KVI BA, MA ja PhD lõpetajad.
Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegevused 2023. aasta aprillist juulini. Uudiskirja koostas Annika Toots, annika.toots@artun.ee
Kaitstud lõputööd
Magistritööd kaitsesid:
Brigit Arop. “Naiste sõprusest kunstis. Feministlik vaade”. Juhendaja Ingrid Ruudi.
Signe Friedenthal. “Virtuaalnäituste loomise strateegiad Tallinna Kunstihoone ja Peterburi Gogoli-nimelise raamatukogu näitel”. Juhendaja Hanna-Liis Kont.
Kerly Ritval. “Keha tajumine läbi skulptuuri. Näitus “Iga inimene on sündides kildudena laiali””. Juhendaja Rahel Aerin Eslas.
Gertu Leppik Von Wirén. “Kunstioksjonid Eesti kunstiturul aastatel 2018–2022”. Juhendajad Triin Metsla ja Kristina Jõekalda.
Ulla Väljaste. “Kas raamat peaks olema kaunis? Kauni raamatu diskursus”. Juhendaja Mari Laanemets.
Bakalaureusetööd kaitsesid:
Anni Pajo. “Autsaiderkunsti olemus hilisnõukogude perioodil Linda Lepiku maalide näidetel. Juhendaja Virve Sarapik.
Monika Süvari. “Individuaalelamuehituse küsimus hilisnõukogude Eestis: linnaeramute arhitektuurikonkursid 1980. aastatel”. Juhendaja Epp Lankots.
Mikael Kelomees. “Aedlinnast kolhoosiasulaks. Aedlinliku planeerimisideestiku teisenemine Aruküla näitel”. Juhendaja Epp Lankots.
Arina Walter. “Interjöörid misantseeni õhkkonda kujundava tegurina telesarjas “Halvale teele” (Breaking Bad, 2008–2013)”. Juhendaja Eva Näripea.
Liisa Lotta Kask. “Peeter Esimese majamuuseum sõja ja rahu ajal. Murranguid 1806. aastast tänapäevani”. Juhendaja Linda Kaljundi.
Iris Johanna Kreen. “1920.–1930. aastate autoriskulptuur Tallinna Rahumäe kalmistul”.
Juhendaja Tiina Abel.
Hanna Aksalu. “Tallinna Moenädalaga seotud vastuoludest ja nende mõjust Eesti moekultuurile”. Juhendaja Karin Vicente.
Kristi Tšernilovski. “Eesti disain rahvusbrändina. “Size Doesn’t Matter” näituse analüüs”.
Juhendaja Epp Lankots.
Elo Agnes Kõiv. “Eesti plakatikunsti retseptsioon 1970. aastatel”. Juhendaja Mari Laanemets.
TLÜ TÜHI ja EKA KVI ühisel ingliskeelsel õppekaval ”Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria” kaitsesid lõputööd:
Rahul Sharma, “Examining Diaspora Identities and Gaze in Cinematic Representations of Immigrants in The Namesake (2006) and Joy (2018)”. Juhendaja Julia Kuznetski.
Mariia Ivanova, “Overcoming Alienation: The Representations of Personal and Collective Estrangement in The Orphanage”. Juhendaja Eneken Laanes.
Anna Kovalenko, “The Connection of the Ukrainian Woman and the Land as Represented in the Works of Lesya Ukrainka and Sana Shahmuradova-Tanska”. Supervisor Julia Kuznetski.
Alagoz Hajieva, “Representation of Otherness in Contemporary Science Fiction Cinema in the Case of Arrival”. Juhendaja Teet Teinemaa.
Kotte Pathirannehelage Geethma Sudarshani Madanayake, “The Intersections of Posthumanism and Buddhist Philosophy in The Matrix: Analyzing Dialogue Depictions”. Juhendajad Julia Kuznetski ja Lisa Indraccolo.
Konverentsid, seminarid, esitlused
4.–6. mail toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents “Dekadents Eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus”. 5. mai päev toimus Eesti Kunstiakadeemias, peakorraldaja oli Tiina Abel, assisteerisid Annika Toots ja Ragne Soosalu.
Kristina Jõekalda ja Linda Kaljundi korraldasid 16. mail virtuaalse ümarlaua “War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022” [Sõda mälestusmärkide vastu: Debatid vene/nõukogude pärandi üle Ida- ja Kesk-Euroopas alates 2022], 16. mai 2023, EKA Tallinn/online.
24. mail arutlesid Märt Väljataga ja Virve Sarapik Nelson Goodmani raamatu „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast” üle.
2. juunil esitles Jaak Tomberg EKA esimese korruse aatriumi lohus oma utoopiateemalist uurimust “Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime” (2023). Tombergiga vestles Neeme Lopp.
Kroonika
5. mail pidas Tiina Abel konverentsil ” Dekadents Eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus” ettekande peakirjaga „Hingelise koormatuse lahendamine: Erich von Kügelgen, Kristjan Raud, Eduard Wiiralt”.
