KVI uudiskiri, detsember 2021

Rahvusvaheline seminar "Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s" Viinistul, august 2021.

Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegevused 2021. aasta suvel ja sügissemestril. Uudiskirja koostas Annika Toots, annika.toots@artun.ee

Kaitstud doktoritööd

10. detsembril kaitses Greta Koppel (cum laude) oma doktoritöö „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres

Oponent: dr Anu Mänd

Palju õnne värskele doktorile!

Konverentsid ja seminarid

17.–19. augustil toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.

Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.

17. septembril esines KVI ja TLÜ Keskkonnajaloo keskuse Kajak koostöö raames EKA-s keskkonnaajaloolane Kate Brown (MIT) ettekandega „Isevarustavad linnad: linnaaiandus Euroopas ja Põhja-Ameerikas“. Loeng on järelvaadatav EKA TV-s.

28. oktoobril pidas KVI avatud loengute seeria raames Ruth Sargent Noyes ettakande „Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade“.

25. novembril esines KVI avatud loengute raames EKA-s kunstiajaloolane Dan Karlholm (Södertörni ülikool) ettekandega „The Climate of Art History“. Loeng on järelvaadatav EKA TV-s.

Preemiad ja grandid

Ingrid Ruudi pälvis EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi ergutuspreemia eksperdihinnangu „Tallinna kesklinna linnaosa üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektide määramine perioodil 1940–2000“ eest.

Ingrid Ruudi  sai Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eripreemia oma doktoritöö „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986– 1994“ (juhendaja prof Andres Kurg) eest ning EKA teaduspublikatsioonipreemia monograafia kategoorias.

Virve Sarapik oli EKA teaduspublikatsioonipreemia laureaat akadeemilise artikli kategoorias ajakirjas Kunstiteaduslikke Uurimusi avaldatud artikliga „Küberneetika ja semiootika: tõrksa taltsutamine ehk kokkupuuteid 1960. aastate nõukogude abstraktse kunstiga“.

Kadri Vahe pälvis riiklikul Üliõpilaste teadustööde konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas III preemia oma bakalaureusetöö „Töö privaatsfääri kujundajana: loominguliste liitude korterelamud Nõukogude Eestis“ eest (juhendaja dr Epp Lankots).

KVI üliõpilaspreemia said seekord Elss Marta Raidmets ja Magdaleena Maasik.

Kroonika

Kristina Jõekalda pidas ettekande „Crisis of National Style: Baltic German and Estonian Heroic Imagery from Virgin Mary to Kalevipoeg“ konverentsil „Remembering a pre-modern past in a modern world: Medieval saints and heroes as realms of memory in 19th and 20th Century Central, Eastern and Northern Europe“, 19. X 2021, Universität Greifswald/online.

Samuti pidas Jõekalda ettekande „Mõis baltisaksa maailma ja Eesti Vabariigi vahel“ SA Virumaa Muuseumid konverentsil „Baltisaksa kunst“, 14. X 2021, Palmse mõisas, ja ettekande „Die authentischsten Deutschen von allen? Diskussionen über den Kolonialismus und das deutschbaltische Architekturerbe von Mitte des 19. Jahrhunderts bis in die 1930er Jahre“ konverentsil „Transnationale Deutsche: Konkurrierende Vorstellungen des Deutschseins seit Mitte des 19. Jahrhunderts / Transnational Germans: Competing Ideas of Germanness since the Mid-Nineteenth Century“, 14. VII 2021, Ruhr-Universität Bochum/online.

Linda Kaljundi osaleb uurija ja kuraatorina Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostööprojektis „Kunst või teadus“, mis võtab fookusesse kunsti ja teaduse põimingud minevikus ja tänapäeval.

