Konverentsi "Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s" grupipilt
Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegemised maist-juuli alguseni. Uudiskirja koostas teaduskoordinaator Annika Tiko, annika.tiko@artun.ee.
2024. aasta juunis-juulis kaitsti KVIs järgmised lõputööd:
Doktoritöö:
1. juulil kaitses KVI ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus” („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“).
Doktoritöö juhendaja: dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia), eelretsensendid: dr Lolita Jablonskienė (Vilniuse Kunstiakadeemia), dr Liisa Kaljula (Tallinna Ülikool), oponent: dr Lolita Jablonskienė
Magistritööd:
Reigo Kuivjõgi „ „Noor“ või „Esilekerkiv kunstnik“? – tänaste Eesti kunstnike võimalused kunstiturul galerii Art@Tonic näitel“ Juhendajad Kristina Jõekalda, Triin Metsla
Magdaleena Maasik „Moraalihoidjad ja naised kirglised“ – feministlik seksitöö teemaline näitus Kunstimuuseumis. Juhendajad Rebeka Põldsam, Aet Kuusik
Regina Mets „Täiskasvanute kunstiteadlikkuse arendamise võimalused Eesti Kunstimuuseumi muuseumiprogrammide näitel“ Juhendaja Maarin Ektermann
Siim Raie „Miks ostetakse kunsti? Eesti kunstiostjate identiteedikujundamise motiivid tänapäeval.“ Juhendaja Raili Nugin
Bakalaureusetööd:
Hans Alla „Maa (pära)sool. Ekspluatatsioonikino siirded mängufilmis “November”“ Juhendaja: Teet Teinemaa
Liina Aru „Kollaaž kui kunstiline uuendus Valve Janovi Silvia Jõgeveri ja Kaja Kärneri 1957-1966 loomingus“ Juhendaja Katrin Kivimaa
Emili Kelle „Naise representatsioonid Eesti meedias: Ajakirja Playboy Eesti roll naise kujutamises“ Juhendaja Johannes Saar
Linda Morel „Muutused tüpograafias 1970. aastatel ning nende ilmingud Tõnu Soo töös Sirbi ja Vasara kujundajana“ Juhendaja Mari Laanemets
Olivia Soans „Tehisintellekt moedisainis – kuidas mõjutab tehismõistus moemaastikku?“ Juhendaja Annika Toots, konsultant Raili Nugin
Sabina Liselle Ummelas „Haihtuv keha Rein Lauksi 1970.-1980. aastate karikatuurides“ Juhendaja Mari Laaniste
Hanna Õunapuu „Friedrich Ludwig von Maydelli ksülograafiakoja tegevus ja teosed Eesti muuseumikogudes – kaardistus ja analüüs. Juhendaja Liisa-Helena Lumberg-Paramonova
Palju õnne kõigile värsketele kraadiomanikele!
Konverentsid-seminarid, ettekanded, näitused ja kroonika
Kristina Jõekalda esines 13.-15. mail toimunud konverentsil “Art Protection” in World War I and the Historiographies of Art and Culture in the First Half of the 20th Century. Stakeholders – Networks – Concepts (Europa University Viadrina, Frankfurt/Oder ja Collegium Polonicum, Słubice) ettekandega “The Afterlives of a 1918 Propaganda Exhibition”.
14. mail osales Mari Laaniste Tartus ERMis toimunud konverentsil “Sürrealism 100” (https://www.erm.ee/et/surrealism100-konverents), kus pidas ettekande “”Tagurpidi” ja sürrealismi didaktiline mõõde”.
Linda Kaljundi pälvis Kristjan Raua nimelise preemie mahuka teadus- ja kuraatoritöö eest kultuurimälu uurijana.
30. mail toimus pidulik KVI uurimisseminar David Vseviovi 75. sünnipäeva puhul, kus juubilar ise pidas ettekande “Hirm ja propaganda – esseistlik pilk stalinlikku ajastusse“.
7.-9. juunil toimus KVI õppereis Võru- ja Põlvamaale.
13.-16. juunil toimus Yale ja New Haven ülikoolides AABSi (Association for the Advancement of Baltic Studies) 29. konverents “The Baltic Way: Unity and Giving Aid”.
Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (NüKUT) pidas eraldi 2 paneeli teemal “Aesthetic Democracy and Heterology. Estonian Culture in the Transition Period, from 1988 to 1996.” Paneele juhtisid Piret Viires ja Virve Sarapik ning peeti järgnevaid ettekandeid: Neeme Lopp “Struggle for the Empty Space of Meaning: Aesthetic Democracy in Estonia,” Virve Sarapik “Estonian Art and Literary Groups in the Second Half of the 1980s and Aesthetic Democracy,” Eva-Liisa Linder “Staging Democracy in Estonian Transition Theater,” Piret Viires ““Leap into the Air”: the Arrival of Postmodernism in Estonian Literature of the Transition Period,” Merily Salura “Temporal Liminality: Boredom and Waiting in Viivi Luik’s “The Beauty of History” and Peeter Sauter’s “Indigo”,” Mari Laaniste “Lost in Transition: Grappling with the Fall of the Iron Curtain in Hotel E”.
