EKA Arh konverents 2024: Süsteemide ehitamine

Loe lähemalt:

https://www.artun.ee/et/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/teadus/eka-arh-konverents-2024-susteemide-ehitamine/

Ukraina kunstitudengite näitus Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
28.07.-31.08.2024
E–R 10.00–15.00
Raamatukogu on suletud 22.07-4.08.2024

Kunstnikud: Dariia Silchuk, Sonia Kharkovets,Kseniia Romaschenko, Alina Zadvirna

Graafilise disain: Daria Titova (UKR)

Võimaldamaks Ukraina üliõpilastele tõusta kunstnikena nähtavale, toimub EKA raamatukogu galeriis programmis osalenud EKA mentorite Ukraina tudengite näitus. Tegu on õpingute ajal valminud  graafika-, illustratsiooni ja joonistusteostega, mis peegeldavad Ukraina ülikoolide õppetöid ja lähenemisi.

Kogu Ukrainas elavate ja töötavate tudengite looming on tugevalt mõjutatud sõjaolukorrast – vaimsest hakkamasaamisest, liikumisvabadusest ja ellujäämisest. Raudvihma all on üliõpilased jätkanud oma valitud erialadel õppimist, pannud loomingusse oma oskused aga ka ärevuse, hirmud ja unistused. EKA raamatukogus avaneb väike uks nende maailma. Meie saame omalt poolt ollagi abiks sellega, et tunnustame nende noorte loojate pürgimusi. Avaldame tänu kõigile inimestele ja asutustele, kes on annetanud EKA Ukraina Ülipilaste Stipendiumi Fondile.

ELIA UAx Platvorm

2022. juunis rõhutasid EKAs ja EMTAs aset leidnud ELIA juhtimissümpoosionil Ukraina kõrgema kunstihariduse juhid, et nende esmane prioriteet on peatada kunstide “institutsionaalne hävitamine”. Nad usuvad, et on oluline toetada tudengeid, et nad saaksid jätkata haridusteed oma kodumaal, ning samuti meelde tuletada, kui tähtis on nende kunstipraktika Ukraina kultuurielu säilimisele.

15. novembril 2022 kuulutasid Abakanowiczi Kunsti- ja Kultuuri Heategevusfond (AACCF) koostöös ELIAga välja rahastusmeetme, et toetada kunstitudengeid ja kõrgema kunstihariduse institutsioone Ukrainas. See viis ELIA UAx Platvormi loomiseni. UAx Platvorm kehastab Magdalena Abakanowiczi vaimu ja väärtusi. See algatus on suunatud sõjast mõjutatud kunstnikele, et nad saaksid täita üht oma tähtsaimat ülesannet – luua kunsti rõhumise kiuste.

EKA UAx platvormi juhendajad Ukraina üliõpilastele 2023/24. õppeaastal on Britta Benno ja Anne Pikkov.

Kõik teosed on müügiks. Ostuga toetad kunstnikke Ukrainas.

Lisainfo:
https://sihtasutus.artun.ee/ukraina2022
https://elia-artschools.org/general/custom.asp?page=UAx
https://www.artun.ee/et/ukraine/

Marleen Suvi
ME POLE KUNAGI MAJAS ELANUD
6.07.–4.08.2024
Avamine: 5.07. kell 18.00

Kunstnik Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ koondab mastaapsesse installatsiooni 16 suureformaadilist lõuendit, mille fookuses on mälu ja ühe perekonna lugu.

Maalid põhinevad kunstniku perekondlikel fotoalbumitel ning näitusel joonistub kuraatori Aleksander Metsamärdi sõnul välja kaks peamist keset: esiteks foto alusel loodud maalidest tulenev suhe mälu ja mälukandjate vahel, teiseks installatsiooni vormist tulenev eramaja temaatika ning sellega seostuv ajastuspetsiifiline kontekst. Kahe teema ristumispunktist leiame kunstniku enda, kes intiimselt isikliku, paradoksaalselt üldinimliku, sügavusega pakub sissevaadet enda mälestustesse.

Kunstnikule tähendab see minevikku, kuhu ta isegi tagasi ei oska pugeda. Minevikku, mille seest tulevad välja kujundid ja figuurid, kes nagu on tuttavad, aga päris ei ole ka. Mitte noortena nagu nad on siin, selles pildis, selles korteris, sellel aastal — millaltki üheksakümnendate keskpunktist, kui kõik kandsid riideid materjalidest, mille materjali tunnetad sa kusagil ajusoppis asuvate närvilõpmetega; riietes mil kerge vanamoodlikus teeb alati südame mingil erilisel viisil soojaks.

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

Tanel Veenre kureeritud Eesti ehtekunstnike näitus Portugalis esitab väljakutse kultuurilistele stereotüüpidele

Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus”/”Radical softness” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

Ehtekunstnik mõtleb kätega. Kontakt materjaliga, selle töötlemine ja kunstniku puudutus muutuvad seotuks ümbritsevaga, elu enda materiaalsusega. Sel viisil sekkub looming inimeste omavahelistesse suhetesse, rõhutades tõsiasja, et kultuur ja isiksuseomadused mõjutavad teineteist vastastikku ja ükski neist ei eksisteeri isolatsioonis. Kultuuri ja isiksuse vastastikune mõju aitab mõista, kuidas kujunevad meie arusaamad võimust ja isiklikust identiteedist:

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja oskusi rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,”— märgib kuraator Tanel Veenre.