12. augustil toimus juba tavaks saanud suvine nõukogude-uuringute välksümpoosion, mis leidis sedakorda aset Tallinnas, Pääskülas. Ettekanded jagunesid temaatilistessse sektsioonidesse. Kirjandusest, muusikast ja kunstielust tõukuvaid uurimisprobleeme ja teemasid tutvustasid Aija Sakova, Inga Sapunjan ja Anu Kõlar. Isedusest ja keskkonnast, ökoloogiast ja küberneetikast kõnelesid Epp Annus, Ellemari Talivee, Linda Kaljundi ja Aro Velmet. Ettekannete ja arutelu järel tutvustati tegevusi ja plaane, õhtul toimus lühike jalutuskäik Pääsküla piirkonnas nõukogude kihistuste otsinguil ning vaadati keskkonna- ja ökoloogiateemalisi lühifilme. Korraldasid Epp Annus ja Uku Lember Tallinna Ülikoolist ning Linda Kaljundi ja Andres Kurg Eesti Kunstiakadeemiast.

2021. aasta sügisel kureeris Linda Kaljundi koos Ieva Astahovskaga Balti keskkonnaajaloole ja kunstile pühendatud veebinaride sarja “Reflecting Post-Socialism through Post-Colonialism in the Baltics”, mida korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus koos Kumu kunstimuuseumi ja Tallinna Ülikooli uurimisprojektiga „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil“. 7. oktoobril toimus sarja raames veebinar „Working with the Post-Cold War Heritages in the Baltics and Beyond“ ning 2. novembril veebinar „Environmentalising Baltic Art histories – Experience from Research and Curatorship“.

Linda Kaljundi kuulus korraldusmeeskonda, mis organiseeris 14.–15.10.2021 Tallinnas keskkonnaantropoloogia seminari „2nd Biannual EnviroAnt Workshop Hope, Ruination and Environmentalism“. Seminari toimus võrgustiku Enviroant (The Environment and Anthropology Network of the EASA), Tallinna Ülikooli uurimisprojekti „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil“ ja Tartu Ülikooli koostöös ning leidis aset ühtaegu veebis ja Tallinnas Naked Islandi ruumides.

Linda Kaljundi pidas ettekande „Tracing transformations: How, when and why to look for environmentalism in late Soviet Estonian art“ II Baltimaade keskkonnahumanitaaria ja sotsiaalteaduste konverentsil (BALTEHUMS II Second Baltic Conference on the Environmental Humanities and Social Sciences) (1.–2.11.2021).

Linda Kaljundi esines koos Urmas Reinsaluga 1. novembril Vikerraadio saates Välistund. Saate teemaks oli ajalooline mälu välispoliitikas. Saatejuht oli Indrek Kiisler.

Linda Kaljundi juhatas paneeli „Struggles with the Past: Memory and politics“ Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil 9th European Remembrance Symposium: Memory and Identity in Europe: Present and Future (26.–28.10.2021). Konverentsi korraldas Euroopa mälu ja solidaarsuse võrgustik (European Network for Solidarity and Remembrance) koostöös Eesti Mälu Instituudiga ning Ida-Euroopa sakslaste kultuuri ja ajaloo instituudiga (Bundesinstitut für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa).

Linda Kaljundi pidas 16. oktoobril loengu „Enneolematud õudused ja hirmuteod: Imaginaarsest ja reaalsest vägivallast varauusaegses Euroopas ja Liivimaal“ Kadrioru kunstimuuseumi näituse „Memlingist Rubensini“ pulbikuprogrammi raames.

Linda Kaljundi esines 14. oktoobril koos Karsten Brüggemanni ja Mare Ojaga Pronkssõduri teemalises veebinaris, mis toimus Euroopa ajalooõpetajate ühenduse EuroClio ja mälu-uuringute assiotsiatsiooni (Memory Studies Association) ühisprojekti Constested Histories Onsite raames.

Linda Kaljundi esines koos Jüri Reinvere Sten Lassmanni ja Joonas Hellermaga 9. oktoobril festivali TubIN  ja kontserdi „Märkmeid noateralt“ raames toimunud vestlusringis, mille teemaks oli võim ja vaim 1930. aastate muusikas ja kultuuris.

