Seekordses uudiskirjas kajastuvad kevadel, märtsist juunini toimunud sündmused, millega on seotud Kunstiteaduse instituudi õppejõud ja tudengid. Uudiskiri levib KTI listi kaudu ja on üleval osakonna kodulehel. Oma tegemistest teavitamiseks palun kirjutage ingrid.ruudi@artun.ee.
Kroonika
12.-14. märtsil osales Elnara Taidre Lissaboni Ülikooli konverentsil “The Gesamtkunstwerk. A Concept for all Times and Places”, pidades samas ettekande “A Changing Total Mythological Work of Art in the Visual Art of the 20th Century: Model, Metaphor, Play”.
8. aprillil esines Kädi Talvoja loenguga “Severe Style – Litmus Test for Art History” Riias Läti Kaasaegse Kunsti Keskuses.
2.-3. maini toimus Sheffieldis workshop “Deconstructing Utopia: Design in Eastern Europe from Thaw to Perestroika”, kus Andres Kurg esines ettekandega “Deterritorializing Utopia. ‘Paper Architecture’ in Moscow, 1984” ja Mari Laanemets ettekandega “The Creation of a New Professional Identity”. Workshopil osalesid ka Karin Nugis ja Ingrid Ruudi.
2. mail avati EKKMi juures EKA Installatsiooni ja Skulptuuriosakonna ning Fotoosakonna Autonoomne Galerii ISFAG @ EKKM ja sellega koos avanäitus “Ruumi lahusus”, mille kureerisid Marten Esko ja Sten Ojavee. Näitus tegeles ruumi kui mitte millegi konkreetse, kuid paratamatult manipuleeritava ning järelikult huvipakkuvaga: “Traditsioonilised isiklik ja avalik sfäär on ühte sulandunud, sellest tekkiv segipaisatud mitmetähenduslik ruum võib ennast üheaegselt kinnitada kuid ka endale vastu rääkida. See mida ruumi konstrueerija või ruum ise endast arvavad ei ole sarnane kuvandiga, mis jõuab lõpuks vaataja pähe. Ruumi lahusus ei tulene enam selle jagunemisest isiklikuks või avalikuks, vaid selle mõlemast ja veel enamat hõlmavast sisemisest vastandlikkusest – selle lõpututest tõlgendusvõimalustest.” Osalesid kunstnikud Art Nõukas, Kati Saarits, Kulla Laas, Laivi Suurväli, Liina Pääsuke ja Viktor Gurov. Näitus oli avatud 25. maini.
3.-4. juunini toimus Kunstiteaduse instituudis koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega kunstikirjutuse seminar, mille viis läbi Miamis baseeruv kuraator ja kunstikriitik Hunter Braithwaite.
19.-21. juunini toimub Torinos Euroopa arhitektuuriajaloolaste võrgustiku EAHN aastakonverents, kus Andres Kurg esineb ettekandega “When Tomorrow Was Cancelled: the Soviet Critique of Modernism” (koos Daria Bocharnikovaga, St Petersburg State University) ja Ingrid Ruudi ettekandega “Radical space for radical time: the intersections of architecture and performance in Estonia, 1986 – 1991”.
8. juulil peab Kristina Jõekalda Greifswaldi ülikoolis rahvusvahelise uurimisprojekti Baltic Borderlands avalike loengute sarjas loengu “Art History in 19th-Century Estonia? Beginnings of a Discipline and the Early Definitions of ‘Baltic’ Art”.
Märtsist maini tegi Ruuda Liisa Malin Tartu Generaadios kaasaegse kunsti saadet “Kunstipoolik”.
Publikatsioonid
5. aprillil esitleti Rahvusraamatukogus prof Krista Kodrese monograafiat „Esitledes iseend: tallinlane ja tema elamu varauusajal”. Tallinna Ülikooli kirjastus tutvustab monograafiat nii: “Tallinna vanalinn kangastub meile tavaliselt keskaja arhitektuurse kehastusena. Krista Kodrese põhjalik monograafia näitab aga veenvalt, kuidas varauusajal (1550–1750) asusid kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna hooneid hoolega ümber kujundama, et need vastaksid enam omanike muutunud enesekäsitusele ja Euroopa uuematele maitsetrendidele. Kuid lisaks muutuste mõistmisele elamute välisvormides lubab Kodrese uurimus meil piiluda ka eliitpürjeli ja aadliku kodumaja siseruumidesse, hinnata muutusi tubade planeeringus, mööblivalikus ja seinakaunistustes. Kodrese kontseptuaalselt väljapeetud raamat toob käibele palju väärtuslikku empiirilist teavet ja kujuneb kindlasti kohaliku kunstiajalookirjutuse tähtsaks teetähiseks.”
