Kunstimess Foto Tallinn

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2023-31.08.2024.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Tutvu eelmise aasta võitjatega siin.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Reedel, 30. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2024/25. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

ENKKL-i „Viimane preemia“
EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 29.08.24 kell 18

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) legendaarne Nädalapreemia saab EKA Väligaleriis oma sümboolse lõpu. Muhu suvekoolis valminud grupiteos kutsub kõiki külastajaid ja ka lihtsalt möödakäijaid kätt külge panema. Nüüd on Sinulgi võimalus olla osa Eesti kunstimaastikust. Sina võid olla järgmine staarkunstnik! Koos on soojem. Koos on parem.

Osalevad kunstnikud: Kärt Heinvere, Irma Holm, Erik Hõim, Kadri Joala, Liisa-Lota Jõeleht, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Nele Kurvits, Katariin Mudist, Marto Mägi, Eke Ao Nettan, Sandra Puusepp, Kertu Rannula, Johanna Reinvald, Mia Maria Rohumaa, Raahel Rüütel, Inessa Saarits, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Rebeca Žukovitš, Aimur Takk, Annabel Tanila, Margaret Tilk, Elo Vahtrik, Mattias Veller

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Aed kui paljuperspektiiviline loov keskkond

25. augustil kell 17.00–20.00 toimub Jane Remmi loovuurimusliku projekti “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” näituse avamise retk.
Näitus on avatud retkede ajal, mis toimuvad 25. augustil, 15. ja 22. septembril ning 4. oktoobril, Mähkli bussipeatusest.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” mõtestab aeda ja metsa kui paljuperspektiivilist loovat keskkonda. Laiendades Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri mõistet paljuliigilisse konteksti, uurib Remm, mida tähendab igaühe loova potentsiaali rakendamine kaasajal, mil ökoloogilises kriisis maailma vajab kohanemist kahanemisega. “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” ühendab ökoloogilise mõõtme elurikkuse suurendamise näol, liikidevahelise koosloome mõõtme ning sotsiaalse mõõtme avalike ürituste kaudu. Kogemuslik näituseretk avab eri perspektiive aiale ja metsale läbi aktiivse osaluse.

Jane Remm: “See on püüe luua koos teiste liikidega ning seeläbi mõelda kunsti rollist pikas ajaperspektiivis. See on aiapäevik, kuhu on aasta jooksul kogunenud joonistusi ja kirjutusi. See on paljuperspektiiviline kompositsioon, mis on pidevalt erinevate toimijate koostöös muutuv ning kus kunstnik tegutseb võrdselt teiste olendite seas. See on katse tegutseda kunstis kohalikult, aeglaselt ja väikses mõõdus ning samas provokatsioon, mis uurib, kas toidukasvatamine, heina või küttepuude tegu võivad tänapäeva maailmas ja Eesti kontekstis olla positiivne aktivism. Katse, kuidas anda argisele aiale ja metsale loovuurimuslik ja kunstiline tinglikkus. See on kahtlus, et konkurentsikapitalismis ei ole vaikselt ja ääremaiselt tegutsemisel siiski väärtust. See on kõhklus, et koosloome teiste liikidega ei õnnestu. See on ebakindlus, et vähem ei tähenda paremini. Põimugem siis sellesse ebakindlusse ja haavatavusse.”

Praktiline info. Retk algab kl 17 Mähkli bussipeatusest: https://maps.app.goo.gl/fidsotPcnY2HtJgc9, läbib punkte metsas ja aias ning viib ühise söögilauani.

Ühistranport paika on kehva, kaugemalt tulijatel on sooovitus autot jagada, lähemalt jõudjatele aga rattaga või jalgsi liigelda. Arvesta riietuse puhul erinevate ilmaoludega.

