KVI lõpetajaid 24. augusti lõpuaktuselt. Liisa-Helena Lumbergi foto.
KVI uudiskiri, september 2020
Uudiskiri võtab uue õppeaasta hakul kokku KVI töötajate ja tudengite tegusa suve juunist augustini. Uudiskirja koostas Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee.
Kaitstud lõputööd
Suve jooksul kaitsti KVIs kaheksa bakalaureuse- ja kaks magistrikraadi, millele lisandusid seitse TLÜ ja EKA KVI rahvusvahelisel ühisõppekaval “Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria” kaitstud magistrikraadi. Ülevaade kõigist sel aastal KVIs kraadi kaitsnutest ja nende lõputöödest asub siin. Õnnitleme kõiki uusi kraadiomanikke!
Kroonika
Kädi Talvoja kureeris koos Mary-Ann Talvistuga Viinistu Kunstimuuseumi uue püsiekspositsiooni, mis avati 14. juulil. Kollektsionäär Jaan Manitski avalik erakunstikollektsiooni väljapanek, mis on suurim Eestis, tutvustab Viinistus baltisaksa pärlite ja oksjonitel hinnarekordeid teinud suurnimede kõrval ka vähemtuntud autoreid ja kaasaegset Eesti kunsti. Loe lisa uue püsiekspositsiooni kohta ERRi kultuuriportaalist ning vaata EPL fotosid avamiselt.
Nõukauuringute välksümpoosionil Kaberneemes
22. juulil leidis aset neljas nõukogude uuringute välksümpoosion. Sõnavõttudega esinesid ühes või teises formaadis Anu Allas, Epp Annus, David Ilmar Beecher, Luule Epner, Hilkka Hiiop, Kirsti Jõesalu, Linda Kaljundi, Anu Kõlar, Andres Kurg, Johanna Ross, Ingrid Ruudi, Virve Sarapik ja Eda Tuulberg. Tavapäraselt toimus üritus nõukogudeagses miljöös – Kaberneemes asuvas endises ENSV Teaduste akadeemia suvilakooperatiivis. Ringkäigu korraldasid ja nõukogude-aegse suvituskultuuri üle arutlesid Krista Kodres ja Epp Lankots. Välksümpoosion korraldati KVI ja TLÜ koostöös; korraldustoimkonnas olid Epp Annus, Linda Kaljundi, Andres Kurg ja Uku Lember.
29.–30. juulil toimus Käsmus Virve Sarapiku juhitava uurimisprojekti “Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)” väljasõiduseminar. Seminari kavas oli Jüri Lippingu juhitava intensiivseminarisarja “Demokraatia küsimus” teine osa (esimene peeti 18. juunil TLÜs), seejärel KVI doktorandi Merily Salura ettekanne “Gadameri esteetika ja kulgemisseisund: pidustuse ajalisest jätkuvusest”. Järgnes EKA, TÜ ja TLÜ teadlasi ühendava uurimisprojekti töörühma koosolek, samuti tutvumine Viinistu kunstimuuseumi uue püsiekspositsiooniga.
14. augustil avati Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil”, mille kureerisid Epp Lankots ja Triin Ojari. Puhke- ja suvitamisarhitektuuri pärandile pühendatud näitust saadab samanimeline mahukas raamat, samuti eraldi väljaandena avaldatud ingliskeelne raamat “Leisure Spaces: Holidays and Architecture in 20th Century Estonia”. Epp Lankots ja Triin Ojari on raamatu koostajatena kirjutanud sellele pikema sissejuhatuse “Massipuhkus ja arhitektuur 20. sajandi Eestis” ja Epp Lankots ka artikli “Asutuse puhkebaasid: peod ja perepuhkus kollektiivses ruumis.” Näitus on avatud kuni 29. XI. Näituse teemal ilmus juulikuu Müürilehes ka Epp Lankotsa ja Triin Ojari artikkel “Puhkus ja arhitektuur. Kus puhkas töötav kodanik Nõukogude Eestis?”