Linda Kaljundi pidas koos Tiina-Mall Kreemiga ettekande „Taani misjon ja ristisõjad Eesti kultuurimälus kirjanduse, kunsti ja visuaalkultuuri näitel“ konverentsil Hageri koguduse 800. aastapäeva raames toimunud konverenstil „Taani misjon ja ristisõjad Eestis“ (11.09.2021).

Linda Kaljundi osales diskussioonis „How monuments [and images] construct and reconstruct what we remember?“ Tallinnas toimunud muinsuskaitseametite juhtide kohtumise European Heritage Heads Forum (8.–10.09.2021) raames.

Linda Kaljundi korraldas keskkonnahumanitaaria online konverentsil STREAMS: Transformative Environmental Humanities (3.–6.08.2021) raames sessiooni „Towards applied environmental humanities“ ja pidas sama sessiooni raames koos Ulrike Plathi ja Anu Printsmanniga ettekande projektõppest. Samal konverentsil osales ta ka ümarlauavestluses „Environmental Humanities in Practice“. Konverentsi korraldas Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkooli (KTH) Keskkonnahumanitaaria laboratoorium (Environmental Humanities Laboratory).

Katrin Kivimaa pidas 28. augustil ja 3. novembril  loengu „Tuntud, unustatud ja taasavastatud talendid. Naiskunstnike jäljed ajaloos“ seoses flaami kuldaja kunsti näitusega, Kadrioru kunstimuuseumis.

25. oktoobril pidas Katrin Kivimaa külalisloengu „Gender Check: Femininity and Masculinity in the Art of Eastern Europe 2009-2010“ uurimisseminaris „Narrating Art and Feminism: Eastern Europe and Latin America“.

16. novembril osales Katrin Kivimaa online paneeldiskussioonil näitusest “Gender Check: Femininity and Masculinity in the Art of Eastern Europe”, Kaunase Kunstnike Majas. Diskussioon on järelvaadatav.

 

9. oktoobrist 7. novembrini toimus Tartu Kunstimaja suures saalis ja monumentaalgaleriis projekt „Näitus kui vestlus“, mille kureeris KVI doktorant Hanna-Liis Kont. Projekti assistent oli KVI magistrant Signe Friedenthal. Näitusel osalesid viis kunstnikku: Kjell Caminha, Cloe Jancis, Małgorzata Mirga-Tas, Maarit Murka ja Diana Tamane ning paarkümmend dialoogipartnerit.

Maria Helen Känd tutvustab alates juulist kaks korda nädalas põnevamaid kunstinäituseid Vikerraadio kunstirubriigis “Kunstiamps”.

 

Johanna Jolen Kuzmenko on teadusassistent Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitusel Tänav I.

 

Mari Laanemets esines ettekandega „Engaging Abstraction: the work of Sirje Runge“ üritusel „Irish Modernisms: Seminar 3, Global Contexts, Post Soviet Baltic, 16. august 2021 (CCA, Derry-Londonderry)“. Samuti pidas Laanemets ettekande „Das Experiment Moderne. Theorie und Praxis in den Ausstellungen der Reihe Raum und Form (1969–1972, Tallinn, ESSR)“ üritusel Matrix Moderne / Ostmoderne“, 1.–2. oktoober, 2021, Kunstsammlungen am Theaterplatz, Chemnitz, ja osales rahvusvahelisel kultuuripäeval „Das, was kommt – erwartet niemand. Baltische Kunst. Internationale Kulturtage Mare Balticum 2021“ (19.–21. novembril 2021, Haus der Deutsch-Balten, Darmstadt) ettekandega „Zwischen West und Ost, zwischen Moderne und Avantgarde. Inoffizielle Kunst in Estland in der Sowjetzeit“.

Lisaks organiseeris Mari Laanemets konverentsi „To the Left of Power? Radical Culture in Eastern Europe in the 1960s and 1970s“ koos Ieva Astahovska ja David Crowley’ga. Online, 27. september ja 4. oktoober 2021.

