Pulmaruum Viesite kolhoosi keskusehoones Lätis, 2018. Foto: Laura Ingerpuu
Igal jõukamal nõukogude-aegsel ühis- ja riigimajandil oli oma keskusehoone ehk kontor-klubi. Taasisesesvunud Balti riikides seisavad erakätesse läinud keskusemajad aga sageli tühjana. Eesti Kunstiakadeemia doktorant Laura Ingerpuu osutab värskes teadusartiklis võimalusele, et tühjenemisohus maapiirkonda võiks mitmeotstarbeline taas kasutusse võetud hoone hoopis tugevdada.
“Kolhoosikeskuse põhimõte oli selles, et kuhugi tuli majutada kolhoosi juhtkond. Neil pidid olema kontori- ja koosolekuruumid, kus koos käia,” ütleb Laura. Hiljem lisandusid kolhoosikeskustele rahvamaja funktsioonid, nagu teatri- ja kinonäitamise võimalused, mõnikord ka söökla ning hoiukassa, mistap hakati neid kutsuma kontor-klubideks.
Kolhoosikorra lõppedes kujunes endiste kolhoosi- ja sovhoosikeskuste saatus erinevaks: mõni läks kohaliku omavalitsuse, mõni eraomaniku kätesse. Artiklis kirjeldabki autor endiste keskuste olukorda Eestis, Lätis ja Leedus ning arutleb, kuidas mõjutab nende säilimist maapiirkondade tühjaksvool.
Loe lähemalt:
Kultuuriloolise kolhoosikeskuse päästab kiindunud kogukond – ERR novaator, 31.05.2022
Laura Ingerpuu kirjutab oma doktoritööst artiklis “Threats and opportunities to Baltic socialist architecture in rural decline: the case of collective farm centers” ajakirjas Journal of Baltic Studies.