KVI 30. juubeli tähistamine. Foto: Erik Hõim.
Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegevused 2022. aasta sügissemestril. Uudiskirja koostas Annika Toots, annika.toots@artun.ee
Konverentsid, seminarid, praktikad, esitlused
18. novembril tähistas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut oma 30. juubelit seminariga „Teise pilk“. Seminaris arutleti kunstiteaduse eriala üle teiste distsipliinide perspektiivist. Vestluspaneelides osalesid Märt Väljataga, Marek Tamm, Eneken Laanes, Jaak Tomberg, Kirke Kangro, Ott Kagovere, Marge Monko, Siim Tuksam, Marge Unt, Tiina Randus, Martin Jänes ja Maarja Koovit. Modereerisid Rebeka Põldsam, Taavi Hallimäe ja Epp Lankots.
Preemiad ja grandid
Anu Allas pälvis Eesti Kunstiakadeemia loomepreemia rahvusvahelise näituse „Mõtlevad pildid“ kureerimise eest Kumu kunstimuuseumis.
Teaduspreemia eripreemia pälvisid Andres Kurg ja Linda Kaljundi ajakirja Vikerkaar erinumbri „Piltide impeerium“ koostamise ja toimetamise eest.
Teadusartikli preemia pälvis Kädi Talvoja artikli „Eesti kunsti internatsionaalsed ahelad. Tallinna graafikatriennaalide rollist“ eest.
KVI tudengipreemia laureaadid on 2022. aasta sügisel Anita Kodanik, Pille-Triinu Maiste ja Regina Mets.
Kroonika
27.–29. mail Seattle’is, Washingtoni ülikoolis toimunud 28. AABSi (Association for the Advancement of Baltic Studies) konverentsil “Baltic Studies at a Crossroads” pidas Mari Laaniste ettekande “Tracing Restorative Nostalgia in 1990s Estonian Cinema” paneelil “The Paradoxes of Nostalgia in Contemporary Baltic Literature and Film”.
AABS konverentsil osalesid ka Virve Sarapik, Krista Kodres, Kädi Talvoja, Linda Kaljundi, Merily Salura ja Kristina Jõekalda.
Epp Lankots korraldas septembris paneeli pealkirjaga “Summerhouses and Garden Plots in State-socialist Europe after World War II” Euroopa linnaajaloolaste assotsiatsiooni (European Association for Urban History) konverentsil Antwerpeni ülikoolis.
Septembris esines Epp Lankots ka kutustud kõnelejana Tallinna Arhitektuuribienaali sümpoosionil “Edible/Söödav”.
Kristina Jõekalda pidas ettekande „Historiography of Heritage: Disciplinary Boundaries in Baltic German and Estonian Context“. Loengusari „Identität und Erbe“. Technische Universität Berlin, (6.12.2022).
Kristina Jõekalda pidas ettekande „The Effects of War: Baltic German and Estonian Attempts at Protecting Monuments in 1910s and 1920s“. CBEES Annual Conference „Where are We Now? Perspectives on East European Area Studies Today“, Södertörn University, Stockholm, (1.12.2022).
Kristina Jõekalda pidas ettekande „Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““, EKKÜ „Eesti kunstiteadus 100“ uute doktorite loengusari, EKA, (16.11.2022).
Kristina Jõekalda pidas ettekande „Koloniaalne minevik ja funktsioonita mõis. Eestlaste ja baltisakslaste põrkuvad vaated iseseisvusperioodil“, Eesti Sisearhitektide Liidu seminar „Leila fenomen“ (Leila Pärtelpoeg 95), Kumu, (16.09.2022).
Kristina Jõekalda pidas ettekande „Baltic Manors between Two Worlds: Estonian and Baltic German Public Debates of the 1920s“, XXIII International Congress of Historical Sciences, Adam Mickiewicz University, Poznań, (22.08.2022).
Kristina Jõekalda pidas ettekande „The „Others“ of Estonian Art History: Unveiling a Historiography of Heritage“. AABS biannual conference „Baltic Studies at a Crossroads“, University of Washington, Seattle, (28.05.2022).
Kristina Jõekalda pidas ettekande „The Most Authentic Germans of All? Baltic German and Estonian Views on Heritage and Colonialism in the Early 20th Century“, Baltic Studies Talk, Yale University, (11.05.2022).
Kristina Jõekalda oli ka EKA teaduskohviku korraldaja, mis arutas kunstiväljaannete seisu üle: Kunstiajakirjanduse seis. Raamatupood Puänt, Tallinn, 8.11.2022.
Kristina Jõekalda osales saates ”Uudishimu Tippkeskus: Kas tunneme baltisakslasi?” 20.10.2022. ERR. Peatoim Maarja Merivoo-Parro, rež Andres Lepasar.
Kristina Jõekalda võttis osa filmist “UNESCO World Cultural Heritage – Treasures for Eternity: Tallinn”. ARTE (prantsuse ja saksa keeles). A film by Inga Wolfram.
