Moodle praktiline töötuba

Kursuste veebitugi Moodles muudab Sinu õppija elu lihtsamaks. Uuenenud Moodle’iga saab luua senisest parema visuaalse disainiga kursusi. Kui lisad sellele eesmärgipäraselt valitud Moodle vahendid, lood õppijale selge ning õppimist toetava veebikeskkonna.

Esimesed töötoad stardivad:

• Neljapäeval, 14.oktoobril kl 15.00-16.30 ruumis A402. Registreeru siin.
• Teisipäeval, 19.oktoobril kl 15.00 – 16.30 Zoomis Registreeru siin. Töötoa link saadetakse registreerunutele enne seminari.

Koolitus kestab orienteeruvalt 2 akadeemilist tundi.
Koolituse viib läbi meie e-õppe disainer Kaja Toomla.
Palume kõigil kaasa võtta sülearvuti, et saaksite õpitut läbi proovida.

Teemad:

• Kursuse seadistused ja visuaalne välimus, kõrvalmenüü ja „edenemisriba“ tudengile.
• Sisu lisamine (sh embed koodiga).
• Ülesannete lisamine (nt tähtaegade ja hindamisviiside seadistamine).*
• Foorumi kasutamise võimalused ja seadistused (nt mailile suunamine).*
• Testide võimalused Moodles (H5p test, Moodle test).
• Rühmade loomine – milleks ja kuidas.
• Tudengi tööde hindamine ja tagasisidestamine. Ülevaade hindetabelitest.*

*Kõiki teemasid ühes töötoas ei jõua läbida. Tärniga olen tähistanud teemad, mis võiks olla hetkel töötoa fookuses (kohandame seminari osalejatega nende vajadustest lähtuvalt).

EKA Moodle on EKA ametlik õppetegevuse läbiviimise e-keskkond, mis võimaldab koondada kogu õppetegevuseks vajaliku info – olgu selleks õppeaine kava, õpijuhis, materjalid või õppetegevused. Moodle ei ole üksnes materjalide arhiiv, see võimaldab hallata rühmatöid, ergutada veebipõhist diskussiooni, toetada õppija eneseanalüüsi ning läbi viia enesekontrolle. Moodle võimaldab õppijatel hoida ülevaadet oma kodutööde esitamisest ning õppejõududel koondpilti kursuse edenemisest.
Oleme eesmärgiks võtnud, et Moodle on samuti meie õpikeskkond ja seetõttu oleme parandanud kasutaja vajadustest lähtuvat disaini, mis kajastaks ka EKA visuaalset identiteeti.

Kõik ideed ja ettepanekud on oodatud: kaja.toomla@artun.ee

Koolitus on kõigile EKA töötajatele tasuta (oodatud on ka tunnitasulised).
Koolitusel osalemiseks kehtivad EKA sisesed reeglid nakkusohutuse tagamiseks.

Kursuste veebitugi Moodles muudab Sinu õppija elu lihtsamaks. Uuenenud Moodle’iga saab luua senisest parema visuaalse disainiga kursusi. Kui lisad sellele eesmärgipäraselt valitud Moodle vahendid, lood õppijale selge ning õppimist toetava veebikeskkonna.

Esimesed töötoad stardivad:

• Neljapäeval, 14.oktoobril kl 15.00-16.30 ruumis A402. Registreeru siin.
• Teisipäeval, 19.oktoobril kl 15.00 – 16.30 Zoomis Registreeru siin. Töötoa link saadetakse registreerunutele enne seminari.

Koolitus kestab orienteeruvalt 2 akadeemilist tundi.
Koolituse viib läbi meie e-õppe disainer Kaja Toomla.
Palume kõigil kaasa võtta sülearvuti, et saaksite õpitut läbi proovida.

Teemad:

• Kursuse seadistused ja visuaalne välimus, kõrvalmenüü ja „edenemisriba“ tudengile.
• Sisu lisamine (sh embed koodiga).
• Ülesannete lisamine (nt tähtaegade ja hindamisviiside seadistamine).*
• Foorumi kasutamise võimalused ja seadistused (nt mailile suunamine).*
• Testide võimalused Moodles (H5p test, Moodle test).
• Rühmade loomine – milleks ja kuidas.
• Tudengi tööde hindamine ja tagasisidestamine. Ülevaade hindetabelitest.*

*Kõiki teemasid ühes töötoas ei jõua läbida. Tärniga olen tähistanud teemad, mis võiks olla hetkel töötoa fookuses (kohandame seminari osalejatega nende vajadustest lähtuvalt).