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad: Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024 aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Näitus on avatud 26. juunist kuni 1. juulini 2024.
Kiriku lahtiloeku ajad: esmaspäev suletud, teisipäev 10.30-19.30, kolmapäev kuni pühapäev 10-18.
Igreja da Madalena kirik asub aadressil: Largo Madalena 1, 1100-404 Lissabon, Portugal.

Kuraator: Tanel Veenre
Kujundaja: Villu Plink ja Kristiina Laurits
Graafiline disainer: Hansel Tai

Toetajad: Välisministeerium, Toetajad: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital
Lisainfo: Darja Popolitova / d.popolitova@gmail.com / +372 5828 3171

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2023-31.08.2024.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Tutvu eelmise aasta võitjatega siin.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

2024. aasta lõpuaktused toimuvad neljapäeval, 20. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

• kell 11.00 disaini- ja kunstikultuuri teaduskond ning doktorikool
• kell 15.00 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskond ning doktorikool

Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla). Õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee

Liina Siibi isikunäitus „Kahepaiksuse atlas“ Narva kunstiresidentuuri galeriis – avatud 30. juunini.

Kunstnikutuur näitusel: 15. juunil kell 14.00

„Kahepaiksuse atlas“ avab suhteid inimeste, loomade, taimede ja paikade vahel, milles kohtuvad erinevad ajad ja ruumid. Näitusel eksponeeritakse lühifilme ja fotoseeriaid, mis kõrvutavad ja vastandavad vaatlusi ja kujutisi Narvast piirilinna kontekstis ja Kreenholmi manufaktuuri välialadelt. Need laiendatud konstellatsioonid võiksid avardada vaatepunkte piirisituatsioonide fenomenidele. Teosed moodustavad kokku terviku, kus tekivad uued võimalused ja kooslused, isiklik ajalugu põimub geoloogilise ja poliitilise aja kulgemisega. Kahepaiksuse all mõistetakse piiri- ja üleminekusituatsioone ning nendest ületustest sündivaid kontakte.

Lahtiste fotolehtedega kunstnikuraamat „Družok ja Tracey“ väljendab lühikestesse suvenädalatesse kondenseeritud afektiivset urbanistlikku olekut, pikkadel jalutuskäikudel kogetud vaimustust juhuslikest kohtumistest ja erinevate keelte põimumisest tekkinud poeesiat. Igapäevased stseenid on omamoodi mõttepildid, kus minevikukujutised astuvad dialoogi olevikuga. Fotoinstallatsioon „Igavesti pärastlõuna“ esitab subjektiivse jäädvustuse ühest teisipäevast ehk 2022. aasta 16. augustist Narvas ja selle järellainetusest kui fiktsiooni mineviku „aktiveerumise“ võimalikkusest tänapäevastes „ohtlikes“ olukordades. Fookuses on emotsionaalse mälu kokkupõrge ajaloolise teadlikkuse ja riikliku ideoloogiaga. Lühifilmis „Augusti protsessioon“ registreerib aja möödumist valguse liikumine mahajäetud elektrijaama seintel, reisijate vestluse pikkuse määrab bussi kiirus ja päikeseloojanguni jäävad loetud minutid. Esseefilm „Ajastu ja ladestu“ pakub mõtiskluse erinevate eluvormide kaasamisest oleviku käsitlemisel. Peale Kreenholmi tehase sulgemist öeldi, et seal pole enam elu. Sadu miljoneid aastaid tagasi sadestunud Kesk-Ordoviitsiumi ajastu paljandid Narva jõekanjonis kõnelevad süva-ajast ja tähistavad esimeste kahepaiksete tulekut, kes kohastusid nii vee- kui maismaaeluviisiga. Fotoseeria „Aeg kui haav ja kanjon“ asetab elektrijaama, tammi, lubjakivipaljandid, jalakäijate silla kuiva jõesängi kohal ja mahajäetud tehase kujutised atlasevõrgustikku.

Näitus „Kahepaiksuse atlas“ on avatud Narva Kunstiresidentuuri galeriis (Joala 18) 8. maist 30. juunini 2024; N–R 15–19, L–P 13–19.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Palju tänu: Kaire Rannik, Tanja Muravskaja, Hans-Gunter Lock, Bruno Quast, Eve Kaaret, Reimo Võsa-Tangsoo, Maria Erikson, Ketli Tiitsar, Mart Saarepuu, Paul Rannik, Johanna Rannula, Kaisu Koivisto, Michaela Casková, Ann-Mirjam Vaikla, Margit Säde, Madina Tlostanova, Redi Koobak, Bodil Axelsson, Per Nilsson, Kenneth Bamberg, Piibe Kolka, Maria Kapajeva, Madis Tuuder, Gleb Kuznetsov, Marika Šarova, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Narva Kunstiresidentuur, Narva Gate, Rapid Security

10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).

Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt.  Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.

Registreeru SIIN.

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.