Katrin Kivimaa juhtis paneeldiskussiooni seminaril “Arts, Crafts, Affects: Documenting HerStories and Worldbuilding”, EKA 25.11.2022
Krista Kodres kutsuti osalema Eesti Kunstimuuseumi ja Helsingi Ülikooli koostöös toimunud seminari paneelil „Üle mere – yli mere. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal“ 14.10.2022, Soome Kirjanduse Seltsis.
Krista Kodres oli ka kutsutud diskutant raamatu „Image, History, Memory“, P. Juszkiewicz, M. Haake (eds), Routledge) videosilla diskussioonis 5.12.2022.
Krista Kodres ja Hans Alla esinesid Kunstiministeeriumi saates ”Eesti Kunstiteaduse aastasaja” teemadel 10.12.2022.
Krista Kodres andis intervjuu venekeelsele Postimehe TV-le 17.11; lisaks intervjuud nn punamonumentide teemal ETV-le.
Krista Kodres osales ETAG’i nõukogu liikmete nimetamiskogu töös.
Krista Kodres valiti Saksimaa Kunstide akadeemia korrespondentliikmeks, 14.10.2022.
Triin Metsla osales 1. detsembril Leedus eksiil- ja pagulaskunsti konverentsil “Migration-Art-Museum”, mis toimus Leedu rahvusgaleriis. Tema ettekande pealkiri oli “Understanding the Possible Narratives of Refugee Art – from Self-Determination to Modernity”, mis baseerus Metsla uurimusel Eesti kunstist pagulaslaagrites Saksamaal II maailmasõja järel.
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri esimese kursuse magistrandi Siim Raie galerii Artrovert kolis septembris uuele aadressile Turu plats 3 ning alustas näitusetegevusega. Avanäituseks oli Olev Kuma EKA lõputööl baseeruv „Ülekanne“. 2023. aasta näitusekalendris on tulemas Mihkel Ilusa, Ingmar Roometsa, Eero Alevi, Kiwa, Alar Tuule ja Regina-Mareta Soonseina näitused.
Virve Sarapik valiti Rahvusvahelise Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni (RIHA, International Association of Research Institutes in the History of Art) juhatuse liikmeks. RIHA ajakirja kohalikuks toimetajaks saab KVI vanemteadur Mari Laanemets.
Margaret Tali korraldas näituse: “Difficult Pasts. Connected Worlds” (29.04-28.08.2022), kureeritud koos Ieva Astahovska ja Eglė Mikalajūnėga, Vilniuse rahvuslikus kunstigaleriis. Näitusel osalesid kunstnikud: Anastasia Sosunova, Eléonore de Montesquiou, Jaana Kokko, Laima Kreivytė, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Matīss Gricmanis & Ona Juciūtė, Quinsy Gario & Mina Ouaouirst, Paulina Pukytė, Ülo Pikkov, Vika Eksta ja Zuzanna Hertzberg. Arhitekt Jonas Žukauskas. Näituse käigus toimus erinevaid töötubasid, performanceid ja seminare, mille viisid läbi näitusel osalenud kunstnikud koostöös Vilniuse rahvusliku kunstigaleriiga.
26.-27. mail osales Margaret Tali koos Redi Koobakuga (Bergeni ülikool) ettekandega “‘Like two boats passing in the night’: ‘Rendering race’ and curating the decolonial debate in postsocialist Europe” konverentsil “Postcolonial Publics: Art and Citizen Media in Europe” Veneetsias Ca’ Foscari ülikoolis.
29. septembril korraldas Margaret Tali koos Ieva Astahovskaga ajakirja Memory Studies erinumbri “The Return of Suppressed Memories in Eastern Europe: Locality and Unsilencing Difficult Histories” (“Allasurutud mälestuste tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja keerulise ajalugude esile toomine”) online esitluse, olles diskussiooni üks moderaatoritest ja tutvustades ka oma artiklit ajakirjas. Üritusel esinesid veel teised ajakirja kaasautorid Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitchin (Goldsmiths, University of London). Diskussant oli Natalija Arlauskaite (Vilnius University).
29. oktoobril osales Margaret Tali paneeldiskussioonil “Koloniaalsusest ja dekoloniseerimise praktikatest” Artishoki biennaali “Taimed kui tunnistajad” raames, mida modereeris biennaali kuraator Ann Mirjam Vaikla.
29. oktoobril osales Margaret Tali esinejana Berliinis Pilecki instituudi diskussioonipaneelis “Contested memories – dissonant heritage. Material totalitarian legacy in Eastern Europé”, mida modereerisid kunstiajaloolane Małgorzata Jędrzejczyk ja muuseumiekspert Aleksandra Janus. Samuti viis Margaret Tali Pilecki instituudi programmi Excercizing (Eastern) Modernity Academy raames läbi seminari “Thinking across disciplines: Communicating Difficult Pasts” noortele uurijatele Poolast, Iisraelist ja Saksamaalt, jagades Eesti-Läti-Leedu uurimus ja koostööprojekti ”Vahendades keerulist minevikku” (2018-2022) kogemust.