Kristina Jõekalda pidas ettekande „Soviet Reassessment of Nineteenth-Century Romanticism: Reception History of Architectural Conservation in Estonia“. 15th Conference on Baltic Studies in Europe (CBSE) “Turning Points: Values and Conflicting Futures in the Baltics”, 15.–17. juuni 2023, Vytautas Magnus University, Kaunas.
Kristina Jõekalda pidas ettekanne „Livland-Estland-Ausstellung of 1918: Baltic German Identity-Building and German Propaganda Side by Side“. 3rd workshop of the project „‘Kunstschutz‘ im Ersten Weltkrieg und die Kunst- und Kulturhistoriographie in Ostmitteleuropa in der ersten Hälfte des 20. Jahrhunderts. Akteure–Netzwerke–Konzepte“, 8.-9. mai 2023, Wissenschaftliches Zentrum der Polnischen Akademie der Wissenschaften, Viin.
Liisi Kõuhkna kureeris Reykjavíkis, Islandil performance’ite sarja ja näituse. Toimumisaeg 24.06–06.08.2023 (Reykjavík, The Living Art Museum).
Mari Laaniste juhtis 24. mail kirjandusfestivali Head Read raames Tallinna Keskraamatukogus toimunud paneelvestlust graafilise romaani teemal.
Katre Palmi korraldatud kunstioksjonil Allee galeriis sündis aprillis ajaloo kalleima eesti maali rekord.
Siim Raie kureeritud EKA tudengite grupinäitus “Loomingulised reaalsused” on kogu suve avatud Karepal Villa Dombrovkas. Näitus avati 28.05 ja jääb avatuks kuni 26.08. 2023.
Ingrid Ruudi pidas 9. mail KVI uurimisseminari raames loengu “Kontrolliv ja hoolitsev ruum: laste-, vanade- ja invaliididekodud Nõukogude Eestis” .
8. juunil pidas Ingrid Ruudi ettekanne “Spaces of care as agents in constructing and segregating Soviet subjectivities” EAHN konverentsil States in Between: Architecture and Empire in East Europe and North Eurasia Helsingis.
Juhan Hellermaa “Kultuuriuurijad: Euroopasse kuulumine eeldab koloniaalpärandi mõtestamist” (ERR Novaator, 9. mai 2023) refereeris Margaret Tali ja Redi Koobaki koostöös kirjutatud raamatukogumiku artiklit “Rendering Race Through a Paranoid Postsocialist Lens
Activist Curating and Public Engagement in the Postcolonial Debate in Eastern Europe” (2023).
Briti ajakirjanik Katie Marie Davies tegi Margaret Taliga intervjuu artikli “The art of decolonization How Eastern European art became the latest battlefront in countering Russian imperialism” tarvis, Meduza, 27. aprill 2023.
6. juulil esines Margaret Tali ettekandega Eesti monumentide diskussiooni teemal fookusega Ida-Virumaa kontekstil Mälu-uuringute Assotsiatsiooni MSA konverentsil Newcastle’i ülikoolis, 3.–7. juuli 2023.
Margaret Tali osales ettekandega “The Present Pasts of Postsoviet Identity Politics” Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse korraldatud sümpoosionil “From Complicated Pasts Towards Shared Futures” (18.-19. mai 2023).
20. aprillil osales Margaret Tali vestlusringis Trondheimi kunstimuuseumis Yaniya Mikhalina näituse “Sisterless” raames. Vestlusring toimus Society of Artistic Research (SAR) konverentsi programmis ning moodustas osa Mikhalina loomingulise doktoritöö retsenseerimisest Trondheimi Kunstiakadeemias.
4. aprillil andis Margaret Tali loengu “Loomingulised uurimismeetodid ja ebamugava minevikuga tegelemine” Kaasaegse kunsti MA-programmis, tutvustades rahvusvahelist koostööprojekti “Kommunikeerides keerulist minevikku” tegevusi, koostööd kunstnikega ning projekti raames Läti kunstimuuseumis ja Vilniuse kunstimuuseumis koos Ieva Astahovska ja Eglė Mikalajūnėga kureeritud näitust “Difficult Pasts. Connected Worlds”.
29. juunil toimus Pariisis L’Air Atelier kunstnike residentuuris Annika Tootsi ja Merilin Talumaa koostatud Baltikumi kaasaegsete kunstnike loome- ja mobiilsuspraktikaid analüüsiva raamatu ”Your Time Is My Time” (2023) esmaesitlus.
Publikatsioonid ja kriitika
Mets, Regina. Pargimaalid pole mingi häbiasi! (Allee galeriis toimunud Andro Kööbi isikunäituse „Õnn jalutab siin iga päev“ arvustus). – Eesti Päevaleht, 13. VI 2023.
Mets, Regina. Ringkäik aastanäitusel (Ülevaade Eesti Kunstnike Liidu traditsioonilisest Kevadnäitusest.) – KesKus, juuni 2023.
Ruudi, Ingrid. Artikkel “The Spatial Politics of Disability in Late Soviet Estonia” ajakirja A Shade Colder juuninumbris.
Toots, Annika. Mõeldes koos merega. – Kunst.ee nr 2/2023, lk 22–26.
Vabar, Sven. Proosat Müürilehes nr 128, aprill 2023, lk 8-9.