Palun registreeri oma tulek, et arvestada söögikogusega: https://forms.gle/vytS5ybUy8L9h98F8

Retk on tasuta.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” on Jane Remmi loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritud projekt. Projektis varem toimunud üritused: 08.06.24 “Määramise, märkamise,  joonistamise ja mõtestamise retk” Loodusvaatluste maratoni raames Liina Remmi, Indrek Hiiesalu, Jane Remmi, Riin Magnuse ja Tiit Remmi eestvedamisel, 16.06.24 “Omailmatalgud” Timo Marani juhendamisel; 15.07.24 “Nahkhiireretk” Jaanus ja Piret Remmi juhtimisel. Projekti retsenseerimine toimub 4. oktoobri retke raames. Retsensendid: prof. Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) ja Taru Elfving (CAA Contemporary Art Archipelago, Soome).

Rohkem infot: https://www.janeremm.ee/…/liikidevaheline-sotsiaalne…

Kunstnik tänab dialoogipartnerit Marta Konovalovit, EKA doktorikooli, Remmikut, kõiki Karula inimestest ja mitteinimestest naabreid.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija. EKA loovuurimuse doktorant, Tallinna Ülikooli BFMi kunstide didaktika lektor. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana ja peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist kunstis.

CV: https://www.etis.ee/CV/Jane_Remm/, loominguline portfoolio: www.janeremm.ee

Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur on osalt seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049, mis on on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.

Mart Vainre isikunäitus „Paintman: maalimasina sünd ja tema ootamatu vaenlane“, Haapsalu Linnagaleriis on uue superkangelase teine tulemine. Peale värvikolli esmaesitlust ARS Projektiruumi grupinäitusel “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” seisab Paintman (eesti keeles Värvmees) Haapsalu linnagalerii näitusel vastakuti oma reeturliku loojaga.  

Haapsalu linnagaleriis
7.08–1.09.2024

Paintmani sünd
Superkangelane Paintman on loodud paletile kogunenud jääkvärvist. Ta on maalimise tahtmatu kõrvalprodukt, tegelaskuju, keda ei pidanud tekkima. Kunstnik Mart Vainre aga soovib endale tehiskaaslast, abilist, kes laiendaks tema loomingut uutesse sfääridesse.

Eksperimendi käigus ta digitaliseerib Paintmani, kes aga hakkab seepeale virtuaalruumis kiirelt oma elu elama. Ta areneb, muteerub ja paljuneb. Õige pea saavutab Paintman iseseisvuse ning omandab ülivõime end füüsilise ja digitaalse keskkonna vahel transformeerida ning ületab sellega inimvõimete piiri.

Inimese kadedus
Paintman asub ka ise looma. Ta on nüüd juba tuntud superkangelane, kelle võimekus on ammu ületanud oma looja oskused. Vainre hakkab end tema kõrval järjest kahvatumana tundma. „Aeglasem, kohmakam, vigasem,“ kirjeldab kunstnik end kui võrdleb oma oskusi loodud digikaksikuga.

Ta haub plaani, kuidas end teisejärgulise staatusest päästa. Vainre asub oma tehiskaaslase loomingut masinlikult jäljendama – jättes mulje fännikunstist, istutab ta aga oma piltidesse inimlikke vigu, millega ta proovib Paintmani täiuslikku algoritmi häkkida. Ja ise esile tõusta.

Lõplik vastasseis
Kuna Paintman saab oma „toitu“ Vainre teoste värvijääkidest, hakkab ka tema inimesenäoliseks transformeeruma. Paintman on sunnitud elama Vainre loodud reetlike lõksudega lahinguväljal, kus ta peab kasutama oma tehislikku nutikust ja loovust. Ta on nüüd täielikult teadlik Vainre kavatsustest ning hakkab ellujäämise nimel end kaitsma. Nende lõplik vastasseis toimub kunstinäitusel, kus Vainre üritab end kõigest väest kehtestada. Ja Paintman ellu jääda.

