Uudiskiri tutvustab KVI osakonna töötajate ning tudengite tegemisi ning publikatsioone jaanuarist märtsini. Uudiskiri ilmub neli korda aastas ning sinna saab lisada infot kirjutades Karin Nugisele.
Kutse
31. märtsil esitleb Eesti Kunstiakadeemia uut „Eesti kunsti ajaloo“ köidet. Seekordne, järjekorras 3. köide käsitleb 1770.–1840. aastaid. See oli suurte muutuste aeg, mil majanduslikult kosunud Läänemere-äärsetesse provintsidesse, sealjuures Eestisse, jõudsid valgustusajastu ühiskonda ja kultuuri ümbermõtestavad ideed. Tulid ka kunstnikud ja arhitektid, kellele kangastusid Euroopa professionaalse kunstikultuuri kõrgemad tipud. Kokku 18 eesti- ja väismaise kunstiajaloolase käsitlusi sisaldav köide toob lugeja ette värvika ja mitmekesise pildi selle perioodi erinevatest kunstiimpulssidest ja nende realiseeringutest linnaehituses ja arhitektuuris, maalikunstis ja skulptuuris ning mitmes muuski visuaalkultuuri valdkonnas.
Köite koostas Juhan Maiste ja toimetas Anu Lepp. Autorid: Lilian Hansar, Dorothee von Hellermann, Hilkka Hiiop, Juta Keevallik, Tiina-Mall Kreem, Krista Kodres, Inge Kukk, Linda Lainvoo, Imants Lancmanis, Mai Levin, Juhan Maiste, Kadi Polli, Georgi Smirnov, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Epi Tohvri, Anne Untera, Gerd-Helge Vogel.
Sarja peatoimetaja on Krista Kodres.
6-köitelisest raamatu sarjast on varem ilmunud:
2. köide, 1520.-1770. aastad; koostaja Krista Kodres (2005).
5. köide, 1900.-1940. aastad; koostaja Mart Kalm (2010).
6-I köide, 1940.-1969. aastad; koostaja Jaak Kangilaski (2013).
6-II köide, 1969.-1991. aastad; koostaja Jaak Kangilaski (2016).
“Eesti kunsti ajalugu” 3. köite esitlus toimub Kadrioru kunstimuuseumis 31. märtsil kell 17.00.
Uus magistriprogramm
Sügisest 2017 avame uue inglisekeelse interdistsiplinaarse magistriprogrammi “Literature, Visual Culture and Film Studies” koostöös Tallinna Ülikooli humaniaarteaduste instituudiga. Kirjanduse, visuaalkultuuri ja filmi uurimist koondav magistriprogramm pakub laiapõhjalise humanitaarhariduse ning arendab analüütilist ning kriitilist mõtlemist. Loe lisa siit.
Kroonika
12. jaanuaril avati Tartu Kunstimuuseumis koomiksinäitus “Hall tsoon”, mille kureeris Mari Laaniste. Näitus kaardistab avangardsemaid suundumusi eesti nüüdiskoomiksis ja kompab valdkonna piire. Vaata lisa siit.
24. jaanuaril esitleti Rundumi projektiruumis Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamatut “Kunstnike ruumid. 16 stuudiovisiiti.”. Raamat kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamatust ilmus samaaegselt ka ingliskeelne versioon.
Eva Näripea käis Berlinale Retrospektive külalisena Berliini filmifestivalil, kus esines ettekandega naiste kujutamisest Ida-Euroopa ulmefilmides (11. veebruaril) ning tegi sissejuhatuse Marek Piestraki lavastatud filmi “Navigaator Pirx” linastusele (13. veebruaril).
28. veebruaril toimus Kinoliidu uue FilmiTeisipäevade üritustesarja raames Kinomajas Priit Pärna retrospektiivprogrammi teine filmiõhtu “Pärna täispikk”, kus näidati filme “Porgandite öö” (1998) ja “Frank ja Wendy” (2005). Järgnenud vestlust filmide autoriga modereeris Mari Laaniste.
15. märtsil osales Krista Kodres Riigikogu konverentsisaalis eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikuse teemalisel ümarlaual, kus arutleti kõrghariduse ingliskeelestumise üle.
17. märtsil toimus KVIs „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar. Ettekande „Kirjandusajaloo perspektiiv” pidas professor Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminaride seeria toimub prof. Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof. Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja. Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).
17-19. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Nordic Summer University teadusvõrgustiku “Narrative and Memory: Ethics, Aesthetics, Politics” sümpoosion “Transcultural Memorial Forms: Contemporary Remembrance of War, Displacement and Political Rupture”. Annika Toots esines ettekandega “The Family Album: From Personal Stories to Memory Wars”. Võrgustiku veeb asub siin.
23. märtsil avati Tartu kunstimuuseumis kureeritud kogude põhjal koostatud näitus “Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest”, mis on avatud kuni 29 oktoobrini. Näituse puhul antakse välja ka üles võetud keha teemat kommenteerivate tekstidega trükis. Näituse kuraator, raamatu koostaja ja osade tekstide autor on Tiina Abel.
23. märtsil oli EKAs avatud uste päev. Kunstiteadsue eriala aitasid tutvustada bakalureuse 1. kursuse tudengid, kes pakkusid päeva jooksul huvilistele infot ning ka oma tehtud küpsetisi. Suur tänu!
Publikatsioonid
Mari Laaniste, Andreas Trossek, Kaks kunstiteadlast räägivad koomiksist ja kunstist. Koomiksinäitus Hall tsoon / Comics exhibition Grey Area [kataloog]. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2017.
Mari Laaniste, Kohtumine tundmatuga. Koomiksinäitus Hall tsoon / Comics exhibition Grey Area [kataloog]. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2017.
Epp Lankots, Architectural history and new reality: Leonhard Lapin’s textual practice. Baltic Worlds, IX (4), 2016, pp 61−69.
Eva Näripea, Soviet Estonian Animated Science Fiction: Avo Paistik’s Mischievous Universes. – Studies in Eastern European Cinemas, kd 8, 2017.
Kriitika
Krista Kodres, Kunstiteaduse(lase) piirid ja võimalused. Intervjuu Jaak Kangilaskiga. – Sirp 10.03.2017
Karin Nugis, Magus nostalgia n-ö tõsiteaduse järele. – Sirp 10.03.2017
Virve Sarapik, Reis Hiina ja tagasi. – Sirp 10.03.2017
Tiina Abel, Kunstnik nägemuse ja tegelikkuse piirilt. Paul Delvaux’ näitusest Kumus. – Sirp 3.02.2017
Merete Väin, Eksootilisest elust kodumaal. – Sirp 24.03.2017
Leila Lükko, Kellele kuuluvad Eesti muld ja süda? – Sirp 24.03.2017