Aleksander Metsamärt kureeris Mikkeli muuseumis näituse „Noor Jüri Arrak – Tormid ja vormid“ (kaaskuraator Tõnis Tatar).

Aleksander Metsamärt kureeris ka Eesti Suursaatkonnas Hollandis Brenda Purtsaki näituse „Kehastumine“.

Katre Palm toimetas kahte kunstiraamatut: „August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog“ (2021) ja „Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog“ (2021).

Katre Palm kureeris koos Mai Leviniga Roman Nymani ja August Janseni 140. sünniaastapäevale pühendatud näituse erakogudest (september 2021 Allee galeriis).

Ingrid Ruudi pidas ettekande „Heterogeneous Publics and Public Spheres at the Freedom square“ konverentsil „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“ (Viinistus 17.–19. august).

 

Ingrid Ruudi pidas konverentsil „Second Baltic Conference on the Environmental Humanities and Social Sciences (BALTEHUMS II)“ (1.-2. novembril Tallinnas) ettekande „Looking for ethics of care in the built environment of the transition era“.

 

 

Annika Toots kureeris Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali raames Vaal galeriis näituse „Tierras malas“ (1.10–30.10.2021. Kunstnikud: Bleda y Rosa, Aap Tepper, Dovile Dagiene, Paco Ulman. Graafiline disain: Kert Viiart).

 

 

Eda Tuulberg juhtis ja kureeris projekti „Suur Armastus / Kaunis Lagunemine“ Eesti Vabaõhumuuseumis, mis avanes publikule 23. augustil.

 

 

Eda Tuulberg pidas ettekande konverentsil „Not Yet Written Stories. Women Artists in Central and Eastern Europe“ (2.-3. september 2021) pealkirjaga „The Abdomen is Over-Etched“.

 

 

Eda Tuulberg ja Karin Vicente kureerisid Kumu kunstimuuseumi näituse „Kunst on disain on kunst“ (7.05.2021–3.10.2021) raames seminari „Kunst või disain? Definitsiooni küsimus“ (29.09.2021).

 

 

Eda Tuulberg valiti Getty Fondi programmi „Connecting Art Histories“ toel läbiviidavasse rahvusvahelisse uurimisseminari „Narrating Art and Feminism: Eastern Europe and Latin America“, mis vältab perioodil oktoober 2021 kuni november 2023. Seminar toimub veebi vahendusel ning toob kokku noored uurijad Ida-Euroopast ja Ladina-Ameerikast, et otsida ühiselt alternatiive Lääne hegemoonilisele kunstiajalookirjutusele. Seminar on platvormiks, mille kaudu saaksid tekkida regioonidevahelised ja -ülesed dialoogid, loomaks võimalikke uusi globaalseid diskursuseid.

 

2. novembril osales Tuulberg ettekandega Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse (LCCA) veebi-vestlusringis “Environmentalising Baltic Art Histories—Experience From Research and Curatorship“.

 

Sven Vabar esines 3. novembril Tartus, Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega „Mehis Heinsaar ja kapitalismi igavus“.

 

David Vseviovil ilmus uus ilukirjanduslik teos „Onu Moritza sõnaraamat“, mis on mõtteline jätk tema raamatule „Elulugu. Esimesed kaks nädalat“.

 

 

Publikatsioonid ja kriitika

 

 

Taavi Hallimäe. Telesõltuvus, väljalülitamine, lunastus. – Müürileht, 8.12.2021

 

Taavi Hallimäe. Nulli viidud Eesti moe avangard. – Postimees, 6.12.2021

Kristina Jõekalda.Kujutletud ühtsus rahvuskogukonnas – iidsest uudseni“ [Benedict Anderson, Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvusluse tekkest ja levikust. Tlk Kalle Hein. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020; Ernest Gellner, Rahvused ja rahvuslus. Tlk Anneli Andresson. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2019]. – Sirp, 23. VII 2021, nr. 29 (3851), lk. 6–9