Sümpoosionilised Püharistil
19.–20. augustil korraldati Orissaares Püharisti sümpoosion, mis lõimis kahte 2020. aastal alustanud teadusprojekti: “Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)” (KVI) ja “Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad” (TLÜ). Ettekanded pidasid Epp Annus, Linda Kaljundi, Andrus Laansalu, Tambet Muide, Ulrike Plath, Atko Remmel, Virve Sarapik, Taive Särg, Elle-Mari Talivee, Kadri Tüür ja Piret Viires. Sümpoosioni raames toimusid veel siirdeaja filmide õhtu ning välitööd Orissaares ja Muhus. Sümpoosioni korraldasid Epp Annus, Linda Kaljundi ja Virve Sarapik.
Kristina Jõekalda osaleb Deutsch-Polnische Wissenschaftsstiftungi rahastatavas projektis ““Kunstschutz” im Ersten Weltkrieg und die Kunst- und Kulturhistoriographie in Ostmitteleuropa in der ersten Hälfte des 20. Jahrhunderts. Akteure–Netzwerke–Konzepte”, 2020–2023. Projekti juhib Leibniz-Institut für Geschichte und Kultur des östlichen Europa (GWZO – dr. Robert Born), partnerina on KVI kõrval kaasatud veel Bundesinstitut für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa (dr. Beate Störtkuhl), Vene (dr. Aleksandr Musin) ja Poola teaduste akadeemiad (dr. Ewa Manikowska).
Veebruaris EKAs toimunud rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad”, mille korraldasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, on leidnud järelkajastamist nii saksa ja kui inglise keeles. Constanze Fritzschi ülevaatlik artikkel “Prisms of Silence” ilmus esmalt 31. mail veebilehel arthist.net, seejärel 28. juulil Melinda Johnstoni tõlkes veebiajakirjas Blok Magazine, pealkirjaga “Finding Language for the Forgotten Past. Notes on ‘Prisms of Silence’ Symposium”.
Grete Remmel, Grete Tiigiste
Kolm KVI üliõpilast pälvisid Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse toetuse välispraktikaks. Neljandat korda toimuv EKKAKi praktikaprogramm pakub võimalust omandada kahekuulise intensiivpraktika jooksul teadmisi ekspertide juhendamisel rahvusvaheliste kaasaegse kunsti organisatsioonide juures. Arvestades koroonakriisi mõju rahvusvahelisele kunstielule on kaks tänavust praktikakohta valitud lähiregioonist. Grete Remmel alustas augusti alguses praktikat galeriis Helsinki Contemporary, 2012. aastast tegutsevas kaasaegse kunsti galeriis, mis esindab valikut alustavaid ja juba aktiivselt tegutsevaid kunstnikke, tutvustades neid nii Soome turul kui ka rahvusvaheliselt. Grete Tiigiste siirdub septembri alguses praktikale Helsingis asuvasse Soome Arhitektuurimuuseumisse, mis on üks maailma vanimaid arhitektuurile spetsialiseerunud muuseume, tutvustades põhjanaabrite rikast ja rahvusvaheliselt silmapaistvat arhitektuuriajalugu. Laura Elisabeth Konsand saab programmi raames võimaluse pikendada oma juba kestvat praktikat Manifesta biennaali tiimis, mille peakontor asub Amsterdamis. Manifesta on alates 1994. aastast Euroopas nomaadlikuna tegutsev kaasaegse kunsti biennaal, mis toimub tänavu Marseille’s 28. augustist 29. novembrini. Rahvusvahelist praktikaprogrammi toetavad EKKAK, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Kultuuriministeerium.
Vaade näitusele “ida ots(as)?”
