Näitus “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” Arhitektuurimuuseumis. Kuraatorid Epp Lankots ja Triin Ojari.
Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegevused 2020. aasta sügissemestril. Uudiskirja koostas Annika Toots, annika.toots@artun.ee
Kaitstud doktoritööd
Sellel sügisel kaitsti KVI-s lausa kaks doktoritööd.
20. novembril kaitses Kristina Jõekalda (cum laude) oma doktoritöö „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).
Ning 18. detsembril kaitses Ingrid Ruudi (cum laude) oma doktoritöö „Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art, 1986–1994“ („Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“).
Õnnitlused värsketele doktoritele!
Konverentsid ja seminarid
Oktoobri alguses toimus sarja „Etüüde nüüdiskultuurist“ 14. konverents „Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, „Indigo“ – 30“, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri „Indigo“ ilmumisest.
Novembris ja detsembris toimusid KVI uurimisseminarid, mille raames tegi 19. novembril ettekande „Balti kunsti internatsionaalsed ahelad?“ Kädi Talvoja ning 17. detsembril pidas Kristina Jõekalda veebiseminari pealkirjaga „Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”.
Preemiad ja grandid
Epp Lankots oli EKA loomepreemia laureaat avastusliku näituse „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ koostamise eest Arhitektuurimuuseumis koos Triin Ojariga.
Suvila-näituse eest oli Epp Lankots nomineeritud ka Muinsuskaitseameti aastapreemiale uurija kategoorias ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale näituste kategoorias.
Liisa-Helena Lumberg pälvis „Akadeemiliste artiklite“ kategoorias EKA teaduspublikatsioonipreemia.
EKA teadusgrandi pälvis EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor Krista Kodrese juhitud uurimisrühm projektiga “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”. Uurimisrühma kuuluvad Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda ja Tiina Abel.
Kädi Talvoja sai Eesti Kultuurkapitali õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi näituse ettevalmistamiseks nõukogude perioodi Vilniuse maalitrienaalidest (alates 1969).
Kroonika
2. oktoobril pidasid Linda Kaljundi ja Ulrike Plath ettekande „Pärisorjus pika 19. sajandi ajalookirjutuses“ Tartu Ülikooli I mõtteloo sügiskollokviumil: Pärisorjus Eesti mõtteloos.
Linda Kaljundi ja Anna Novikov osalesid veebidiskussioonil „Patriotism – But make it fashion“ – Zugehörigkeitsgefühl durch Kleidung in der neuen Rechten in den post-kommunistischen Ostseeanrainern – Online-Diskussionsreihe: Neue Nationalismen im Ostseeraum, University of Greifswald, Landeszentrale für politische Bildung Mecklenburg-Vorpommern, 18.11.2020
28. augustil osales Linda Kaljundi Tallinn Music Weeki raames toimunud TMW Talksi paneeldiskussioonil „Appropriation versus appreciation“ (Yasmin, Linda Kaljundi, Ingrid Kohtla, Lauri Pihlap) ja 5. novembril võttis Kaljundi osa paneeldissussioonist seminaril „Quo vadis pärand?“ (Linda Kaljundi, Siim Raie, Triin Talk, moderaator Helen Sooväli-Sepping) Tallinna Ülikoolis.
14. detsember 2020 toimus Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis Liisa Kaljula doktoritöö ”Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil” eelkaitsmine. Eelretsensendid olid Linda Kaljundi ja Andres Kurg.
Tallinna Ülikooli kirjastusest ilmus Horst Bredekampi ”Pilditegu”, mille sisutoimetaja ja järelsõna autor oli Krista Kodres.
Epp Lankots osales ettekandega “Floor Area: Customising the Socialist Standard of Good Life in a Soviet Summer Cottage” virtuaalkonverentsil “The Terms of Habitation: Re-theorizing the Architecture of Housing” (9.–12. november 2020, korraldaja Israel Institute of Advanced Studies).
Epp Lankots oli sel sügisel ka Portugali Teadusagentuuri (FCT) kunstide valdkonna rahvusvahelise hindamiskomisjoni liige. Komisjon hindas ja seadis pingeritta kokku 173 teadusgrandi taotlust ning andis soovitused rahastamiseks.