 

Linda Kaljundi, De-Provincializing Environmentalism in Soviet Estonian Art. – Post. Notes on Art in a Global Context. Online magazine of Museum of Modern Art. 17.11.2021

 

Linda Kaljundi, Kirjakultuuri ajalugu ja veel palju enamat. Arvustus: Balti kirjakultuuri ajalugu I. Keskused ja kandjad. Koost Liina Lukas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2021. – Sirp, 19.11. 2021

Linda Kaljundi, Eesti kunsti ajalugu 4. 1840–1900: Üüratu üheksateistkümnes ja Balti vaikelu. Raamatuarvustus: Eesti kunsti ajalugu. 4, 1840-1900, koost Juta Keevallik (Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2019). – Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 30 (1-2) (2021), 208−215

Kaarel Piirimäe, Linda Kaljundi, Seotud, kuid killustatud maailm: Lähiajaloo õpik 9. klassile. 1 osa. Tallinn: Maurus, 2021

Katrin Kivimaa. Flaami kuldajastu naiskunstnikele mõeldes. – Sirp 8.10. 2021

 

Johanna Jolen Kuzmenko. Tänavaruum kui hoiakute võitlustander. – Sirp, 5. XI 2021

Johanna Jolen Kuzmenko. Jalakäija väärliikumine võib maksta korraliku autosõitja elu. – Sirp, 12. XI 2021

Johanna Jolen Kuzmenko. Kes on liikluses kuningas? – Sirp, 19. XI 2021

Maria Helen Känd. Marge Monko ja Gabriele Beveridge’i näitusearvustus Sirbis .

 Maria Helen Känd. Suur lugu Eesti kunsti arengukavast Edasi.org.

 Maria Helen Känd. Edith Karlsoni näitusearvustus Edasi.org.

Maria Helen Känd. Kogo galerii näitusearvustus Müürilehes.

Maria Helen Känd. Kunstihoone näitusest “Armastus külma intiimsuse ajastul” kunst.ee.

Neeme Lopp. Lagunemise ülev objekt. – Müürileht 16.08.2021

Aleksander Metsamärt. Destudio Fotografiskas. – Müürileht, juuli 2021

Aleksander Metsamärt. Tallinna vanakooli grafiti näitus. – 16.07.2021

Aleksander Metsamärt. Nele Tiidelepa isikunäitus „Sõnad ei suuda mdagi kirjeldada ajavad asja ära“ Draakoni galeriis. – kultuur.err.ee 24.07.2021

Aleksander Metsamärt. Katerina Gregose kureeritud „Tänapäeva armastus ehk armastus külma intiimsuse ajastul“ Tallinna Kunstihoones. – kultuur.err.ee 28.07.2021

Aleksander Metsamärt. Darja Popolitova „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ Hobusepea galeriis. – Müürileht, august 2021

Aleksander Metsamärt. Elus ja äge värk. – Sirp, 10.09.2021

Aleksander Metsamärt. Pildirahva värskeimad koopamaalid. – Eesti Ekspress, 10.09.2021
Aleksander Metsamärt. Nüüdiskunstimõtisklus arhitektuurist. – Sirp, 1.10.2021
Aleksander Metsamärt. Pigem kodus kui võõrsil. – Sirp, 15.10.2021

Aleksander Metsamärt. Jalutuskäik läbi elusügise. – Sirp, 22.10.2021

Aleksander Metsamärt. Maoloputusjärgne “OP”. – Müürileht, 14.12.2021

Ingrid Ruudi. Elususe hetked. KUNST.EE, 2, 63−67

Ingrid Ruudi. Kohanemine. Eesti arhitektid üleminekuaja tuultes. – Maja : Eesti arhitektuuri ajakiri = Estonian architectural review, sügis (106), 4−14

Annika Toots. Tierras Malas. Fotoajakiri Positiiv, 47, 44–49

Jaga sõpradega:

Postitas Annika Toots
Viimati muudetud