Kriitika
Marten Esko arvustas Anneli Porri kuraatorinäitust “Õudsed lood” (“Kunstõuduste toimimine” – Sirp, 25. aprill, 2014) ja intervjueeris Köleri preemia laureaati Jass Kaselaant (“Tänavune Köleri auhind Jass Kaselaanele” – Sirp 5. juuni, 2014)
Kristina Jõekalda arvustas John Ruskini hiljutist eestindust artiklis “Arhitektuuri „lampide” kuma” (Sirp, 25. aprill 2014).
Katrin Kivimaa arvustas Krista Mölderi näitust “Mittekohad” (“Krista Mölderi kohtumised “mittekohtades”” – Kunst.ee 1/2014)
Krista Kodres arvustas Ivar Saki koostatud Eesti kirikute reisijuhti artiklis “Kirikute raamat – mitte ainult arhitektuurist ja kunstist” (Sirp, 25. aprill, 2014)
Maarin Mürk (Ektermann) intervjueeris Tartu Kunstimuuseumi uut direktorit (“Rael Artel: Muuseuminäitus võib vabalt olla midagi sellist, mida me pole ette kujutanudki” – Kunst.ee 1/2014)
Sten Ojavee arvustas Graafikatriennaali noorte kunstnike näitust Rundumis: “Tudengitelt ootaks julgemat, radikaalsemat ja kriitilisemat meelt” (Sirp, 20. märts, 2014).
Ingrid Ruudi kirjutas Denes Farkase näitusest “Ilmne paratamatus” (“Tekst on ruum on tekst” – Kunst.ee 1/2014)
Martin Rünk arvustas Margus Tamme näitust “Esimesed kolm minutit” (“Esimesed kolm minutit: etno kohtub kosmosega” – Sirp, 1. mai, 2014)
Kaitsmised
20. mail kaitses doktorikraadi Andres Kurg väitekirjaga “Boundary Disruptions: Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968-1979”. („Segilöödud piirid. Hilisnõukogude muutused kunstis, ruumis ja subjektsuses Tallinnas aastatel 1968–1979″). Doktoritöö juhendaja oli prof Katrin Kivimaa ning eelretsensendid prof Malcolm Miles (Plymouthi Ülikool) ja dr Eneken Laanes (Yale’i Ülikool). Doktoritöö võttis vaatluse alla rühma 1960. aastate lõpus Tallinnas tegutsenud kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kelle tööd kasvasid välja Hruštšovi sulaaja ja sellele järgnenud perioodi uutest diskursustest ja institutsioonidest – tehnilisest esteetikast, informatsiooniteooriast ja küberneetikast –, kuid kes asusid samas 1970. aastate teisel poolel nende diskursuste suhtes kriitilisele seisukohale. Töö keskseks küsimuseks on, kuidas alternatiivne kunst Nõukogude Liidus seostus muutustega ruumilises keskkonnas ja subjektiloomes ning kas sellest lähtuvalt on adekvaatne selle kunsti nimetamine “mitteametlikuks”. Hilisnõukogude kunsti iseloomustavat vastandust mitteametliku ja ametliku vahel uuritakse antud töös osana laiemast avaliku ja privaatse dihhotoomiast, mis on struktureerinud mitmeid riigisotsialistlike ühiskondade käsitlusi.
6. juunil kaitsti Kunstiteaduse instituudis kolm magistritööd: Shalini Mody-Pauts „Võim ja kunst – Voldemar Päts eesti kunstivälja korraldajana“ (juhendajad dr Mart Kalm ja mag Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseum), retsensent mag Tiina Abel); Natalja Sadikova „Contemporary Art, Religious Symbols and Censorship: Three Case Studies from Estonia, Poland and Russia“ (juhendaja prof Katrin Kivimaa, retsensent magister Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum) ja Marie Vellevoog „Postkoloniaalne situatsioon eesti 1990. aastate kunstis [‘mobil] galerii näitel“ (juhendaja prof Virve Sarapik, retsensent prof Katrin Kivimaa).