13.–30. augustil toimus Põhjala tehases näitus “ida ots(as)? / east end(s)? / край восток(у)?”, mille kureeris Maria Helen Känd. Grupinäitus uuris, millised sotsiaalpsühholoogilised kogemused ja meeleolud on ühiskonnas, mis paikneb Põhja- ja Ida-Euroopas. Valitud teosed käsitlesid üksikisiku identiteeti, meie kollektiivset identiteeditunnetust, selle probleeme ja võimalusi. Näituse pealkiri hõlmab sotsiaal-geograafilisi, ajalisi ja psühholoogilisi piire, küsides: kuidas kujundavad meie enesemääratlust sisemised ja välised ootused? Kas suudame enda kultuuri säilitada, eripalgelist minevikku väärtustada ja identiteeti iseseisvalt kujundada, isegi kui oleme Euroopa Liidu osa ja seisame silmitsi pidevalt läänemaailma kuvandi ja standarditega? Loe lisa Facebookist.
Traditsiooniline KVI Eesti õppereis toimus varasuve asemel seekord 29.–30. augustil, reisi käigus tutvuti Raplamaa arhitektuuriliste vaatamisväärsustega Ingrid Ruudi ja Liisa-Helena Lumbergi juhtimisel. Loe lisa ja vaata pilte.
4.–18. septembril toimub EKAs ruumis A300 EKA magistrantide ühisprojekt “Ühisruumi otsides”, mille korraldajate seas on Grete Remmel. Vormiliselt töötoalaadne institutsioonikriitiline projekt juhib tähelepanu, et EKA tudengid tunnevad uues majas endiselt puudust nii suhtlemisruumist, kontaktidest erinevate osakondade vahel kui kunagise EKA kogukonnatundest. Projekti lisainfo.
Personaliuudised
24. augustil alustas KVIs kultuuriajaloo professorina tööd Linda Kaljundi. 24. augustil alustas Anu Allas EKA teadusprorektori ametis, senine teadusprorektor Epp Lankots keskendub aga 24. augustist tööle KVI vanemteadurina.
1. septembril alustas KVIs teadussekretäri ametis Annika Toots. Senine teadussekretär Mari Laaniste jätkab 1. septembrist KVIs teaduri ametikohal, lisaks alustas 1. septembril KVIs külalisteadurina Neeme Lopp. 1. septembril naasis lapsehoolduspuhkuselt tööle ka Mobilitas Pluss järeldoktoriprojekti teadur Regina-Nino Mion.
Publikatsioonid ja kriitika
Hans Alla (2020). Ruum pole enam usaldusväärne. − Postimees, 15. VII [näituse „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“ arvustus].
Rahel Aerin Eslas (2020). Õed kunstis, õed teaduses. − Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 1–2 (29), lk 156−158.
Rahel Aerin Eslas (2020). Uuele tasemele. − Sirp, 20. VII [TASE arvustus].
Linda Kaljundi, Ulrike Plath (2020). Serfdom as entanglement: narratives of a social phenomenon in Baltic history writing. – Journal of Baltic Studies, 51:3, pp. 349–372.
Linda Kaljundi (2020). Neophytes as Actors in the Livonian Crusades. – Anu Mänd, Marek Tamm (toim), Making Livonia: Actors, Institutions, and Networks in Medieval and Early Modern Baltic Region. Abingdon: Routledge, Taylor & Francis, pp. 93–112.
Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Linda Lainvoo, Pille Lausmäe, Grete Nilp, Jaanus Samma (2020). Kaduv maailm. 1970. ja 1980. aastate kihistus ajalooliste interjööride restaureerimises. – Muinsuskaitse aastaraamat 2019, Tallinn, lk 105–108.
Maria Kapajeva, Linda Kaljundi (2020). Maria Kapajeva’s Dream is Wonderful, Yet Unclear: Visual Essay – Estonian Art, nr 1, lk 4–13.
Linda Kaljundi (2020). Kollektiivne mälu ja kriiside ajastu. – Müürileht, juuni.
Krista Kodres (2020). Lahkhelised monumendid. – Postimees, 7. VII.