Väljaspool neid paneele esinesid konverentsil ettekannetega veel Triin Metsla: “Understanding the Possible Narratives of Estonian Refugee Art,” Krista Kodres “Patterns of Change: Re-considering Art Historical Writing in the Baltic States after 1991,” Liisa-Helena Lumberg-Paramonova “Travelling images: lithographs as mediators of European art history in Estonia around 1820,” Kristina Jõekalda “Revisiting “Baltic Propaganda”: The Livland-Estland-Ausstellung of 1918,” Linda Kaljundi “Visual knowledge production from the nineteenth-century Baltics and Russian colonial history – some examples on the potential of decolonization,” Ingrid Ruudi “Healing the city, healing the body: spiritual spaces in transitional and post-Soviet Estonia,” Merily Salura “Temporal Liminality: Boredom and Waiting in Viivi Luik’s “The Beauty of History” and Peeter Sauter’s “Indigo””. Linda Kaljundi viis läbi ümarlauda “Memories for the Future, Future Memories? From the Middle Ages to the remembering in 19th- and 20th-Century Baltics,” kus teiste hulgas osales ka Kristina Jõekalda. Ingrid Ruudi juhtis paneeli “Visual Memory and Historical Documentation” ning Kristina Jõekalda juhtis paneeli “Baltic Women’s Stories / Women’s Roles and Agency in Baltic Societies”.
EKA kaasagse kunsti ja kuraatoriõppe erialad tegid koostöös järgmiseid projekte: sotsiaalkeskuses Ülase 12 näitus “Mordere manus” ning jätkuks vestlus- ja dialoogisari “Artist Soultalk” teetoas Serenitea, grupinäitus “Püsipunktita permutatsioon” Krulli kvartalis. Kohaspetsiifiline näitus-rännak “AEGn/a: näitus Tallinna kesklinnas” ja Käru muuseumis väljapanek “Mustsõstrad ja marrastused”. Juhendajad Margit Säde ja Anders Härm.
Margaret Tali esines 20. juunil ettekandega “Memory, Community, Locality: The Turn to History in Baltic Art” Greifswaldi ülikooli loengusarjas “Muutuvad kuvandid, narratiivid ja perspektiivid – 20 aastat Euroopa Liidu laienemisest Idasse”.
26.-28. Juunil toimus EKAs konverents “Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s”, mida korraldas Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (NüKUT), sh KVIst Virve Sarapik, Regina-Nino Mion, Mari Laaniste, Neeme Lopp, Merily Salura ja Sven Vabar. KVIst esinesid ettekannetega: Mari Laaniste “Hotel E: An Uncomfortable Journey into PostSoviet Subjectivity,” Ingrid Ruudi “Spaces for Spirituality and Healing in PostSocialist Estonia,” Krista Kodres “Making it Public: New Contact Zones for the Visual Arts in Transition Period Estonia,” Merily Salura “Temporal Liminality: Boredom and Waiting in Viivi Luik’s “The Beauty of History” and Peeter Sauter’s “Indigo”.” Paneele juhtisid Andres Kurg, Neeme Lopp, Virve Sarapik, Krista Kodres, Mari Laaniste ja Regina-Nino Mion. Vabatahtlikena olid konverentsil abiks doktorant Taavi Hallimäe ning tudengid Elina Adamson, Kaisa Linn ja Paol Jakob Levertand.
Koostöös Matthew Rampley, David Crowley ja Magdalena Radomskaga korraldas Margaret Tali 28. juunil online seminari “Westsplaining in Art History”.
Margaret Tali sai positiivse vastuse võrgustikuprojekti “Connecting Histories: Understanding the Baltic Sea Region through Art and Material Culture” (2024-2025) rahastamiseks, mis valmis koostöös Rootsi, Läti ja Poola kolleegidega ning mis toob 2 aasta jooksul kokku erinevaid Baltimaade ja Põhjamaade muuseume ning kunsti- ja humanitaarteadlasi mõtestamaks Läänemere koloniaalset minevikku muuseumi kogudes.
Publikatsioonid ja kriitika
Ingrid Ruudi
“Päris vastuse annab ajalugu” – Maja 2/2024
Ilmus ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi erinumber “Eesti kunstiteadus 100”, 2024, 1-2.
Numbri toimetajad: Krista Kodres ja Kädi Talvoja
Erinumbri artiklid:
Krista Kodres, Kädi Talvoja, Eesti kunstiteaduse aastasada. Sissejuhatavalt/One hundred years of Estonian art history. A brief introduction, lk 7–19.
Krista Kodres, Eesti kunsti ajaloo leiutamine. Kuidas loodi rahvuslikku kunstiajalugu ja -kaanonit, lk 20–46.
Kristina Jõekalda, “Restaureerimispatud”. Muinsuskaitseliste mõistete ja hoiakute ajalugu baltisaksa-eesti teljel, 1880–1940, lk 47–72.
Kädi Talvoja, Rahvuslikud koolkonnad või stereotüübid? Balti kunsti retseptsioonist Vlniuse maalitriennaalidel 1969-1987.
Triin Metsla, Dekanoniseerimise ja mitmehäälse kaanoni vajadus: horisontaalsema kunstiajaloo käsitluse poole, lk 126–154.
Johannes Saar, Ja prototüübist sai stereotüüp… Eesti algupärane kunstnikuromaan, vagajutu ja naistepõlguse intertekst, lk 155–179.
Varia
Käesoleva aasta eesti keele riigieksami üheks lugemisülesandeks oli Rahel Aerin Eslase arvamuslugu “Kelle käsi juhib maailma? Vastus võib sind üllatada” Müürilehest
30. mail vestles Rahel Aerin Eslas HeadRead kirjandusfestivalil Islandi kirjaniku ja ajaloolase Sigrún Pálsdóttiriga
Ragne Soosalu osales koos Sirje Helme (EKM) ja Tõnis Tatariga (TÜ) Eero Epneri korraldatud Sirbi vestlusringis “XX sajandi esimese poole kunst igatseb uute vaatenurkade järele”