5. juunil kaitsti Kunstiteaduse instituudis kümme bakalaureusetööd: Darja Andrejeva „Väike-Õismäe kui sotsialistlik ideaallinn” (juhendaja dr Eva Näripea, retsensent mag Annika Toots); Liilia Buschman „Sotsiaalkriitilisus Destudio loomingus“ (juhendaja mag Ingrid Ruudi, retsensent Kati Ilves); Merli-Triin Eiskop „Julie Hagen-Schwarz kui 19. sajandi naiskunstnik. Looming ja retseptsioon” (juhendaja prof Katrin Kivimaa, retsensent mag Kristina Jõekalda; Hanna-Liis Kont „Tartu kunstimuuseumi näituseplakatid ajavahemikus 1979–1992 uue museoloogia kontekstis“ (juhendaja prof Virve Sarapik; retsensent mag Madli Mihkelson); Maarja Koovit „Koomiks ja karikatuur Olimar Kallase loomingus“ (juhendaja mag Mari Laaniste, retsensent mag Maarin Ektermann); Andrus Laansalu „Fiktsionaalse objekti väljakasvamine Bütsantsi varakristlikest lugudest“ (juhendaja prof Virve Sarapik, retsensent dr Jaak Tomberg); Liisa-Helena Lumberg „Retrospektiivsus kui kaasaja ideede väljendus prerafaeliitide kunstis aastail 1848–1853“ (juhendaja mag Tiina Abel, retsensent prof Jaak Kangilaski); Karin Lumiste „Basseinid ja ujulakultuur Eestis 1920. –1930. aastatel” (juhendaja mag Epp Lankots, retsensent mag Oliver Orro); Marleen Soosaar „Kumu näitusteprogramm – mängud narratiiviga” (juhendaja mag Maria-Kristiina Soomre,retsensent dr Anu Allas); Eda Tuulberg „Kogumik “Muutumisi kunstis ja selle mõistmises” ning 1990ndate kunstiteaduse diskursiivne nihe” (juhendaja prof Virve Sarapik, retsensent mag Kädi Talvoja).
Tunnustused
19. mail anti Tallinna Raekojas Tiina Abelile üle Kristjan Raua nimeline aastapreemia. Tiina Abel pälvis preemia Eesti kunsti ja fotograafia kokkupuutepunkte ning fotograafia sünniga kaasnenud pildimaailma muutusi käsitleva näituse „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris” kureerimise eest Kumu kunstimuuseumis ning pikaajalise ja kõrgetasemelise näituste kureerimise eest Eesti Kunstimuuseumis. Tänavu juba 42. korda antav Kristjan Raua preemia on Eesti vanim kunstipreemia, mida annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus.
Samal päeval pälvis Tiina Abel näituse “Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris” ka Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia.
28. märtsil anti Viimsi Püha Jaakobi kirikus Karin Nugisele esmakordselt jagatav president Lennart Meri preemia, mille eesmärk on innustada ja premeerida üht Viimsi vallaga seotud üliõpilast silmapaistva uurimustöö koostamise eest humanitaarteaduste valdkonnas. Karin Nugis sai preemia artikli “Eesti tarbekunsti identiteedi kujundamine ja 1960.-1970. aastate vastandlikud diskursused” eest.
Muu
21.-25. aprillil toimus kunstiteaduse ning muinsuskaitse ja konserveerimise erialade tudengite ühine väliskunsti praktikareis Amsterdami, kus osalesid nii BA, MA kui DOK tudengid ja mida juhendasid Katrin Kivimaa, Greta Koppel, Ingrid Ruudi, Anneli Randla, Hilkka Hiiop, Oliver Orro ja Karin Nugis.
10.-13.mai toimus David Vseviovi valikaine “Venemaa – ajaloo paradigmad” õppereis marsruudil Pihkva-Novgorod-Valdai-Petseri, kus osalesid ka KTI tudengid.
7.-8. juunil toimus kunstiteaduse tudengite Eesti kunsti ajaloo praktika Saare- ja Muhumaal, juhendasid Kristina Jõekalda, Andres Kurg, Oliver Orro ja Ingrid Ruudi. Oitme rannas toimus ka traditsiooniline KTI aastalõpupiknik.
19. juunil toimus Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorie Ühingu üldkogu, kus valitud uude juhatusse kuuluvad Kunstiteaduse instituudist Krista Kodres, Mart Kalm ja Virve Sarapik.