Andres Kurg (2020). Maksimaalne suhtlus koos maksimaalse eraldatusega: nõukogude massehituse aparaat. − Vikerkaar, nr 6, lk
Mari Laanemets (2020). Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem: Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis / History in Images – Image in History. National and Transnational Past in Estonian Art. – Zeitschrift für die Ostmitteleuropa-Forschung / Journal of East Central European Studies, kd 69, nr 2, lk 255–257.
Mari Laaniste (2020). Pildi sisse minek kui kergema vastupanu tee. – Müürileht, juuli.
Mari Laaniste (2020). Taking a leap of faith with a cartoon composer. – Estonian Literary Magazine, nr 2, lk 18−21 [Joonas Sildre graafilise romaani “Kahe heli vahel” arvustus].
Mari Laaniste (2020). Konte täis mets. – Eesti Ekspress, 8. VII [telesarja “Barkskins” arvustus].
Mari Laaniste (2020). Urbaansed palavikuunenäod. − Sirp, 24. VII [näituse „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“ arvustus].
Andrus Laansalu (2020). Objekti ja fragmendi seosed. − Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 1–2 (29), lk 63−86.
koost Epp Lankots, Triin Ojari (2020). Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil [kataloog]. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum.
Epp Lankots, Triin Ojari (2020). Massipuhkus ja arhitektuur 20. sajandi Eestis. − Epp Lankots, Triin Ojari (koost), Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, lk 6−17.
Epp Lankots (2020). Asutuse puhkebaasid: peod ja perepuhkus kollektiivses ruumis. − Epp Lankots, Triin Ojari (koost), Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, lk 34−73.
Epp Lankots, Triin Ojari (2020). Puhkus ja arhitektuur. Kus puhkas töötav kodanik Nõukogude Eestis? – Müürileht, juuli.
Liisa-Helena Lumberg (2020). „Prorafaeliidid”. Religioosse kunsti klassikaline ideaal ja teoste toimijapotentsiaal 19. sajandi esimesel poolel Eesti- ja Liivimaal. − Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 1–2 (29), lk 90–116.
Regina-Nino Mion (2020). Representational Abstract Pictures. – Krešimir Purgar [toim], The Iconology of Abstraction: Non-figurative Images and the Modern World, Routledge, pp. 77−85.
Kati Ots (2020). EKA TASE ja teised kunstiülikoolide lõpunäitused eriolukorras. – Müürileht, juuli.
Kerly Ritval (2020). Toomiku helged varjundid. – Postimees, 10. VIII.
Kerly Ritval (2020). Alice Kase maalid kui hingepeeglid. – Sakala, 15. VII.
Ingrid Ruudi (2020). Eluruum soosuhete mõjutaja ja peegeldajana. – Vikerkaar, nr 6, lk 37–53.
Virve Sarapik (2020). Küberneetika ja semiootika: tõrksa taltsutamine ehk kokkupuuteid 1960. aastate nõukogude abstraktse kunstiga. − Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 1–2 (29), lk 35–58.
Kädi Talvoja (2020). Ando Keskküla kadunud teoste maailm. – Sirp, 24. VII.
Grete Tiigiste (2020). Punk Käina tuuletorn. – Sirp, 21. VIII.
David Vseviov (2020). Spaakultuuri lätetel. – Müürileht, juuli.
David Vseviov (2020). Impeeriumi surma lugu. – Sirp, 10. VII [Mihhail Zõgari raamatu “Impeerium peab surema. Vene revolutsioonide ajalugu portreedes, 1900–1917” arvustus].
Esinemised meedias ja muu loome
Toomas Sildam (2020). Linda Kaljundi: Eestis ei ole kadunud soov rõhutada enda ohvrirolli. – ERR, 22. VI [samuti järelkuulatav Vikerraadio veebis]
Välismääraja, Raadio Kuku, 7. VII 2020: Erkki Bahovski, Hille Hanso, Linda Kaljundi Hagia Sophia katedraali muutmisest mošeeks.
Katrin Kivimaa (2020). Tuttava linna tuled. Ees ootas meri. – Sirp, 21. VIII.