Magistriseminaril Olustvere mõisas
Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegemised novembrist 2024 veebruarini 2025. Uudiskirja koostas teaduskoordinaator Annika Tiko, annika.tiko@artun.ee
Doktoritöö
9. detsembril 2024 kaitses KVI doktorant Hasso Krull doktoritöö „Kosmiline trikster eesti mütoloogias“ („Cosmic Trikster in Estonian Mythology“).
Doktoritöö juhendajad: prof Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia), dr Margus Ott (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Ülo Valk (Tartu Ülikool), dr Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Oponendid: prof Ülo Valk, dr Jaan Undusk
Palju õnne!
Projektid
Ingrid Ruudi sai personaalse uurimistoetuse stardigranti projektile “Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis” (2025 – 2029)
Epp Lankots sai Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusprogrammist rahastuse projektile “Linlane maal. Suvila ruumikultuuriline analüüs (2025-2026)”
Mari Laaniste sai EKA jätkugranti projektile “Läänesuunaline lõimumine taasiseseisvunud Eesti visuaalkultuuris (2025-2026)”
Mari Laanemets sai EKA jätkugranti projektile “Näituse infrastruktuur. Uurimus näituste materiaalsetest ja ideoloogilistest tootmistingimustest hilisnõukogude perioodil (2025-2026)”
Teadussündmused ja –ettekanded
Kristina Jõekalda pidas Zentralinstitut für Kunstgeschichte Münchenis 13.novembril avaliku loengu “Baltic Propagandaʼ in Exhibitions: Instrumentalising Visual Culture during World War I”.
21.-24. novembril toimus Bostonis Eastern European and Eurasian Studies (ASEEES) ühingu konverents. Epp Lankots pidas ettekande “Planning and Infrastructures of Leisure in Estonia and the Soviet Union in the 1960s to 1980s” ning osales paneelis “Landscapes of memory: Contested built environments and politics in Lithuania, Latvia and Estonia, 1920s-2020s”. Andres Kurg korraldas konverentsil paneeli “Free Time and Emancipatory Space in Eastern European Art and Architecture, 1960s-1980s”, kus pidas ka koos Mari Laanemetsaga ettekande “Leisure and Learning in the Works of the Dvizhenie Group”.
25. novembril toimus konverents “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”, mida korraldas nüüdiskultuuri uurimise töörühm.
Epp Lankots pidas 6.detsmbril toimunud Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäeval ettekande “Kuidas puhkamisest kujunes ruumilise planeerimise küsimus: nõukogudeaegsete suvilakooperatiivide taustalugu”
17. detsembril toimus EKAs Boris Bernsteini 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Boris Bernstein 100: raam ja koondumispunkt”, korraldasid EKA ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, peakorraldajad Virve Sarapik ja Krista Kodres. KVIst esinesid ettekannetega David Vseviov “Boris Bernstein – kuidas kiigata kaevu?”, Krista Kodres “Boris Bernsteini “kunstiteadusliku proosa” teooria ja praktika”, Virve Sarapik “Struktuur ja Bernstein”
23. jaanuaril toimus KVI uurimisseminar, esines KVI doktorant-nooremteadur Anneli Porri, kes rääkis kunstiajaloo kui aine õpetamisest Eestis.
Kristina Jõekalda kaaskorraldas ajalooseminari “Bulwark against the East or Imperial Outpost? Baltic Germans in the Russian Empire”, mis toimus Yale’i ülikoolis, 7.-8. veebruaril 2025. Teiste hulgas pidasid ettekandeid Kristina Jõekalda “Constructing (Baltic) Germanness in a 1918 Propaganda Exhibition: The Art Section” ja Ragne Soosalu “German Enough? Self-fashioning and Identity of Baltic German Women Artists in the First Half of the 20th Century”
Epp Lankots pidas Norra Rahvusmuuseumis Oslos 25. veebruaril 2025 toimunud konverentsil „The Cabin. Between Tradition and Modernity“ ettekande “A-framing the Baltic Coast“
Näitused ja kroonika
06.12.2024 – 13.04.2025 Kumu Kunstimuuseumis Anders Härmi kureeritud näitus “Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum”
16. detsembril toimus KVI avalik loeng. Esines Almaty Museum of Artsi peakuraator Inga Lāce ettekandega “Making a Museum, Being a Guest”
10.-13. jaanuaril toimus õppereis (Põhja-)Soome, Saamide pärandiga tutvumiseks. Osalesid museoloogia suuna magistrantid, mikrokraadlased ja õppejõud.
