Ludmilla Siim, Jaak Kangilaski portree, 1973, EKM
Valitsus kinnitas neljapäeval, 10. veebruaril, riiklike kultuuri aasta- ning elutööpreemiate laureaadid. Teiste seas on elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane ja EKA kunagine rektor, professor, kunstiteaduse instituudi juht ning praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski.
Jaak Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963. aastast, olles arvukate kunstiajaloo alaste raamatute ja artiklite autor. Esitajad toovad välja, et Kangilaski on üks tänapäeva Eesti nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud mitmeid kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele. Tema esitajad elutööpreemia kandidaadiks olid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing.
Aastapreemia pälvivad EKA Kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi ja Kadi Polli kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni “Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945″ eest” ning EKA arhitektuuriteaduskonna linnaehitusliku uurimuse “Lõpetamata Linn” meeskond (Johan Tali, Andres Ojari, Toomas Tammis, Andres Alver, Pille Epner) uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.
23. veebruaril antakse Teaduste Akadeemias üle kolm elutööauhinda, aastapreemiatega tunnustatakse viit inimest või meeskonda, kelle tegemised 2021. aasta kultuurielu tugevalt mõjutasid.
Kultuuri elutööpreemia laureaadid on Jaak Kangilaski kõrval ka arhitektuuriakustik Linda Madalik ning tõlkija ja literaat Mati Sirkel.
Elutööpreemia laureaat, arhitektuuriakustik Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on akustikuna tema igapäevatöö väärtus hindamatu ja Eesti oludes ka asendamatu. Madaliku tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri renoveerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala teatri renoveerimine. Tema esitajad olid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikakoolide Liit, Heino Elleri Muusikakool, Arvo Pärdi Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Sisearhitektide Liit ning Pimedate Ööde Filmifestival.
Elutööpreemia laureaat, tõlkija ja literaat Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Esitaja toob välja, et tänu Sirkelile on eesti keeles tervikuna olemas romaanid, mille autoreid ja pealkirju võib paljudes teistes keeltes leida kirjandusleksikonides või antoloogiates. Samuti on Sirkelil esitaja sõnul kaalukaid teeneid eesti kultuuri kaitsmisel ja edendamisel laiemas plaanis – tänu tema initsiatiivile on meil teiste institutsioonide seas Autorihüvitusfond ning Eesti Kirjanduse Keskus. Elutööpreemia kandidaadiks esitas ta Eesti Kirjanike Liit.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad Kertu Moppel lavastajatöö ja Juhan Ulfsak peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses “Mefisto”, prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest ning muusik Taavi Kerikmäe väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2021. aastal.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.