25.-26. novembril korraldas Margaret Tali koostöös Ulrike Gerhardtiga Potsdami ülikoolist avatud seminari ”Kunst, käsitöö, afekt: Naiste ajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine”, millel esinesid Mare Tralla (London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf) ning Rufina Bazlova ja Sofia Tocar (Framed in Belarus, Praha). Samuti korraldati selle raames koostöös Vabamu muuseumiga Framed in Belarus töötuba valgevene poliitiliste vangide toetuseks.
Kädi Talvoja pidas ettekande EKKÜ Uute doktorite loengusarjas: Karm stiil eesti kunstikirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist? 19.10.2022, EKA.
Publikatsioonid ja kriitika
Alla, Hans. Arvutimängud näitavad meile virtuaalmaailma argisust. – Postimees, 21. XI 2022.
Alla, Hans. Punamonumentide salastatult ja valimatult niitmine pisendab Eesti ajalugu. – Eesti Päevaleht 19. X 2022.
Alla, Hans. Ajaloo sünd suvaliste võõraste piltide vaimust. – Postimees 19. XII 2022.
Jõekalda, Kristina. „German Medievalism and Estonian Contemporaneity: Centre, Periphery and Periodization in the Histories of Baltic and Estonian Art, 1880s–1930s“. – Periodization in the Art Historiographies of Central and Eastern Europe. Eds. Shona Kallestrup et al. (Studies in Art Historiography.) London, New York: Routledge, 2022, pp. 121–140. DOI: 10.4324/9781003178415-11.
Jõekalda, Kristina. “Leinav Linda kui eesti rahvuse kehastus: Ajaloolisi ja stiililoolisi tähelepanekuid”. – Vikerkaar 2022, nr 7/8, lk 110–119 (erinr “Piltide imperium”, KVI 30, koost Linda Kaljundi, Andres Kurg).
Kivimaa, Katrin. Katse avada Mare Tralla saladuselaegast (dokumentaalfilmi „Mare Tralla saladus“ arvustus). – Sirp 14. X 2022.
Kivimaa, Katrin. Empaatia, väärtusruum ja punamonumendid. – Sirp 28. X 2022.
Kodres, Krista. Revisioning Stalinist discourse of art: Mikhail Liebman’s academic networks and his social art history’. – Journal of Art Historiography.
Laaniste, Mari. Kusagil Alpides. ”Hukkunud Alpinisti hotell” ja imaginaarne Lääs. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture, 31 (3-4), 76−105 [ilmumas].
Lankots, Epp. Stretching Socialism: Company Holiday Homes in Estonian Coastal Villages. In: Sibel Bozdoǧan, Panayiota Pyla, Petros Phokaides (Ed.). Coastal Architectures and Politics of Tourism: Leisurescapes in the Global Sunbelt. New York, London: Routledge, 2022, pp. 86−100. DOI: 10.4324/9781003240716-8.
Maiste, Pille-Triinu. Määramatuse isiklikkusest. – Saal.ee, 5. X 2022.
Maiste, Pille-Triinu. Kes ma olen, kust ma tulen ja kuhu ma lähen? – stl.ee, 30. XI 2022.
Maiste, Pille-Triinu. Eesti keskmine suhe. – Sirp, 9. XII 2022.
Ruudi, Ingrid. Ruum ja subjekt nõukogude Eesti sünnitusmajas. – Vikerkaar 8/2022.
Ruudi, Ingrid. Four women at the top: The self-image and media representation of female leaders in Soviet and Post-Soviet Estonian Architecture. – Cidades, Comunidades e Territórios 2022 Autumn Special Issue: Action! Feminisms and the spatialisation of resistances.
Ruudi, Ingrid. Naisarhitektina Eesti arhitektuuriväljal: õppimine, karjäärivalikud ja enesekehtestamine. – Ariadne Lõng 1-2/2022.
Ruudi, Ingrid. Tühja-tähja tähtsus. – Sirp 9. XII 2022.
Talvoja, Kädi. Mõtlevad pildid. – Kunst.ee nr 3, 2022.
Tali, Margaret. „Imperialism, Empathy and Healing in Rajkamal Kahlon’s artistic activism“ −Visual Activism in the 21st Century: Art, Protest and Resistance in An Uncertain World. Toim. Darcy While and Stephanie Hartle. Bloomsbury Publishing, 2022, 94−106.
Tali, Margaret. „Transnational therapeutic memories: Remembering forced migration in documentary film“, Memory Studies, Erinumber The return of suppressed memories in Eastern Europe: Locality and unsilencing difficult histories, toim. M. Tali ja I. Astahovska, 2022, 15 (3), 551−562. DOI: 10.1177/17506980221092875.
Tali, Margaret; Astahovska, Ieva. „The return of suppressed memories in Eastern Europe: Locality and unsilencing difficult histories“, Memory Studies, 2022, 15 (3), 511−522. DOI: 10.1177/17506980221087972.
Toots, Annika. Me pole kunagi olnud analoogsed. Klaasnegatiivide digiteerimisest Jaan Rieti kogu näitel. – Kunstiteaduslikke Uurimusi/Studies on Art and Architecture, 31 (3-4), lk 45–75 [ilmumas].