Mart Vainre (sündinud 1988) on kunstnik kes elab ja töötab Tallinnas, Eestis. Ta omandas 2014. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi uue meedia erialal ja 2011. aastal bakalaureusekraadi maalikunsti erialal. Vainrel on olnud mitmeid isikunäitusi ning tema töid on eksponeeritud kuraatorinäitustel Kumu kunstimuuseumis ja Tallinna Kunstihoones. Tema loominguline meetod seisneb füüsilise värvi peegeldamises selle digikeskkondades. Miksides traditsioonilist pintslite ja õlivärvidega maalimist kõrgtehnoloogiliste digitaalsete tööriistadega nagu 3D-skaneerimine ja modelleerimine, uurib ta inimese ja masina järjest õhukesemaks muutuvat erisust. Vainre visuaalne keel viitab digitaalsele düstoopiale ja tehnopsühhedeeliaga, kuid kannab endas samal ajal ka kehalist kohalolutunnetust.

martvainre.com

Lisainfo:
Haapsalu Linnagalerii
Posti 3, Haapsalu
www.galerii.kultuurimaja.ee
K–P 12.00–18.00

12. septembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Nesli Hazal Oktay doktoritööd „Far-away bodies: Co-creating design(s) in and for remote intimacy“ (“Koosolemine distantsilt: läheduse kogemine ühisloomelise disaini abil”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A101.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia), prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Eelretsensendid: dr Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: Dr. Verena Fuchsberger-Staufer (University of Salzburg)

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Intimacy is an embodied experience rooted in everyday life activities including bodily interactions. For some, intimacy is experienced and built across distances when intimate partners find themselves physically apart for various periods. In such scenarios, people turn to technology, using devices to connect with their loved ones intimately. When using technology, a boundary exists between loved ones in the digital and physical worlds. Despite this boundary, intimacy can be maintained and nourished when bodies are apart.

This dissertation delves into the role of interaction design in fostering non-sexual intimacy across distances through an embodied approach. By designing for intimate, yet distant, bodies, it offers the research programme co-creating design(s) in and for remote intimacy. Derived from the main research question – How can a close-to-body experience be designed to support intimacy between people across distances? – this research programme explores the design of a remote, close-to-body experience for individuals who are emotionally close but physically apart. The designed experience aims to invite far-away loved ones to reflect on, disrupt, and reinvent their habitual ways of building and experiencing intimacy across distances. Within this programmatic framework, the dissertation offers three key contributions to interaction designers and design researchers: methodological, designerly, and theoretical. Methodologically, it proposes new approaches for co-designing remote intimacy. Designerly, it presents commitments to consider when designing in the realm of remote intimacy. Theoretically, it provides situated knowledge that highlights the multifaceted nature of remote intimacy, emphasising its individual, collective, bodily, virtual, and material dimensions.

In conclusion, this dissertation challenges conventional methods and advocates for embodied design practices and approaches, opening new design spaces for supporting intimacy across distances. It invites interaction designers and design researchers to rethink and reimagine how humans experience and build intimacy in an increasingly digital world.

Kaitsmiskomisjon: dr Jaana Päeva, dr Anu Allas, Ruth-Helene Melioranski, prof Indrek Ibrus, dr Liina Unt, dr Claudia Nunez-Pacheco

18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Interjöör ajaloolises hoones
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Info ja registreerimine

„Läbipaistvad unenäod“
EKA Galeriis 8.08.–08.09.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 15.08.2024 kell 18.00

Osalejad kunstnikud: Chloé Geinoz, Rose Magee, Vitor Pascale, KitKit Para, Syed Sachal Rizvi

Tänapäeva rahvusvahelises maailmas on identiteedi mõiste muutunud järjest keerukamaks ja mitmetahulisemaks. Seda, kuidas inimesed end tajuvad ja väljendavad, on kujundanud muu hulgas sugu, geograafia, multikultuurid, sotsiaalsed normid, poliitilised tõekspidamised ja isiklikud kogemused.

Näitus toob kokku viis kunstnikku, kes on pärit maailma eri nurkadest, kes rõhutavad erinevate tehnikate kaudu ristuvate identiteetide kontseptsioone kimäärsuse, duaalsuse ja hübriidsuse, kvääridentiteedi ning (de)konstrueerimise teemadel. Need kunstnikud süvenevad identiteedi kujunemise ja väljenduse keerukatesse kihtidesse, kutsudes külastajat rändama läbi kaasaegse identiteedi dünaamilise ja pidevalt muutuva maastiku.

Näitust toetab Sadolin Eesti.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.