Liisa-Helena Lumberg osales 3. detsembril ettekandega „Kunst teadmiste süsteemis Karl Morgensterni kunstimuljete näitel“ Tartu Ülikooli muuseumi ja raamatukogu aastakonverentsil „Morgenstern ja tema aeg“.
Ingrid Ruudi pidas 22. oktoobril Tartu Linnamuuseumis ettekande näituse „Kohustus olla moodne. Kuidas eestlasest linlane sai“ publikuprogrammi raames.
Novembris korraldas Ingrid Ruudi vestlusringi Maria Kapajeva näitusel “Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides”.
2020/2021 õppeaastal on Ingrid Ruudi Proloogkooli vabaharidusprogrammi mentor.
Margaret Tali osales sümpoosioni “Interdependency as a Condition” (16.-18.10) diskussioonis, mille kureerisid kuraatorid Anna Bitkina ja Maria Veits koostöös Arhangelski kunstikeskusega Arctic Art Institute. Üritus keskendus kliimamuutuste, mälu ning parempoolsete poliitiliste režiimide tõusu seoste uurimisele Põhja-Euroopas, Venemaal ning Arktika regioonides. Üritus toimus osana Arctic Art Forum’ist pealkirjaga “Ecosystems of the Invisible”.
Margaret Tali tegi ettekande “Interrogating Imperial Legacies in Estonian and Latvian Art Museums” zoomikonverentsil “Decolonizing Museum Cultures and Collections: Mapping Theory and Practice in East-Central Europe”(21.-24.10), mille korraldasid koostöös Varssavi Ülikool, Varssavi linnamuseum ja Museum Lab.
Margaret Tali kureeris koos Ieva Astahovskaga näituse “Difficult Pasts. Connected Worlds” Läti rahvuskunstimuuseumis. Näitusel on esindatud tööd kunstnikelt Jaana Kokko, Ülo Pikkov, Zuzanna Hertzberg, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Quinsy Gario, Paulina Pukyte, Aslan Goisum ja Vika Eksta. Näitus jääb avatuks kuni 07. juuli 2021 ning moodustab osa Eesti-Läti koostööprojektist “Vahendades ebamugavat minevikku”. Näituse lühike videotutvustus.
Margaret Tali näituse avamisel toimus vestlusring “Curing Histories”. Arutelus osalenud kunstnikud Zuzanna Hertzberg, Quinsy Gario, Jörgen Gario, Ülo Pikkov, Paulina Pukyte, Andrii Lostliev ja Vika Eksta tutvustasid ka oma töid näitusel. Dokumenteeritud diskussioon on järelvaadatav LCCA facebooki lehe kaudu.
Projekti “Vahendades ebamugavat minevikku” raames oli KVI külalisena detsembri esimesel nädalal Tallinnas lühiresidentuuris Hollandi kunstnik Quinsy Gario, kes uuris Tallinna Mustpeade maja ning Mustpeade vennaskonna ajalugu ja kohtus siin ka mitmete kunstiajaloolastega.
Annika Toots koostas ajakirja Estonian Art antropotseeniteemalise erinumbri (The Anthropocene Issue 2/2020), mille esitluse raames toimus Kai kunstikeskuses vestlusring, kus osalesid Peeter Laurits, Eike Eplik, Saskia Lillepuu ja Laura Kuusk.
Publikatsioonid ja kriitika
Kristina Jõekalda. Ajakirja The Journal of Architecture (2020, vol. 25, issue 8) erinumber “European Peripheries of Architectural Historiography” (eds. Petra Brouwer, Kristina Jõekalda), sh artikkel “Introduction: Architectural Identities of European Peripheries”.
Kristina Jõekalda doktoritööga seotud artikkel: Maarja Merivoo-Parro artikkel/intervjuu “Doktoritöö: meie mälestusmärkide väärtustamine on seotud baltisakslusega”. – ERR Novaator, 25.11.2020.
Linda Kaljundi, Aivar Põldvee. Conceptions of History and Imagined Regions in the Baltic Provinces in the Eighteenth and Nineteenth Centuries. – Dick E. H. de Boer, Luís Adão da Fonseca (toim), Historiography and the Shaping of Regional Identity in Europe: Regions in Clio’s Looking Glass. Turnhout: Brepols, 2020, 209–235.
