poisiga”.