29.-30. jaanuaril toimus Olustveres mõisas magistrantide talvine ühisseminar.
11. veebruaril toimus KVI avalik loeng. Esines NorNorski kunstimuuseumi vanemteadur Charis Gullickson ettekandega “Põhjamaade muuseumide dekoloniseerimine”.
Publikatsioonid
Ilmus artiklikogumik “Nüüdiskultuuri ajaloostamine” (Etüüde nüüdiskultuurist 11). Artiklikogumikus otsivad erinevate kultuurivaldkondade uurijad vastuseid küsimusele, kuidas kirjutada värskest kultuurist nii, et käsitlus saaks piisavalt üldistav, kuid kiired hinnangud pädeksid ka pikemas perspektiivis. Kogumiku esimeses pooles esitavad nägemusi jooksva ajaloo kirjutamise võimalustest ja võimalikkusest teatri-, kirjandus- ja kunstiteadlased. Teine pool koondab tavakohaselt valimikku teemapüstitusega haakuvatest varem avaldatud tekstidest, mis seekord keskenduvad Eesti lähimineviku kirjandusele. Kogumiku lähtekohaks on 2019. aasta mais toimunud konverents “Mineviku lähivaade. Nüüdiskultuuri ajaloostamine” ning kogumik valmis uurimisgrandi “Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998) raames. Kogumiku toimetajad on Luule Epner, Mari Laaniste ja Piret Viires. KVI inimeste hulgast avaldasid kogumikus aritkleid Ingrid Ruudi “Näitus kui lähiajaloo dünaamiline uurimisvahend” ja Kristina Jõekalda “Kaasaja ajaloostajad. Eesti ala uuem kunst varastes üldkäsitlustes.” Lisaks sissejuhatus autoritelt Luule Epner, Mari Laaniste ja Piret Viires “Kuidas nüüdiskultuuri ajalooks kirjutada”
Ilmus ajakirja Kunstiteaduslikke uurimusi sügisnumber, toimetaja Ingrid Ruudi.
Mari Laaniste “Tagurpidi” mitut pidi: õpetlik, sürrealistlik, postmodernistlik. Philologia Estonica Tallinnensis, 9, lk 102−128, 2024. Artikkel on nomineeritud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale artiklite kategoorias.
Kädi Talvoja “Noore Põldroosi dialektika”. – A. Härm (koost), Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, lk 266−269, 2024
Andres Kurg “Paper Architecture and Politics in the Late Soviet Period”, kogumikus Routledge Handbook of Architecture, Urban Space and Politics. Toim. Nicolina Bobic, Farzaneh Hagigi, Routledge 2024. Artikkel analüüsib 1984. aastal Moskvas toimunud paberarhitektuuri näitust ning põhineb ulatuslikul arhiivitööl ning intervjuudel osalejatega, rekonstrueerides nii näituse ülesehituse kui seda ümbritsenud intellektuaalse diskussiooni.
Preemiad ja tunnustused
Kristina Jõekalda pälvis EKA teaduspublikatsiooni eripreemia ajakirja Kunsttextde.de erinumbri “War on Monuments: Documenting the Debates over Russian and Soviet Heritage in Eastern and Central Europe” koostamise eest.
Epp Lankots pälvis
- Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitalil aastapreemia raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ koostamise eest (koos Triin Ojariga)
- EKA teaduspublikatsioonipreemia raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ koostamise eest
- Muinsuskaitseameti aastapreemia kategoorias „Parim päranditrükis“ raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ koostamise eest (koos Triin Ojariga)
Gregor Taul pälvis 2024. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, doktoriõppe astmes, I preemia konkursitöö „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ eest.
KVI doktorant Hanna-Liisa Kont pälvis Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia oma kuraatoritöö eest.
Varia
Kädi Talvoja “Kärneri edasilükatud noorus.” – Sirp 06.12.2024.
Krista Kodres esines klassikaraadio saates Delta, kus rääkis Aleksander Metsamärdiga Boris Bernsteinist – 17.12.2024
Epp Lankots osales perioodil august 2024–veebruar 2025 rahvusvahelise eksperdina Portugali kunsti- ja disainivaldkonna teadustegevuse evalveerimises.
Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Krista Kodres, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Triin Metsla, Ingrid Ruudi konverentsiarvustus “Laiahaardeline pilk Balti uuringute hetkeseisule” Kunstiteaduslikke Uurimusi 2024, 33 (3-4), lk 277−281