KVI 25 vilistlaspaneel
Uudiskiri märts 2018
Märtsi uudiskiri tutvustab KVI õppejõudude ja tudengite erialaseid tegemisi ja üritusi käesoleva aasta jaanuarist märtsini. Uudiskirja saab infot lisada kirjutades karin.vicente@artun.ee
Kroonika
22. jaanuaril kaitsti KVIs viis magistritööd: Triin Metsla „Paguluse problemaatika kunstiloomes. Eesti pagulaskunst Saksamaal aastatel 1945–1950” (juhendaja prof Krista Kodres, retsensent emer prof Jaak Kangilaski); Merilin Talumaa „Eksperimentaalsed laboratooriumid Timo Tootsi töökeskkondade näitel” (juhendaja mag Annika Toots, retsensent mag Maarin Ektermann); Brigita Reinert „Eesti rahvuspaviljon Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstipoliitilise diskursuse analüüs” (juhendaja mag Johannes Saar, retsensent mag Andreas Trossek); Marten Esko „“Kaasaegne kunst” Eestis: mõiste problemaatika” (juhendaja prof Virve Sarapik, retsensent mag Hanno Soans) ja Tiiu Parbus „Naisarhitektid Eestis aastatel 1918–1940. Haridus, arhitektuuripraktika ja ühiskondlik retseptsioon” (juhendaja mag Ingrid Ruudi, retsensent prof Katrin Kivimaa). Palju õnne kõigile uue magistrikraadiga kunstiteadlastele!
26. jaanuaril toimus neljas avatud loeng sarjas Rahvusvaheline laeng. Documenta14 üks kuraatoritest Dieter Roelstraete tutvustas oma kuraatoripraktikaid nii Dokumental, Chicago kaasaegse kunsti muuseumis kui ka Antwerpeni kaasaegse kunsti muuseumis MuHKA. Loeng on järelvaadatav siin.
21. veebruaril esines California kirjanik ja kunstikriitik Quinn Latimer avatud loengute sarjas ettekandega „Like a Woman: kirjutamine ja toimetamine kui feministlik projekt”. Loeng on järelevaadatav siin.
9. märtsil tähistasime 25. aasta möödumist Kunstiteaduse instituudi loomisest seminariga „25 aastat kunstiteaduse õpetamist Eesti Kunstiakadeemias. Kuhu edasi?”. Seminari avas instituudi juhatajate paneel, kus sõna said Jaak Kangilaski, Mart Kalm, Katrin Kivimaa, Andres Kurg, Epp Lankots, Ingrid Ruudi ja Virve Sarapik. Järgnesid kaks pikemat ettekannet: Krista Kodrese „Piirenihutav eneseloome. Märkmeid eesti kunstiteaduse lähiminevikust” ja Linda Kaljundi „KTI/KVI 25: Huvide haakumisi ja põimumisi ajaloo(laste) vaatenurgast”. Seminari lõpetas vilistlaspaneel, kus osalesid Mari Kartau, Hanna-Liis Kont, Karin Paulus, Maarin Ektermann, Rael Artel, Anu Allas, Hanno Soans ning Marten Esko. Järgnenud peol pakuti süüa-juua, torti ja lõbusaid meenutusi KVI õppejõudude esinemistest televisioonis.
15. märtsil esines Epp Lankots ettekandega „Oleviku ajalugu: Lapin arhitektuuriajaloolasena” Kumus toimunud seminaril „Leonhard Lapin. Kunst. Arhitektuur. Tekst”.
17. märts toimus Avasta EKA raames Madli Ehasalu töötuba „Kuraatori sekkumised ruumilisse korda”. Avasta EKA programmi eesmärgiks on tutvustada noortele EKA erialasid ning õppimisvõimalusi.
20. märtsil pidas Eva Näripea plenaarettekande „This Film Is Ephemeral! On Archiving Film Heritage” konverentsil „Ephemeral Cinema in Eastern Europe”. Konverents toimus Kesk-Lancashire ülikoolis Suurbritannias.
22. märtsil arutles ameerika kuraator Lumi Tan mittetulundusorganisatsiooni muutuva rolli üle kaasaegse kunsti maailma ökosüsteemis. Ta pidas avatud loengu „Ellujäämisstrateegiad”. See oli sarja Rahvusvaheline laeng kuues avatud loeng.
Publikatsioonid ja kriitika
Tiina Abel, Kunstnik, kes ei saanud siia jääda. – Sirp, 23. veebruar 2018
Kristina Jõekalda, Soviet Art Historiography under a Magnifying Glass. – ScienceCampus „Eastern Europe – Global Area“, December 2017, lk. 1−3. (vt)
Mari Laaniste, Üks päikseline päev korraga [Greta Gerwigi mängufilmi „Lady Bird” arvustus] – Sirp, 16. märts 2018.
Mari Laaniste, Ebatõenäoline lugu [Urmas Viigi ja Sohvi Viigi näituse „Ruve Rääsa ebaharilik juhtum” arvustus] – Kunst.ee, nr 1, 2018.
Eva Näripea, Tales of a Lost Decade: Estonian Film Noir in the 1990s (koos Dirk Hoyeriga) – Studies in Eastern European Cinema, Vol. 9 (2) (vt)
Katrin Kivimaa, Kunst kuulub rahvale? Tavapubliku kunstikäsitluse muutumisi II Maailmasõja järgses Eestis. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 2017, kd 16/3-4, lk 40−54.
Ingrid Ruudi tõlkis Lisa Heschongi essee „Soojusnauding arhitektuuris”, mis ilmus EKA kirjastuse sarjas „Ehituskunsti raamatukogu 2: Arhitektuur ja soojusmõõde” (vt)