Linda Kaljundi, Teaduslik romantika: Kunst ja uurimistöö Eesti visuaalkultuuris 20. sajandi alguses. Kunstimuuseumi Toimetised 10 [15] 2020: Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930, 95–114, 138–145. Linda Kaljundi, Scholarly romanticism: Art and scholarship in Estonian Visual Culture in the Early 20th Century. – Proceedings of the Art Museum of Estonia 10 [15] 2020: Symbolist Art and the Baltic Sea Region 1880–1930, 115–137, 138–145.
Linda Kaljundi, Aro Velmet, Eesti ajalooteaduse uued suunad 21. sajandil – Acta Historica Tallinnensia 26:1 (2020): Eesti ajalooteadus 21. sajandil, 167 – 188; abstract: New developments in Estonian historical research in the twenty-first century, 188–189.
Linda Kaljundi, Põlisrahvas ja pärisrahvas – mõisteajaloolisi eskiise. – Vikerkaar 9 (2020), 66–74.
Linda Kaljundi, Archaeologies of the Anthropocene – Histories of Estonian Visual Culture. – Estonian Art 2 (2020): The Anthropocene Issue, 14–20.
Mart Kalm (2020). How Far Can We Jump? International Networks of Estonian Interwar Architecture. In: Störtkuhl, Beate; Makala, Rafal (Ed.). Nicht nur Bauhaus. Netzwerke der Moderne in Mitteleuropa / Not Just Bauhaus. Networks of Modernity in Central Europe (260−278). De Gruyter Oldenbourg. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa; 77).
Mart Kalm (2020). Zwischenkriegsarchitektur im Dienste der Legitimation der Republik Estland. Denkmalschutz- und Konservierungspolitik in den 1990er Jahren. Fülberth, Andreas. Denkmalschutz – Architekturforschung – Baukultur. Entwicklungen und Erscheinungsformen in den baltischen Ländern vom späten 19. Jahrhundert bis heute. (141−162). Böhlau. (Visuelle Geschichtskultur; 18).
Katrin Kivimaa „Nagu kivid voolavas vees“. – Sirp, 23.10.2020.
Johanna Jolen Kuzmenko. Fossiilkütused jõusaalis. – ERR, 22.9.2020.
Johanna Jolen Kuzmenko. Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.-19. sajandi kunstis. – veebiajakiri Häppening, 19. 10. 2020.
Johanna Jolen Kuzmenko. Juurte otsingud. – Sirp, 16.10.2020.
Johanna Jolen Kuzmenko. Ärevus ja homofoobia käivad käsikäes. – Postimees, 10.11.2020.
Johanna Jolen Kuzmenko. Vincent Tremeau lood unistustest ja läbielamistest. – veebiajakiri Häppening, 10.11.2020.
Mari Laaniste (2020). Liiga suur, et eirata / Too big to ignore [Leonardo da Vinci ülevaatenäitusest Louvre’is]. – kunst.ee, nr 3, lk 53–58.
Mari Laaniste (2020). “Perry Masoni” uusversioon pakub nii võikust kui helgust [telesarja “Perry Mason” arvustus]. – Eesti Ekspress, 16. 9.2020.
Mari Laaniste (2020). Kihiline peredraama paranormaalsete peletistega [telesarja “Lovecraft Country” arvustus]. – Eesti Ekspress, 11. 11.2020.
Liisa-Helena Lumberg (2020). The World on Your Pencil Tip. Baltic German Artists’ Travel Materials as Mediators of Knowledge in the Context of Travelling in the Enlightenment. Journal für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa (JKGE) / Journal for Culture and History of the Germans in Eastern Europe, 1, 29−50.
Liisa-Helena Lumberg (2020). Karvane kunstiajalugu. – Postimees 12.10.2020.
Margaret Tali (2020). Remembering and Re-imagining Histories to Repair. – Blok Magazine, 24.12.2020.
Annika Toots, Merilin Talumaa „Nähtavaks tegemise kunst“. Intervjuu Maria Kapajevaga. – Müürileht, 5.10.2020.