EKA Moodle on EKA ametlik õppetegevuse läbiviimise e-keskkond, mis võimaldab koondada kogu õppetegevuseks vajaliku info – olgu selleks õppeaine kava, õpijuhis, materjalid või õppetegevused. Moodle ei ole üksnes materjalide arhiiv, see võimaldab hallata rühmatöid, ergutada veebipõhist diskussiooni, toetada õppija eneseanalüüsi ning läbi viia enesekontrolle. Moodle võimaldab õppijatel hoida ülevaadet oma kodutööde esitamisest ning õppejõududel koondpilti kursuse edenemisest.
Oleme eesmärgiks võtnud, et Moodle on samuti meie õpikeskkond ja seetõttu oleme parandanud kasutaja vajadustest lähtuvat disaini, mis kajastaks ka EKA visuaalset identiteeti.

Kõik ideed ja ettepanekud on oodatud: kaja.toomla@artun.ee

Koolitus on kõigile EKA töötajatele tasuta (oodatud on ka tunnitasulised).
Koolitusel osalemiseks kehtivad EKA sisesed reeglid nakkusohutuse tagamiseks.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe

Pehmed piirikõnelused
EKA Tekstiilidisaini osakonna näitus EKA Galeriis

16.10.–13.11.2021, T-L kell 12.00-18.00, Kotzebue 1, Tallinnas.
Avamine 15.10. 2021 kell 16.00.
Näituse avamisel toimub Inês Rodrigues Nevesi performance “Joone tõmbamine”. Sissepääs covid-tõendiga.

Nii nagu lõim ühendab koe piire, olles üksteisele sillaks, kutsume tekstiilidisaini osakonna näitusel „Pehmed piirikõnelused“ mõtisklema tekstiili rolli üle tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas. Näitusel esitab EKA tekstiilidisaini osakond nüüdisaegseid suundi, mis paiknevad sageli teiste valdkondade piirialadel või sulanduvad nendega. See omakorda loob uue, multidistsiplinaarse lähenemise, kus tekstiil võib olla struktuuri, idee, protesti, sõnumi, eneseväljenduse, mustri või lihtsalt värvide kombinatsiooni edasikandjana väga erinevates vormides.

Väljapanek esitleb Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude töid, mis kutsuvad kaasa mõtlema tekstiilidisaini kõikehõlmava rolli teemal. Lisaks tavapärastele rollidele tekib uusi hübriidvorme, milles loomeuurimuse kontekstis esitatakse materjali kaudu uusi teadmisi. Näidatakse uusi arenevaid tehnoloogilisi lähenemisviise, milles digitaalsete omadustega või erinevatel tasanditel tehnoloogiaga läbi põimunud tekstiil vahendab sotsiaalse interaktsiooni disaini koostööprotsesse.

Näitusel on kolm mõttelõnga, mis omavahel kindlasti ka ristuvad:

Tekstiil kui PRO(TEST)

#kriitilised ja kontseptuaalsed praktikad

Tekstiil kui LABOR

#eksperimentaalne praktika #teadusega flirtimine #biotekstiilid #uued materjalid ja struktuurid

Tekstiil kui HEAOLU

#keskkonnast ja heaolust hooliv disain #jätkusuutlikkus #taaskasutus #tervishoid #sotsiaalne vastutus #teraapia

Näitusel osalejad:

Frank Abner, Arife Dila Demir, Katrin Kabun, Liisbet, Karjel, Kadi Kibbermann, Mari-Triin Kirs, Kristi Kuusk + Ana Tajadura-Jiménez (Madriidi Carlos III Ülikool) + Aleksander Väljamäe (Tartu Ülikool), Krista Leesi, Kille- Ingeri Liivoja + Juulia Aleksandra Mikson, Greth-Ann Loog + Riina Samelselg + Anete Vihm, Inês Rodrigues Neves, Nithikul Nimkulrat (OCAD UNIVERSITY), Marin Nooni, Kärt Ojavee + Johanna Ulfsak, Ingrid Helena Pajo, Maria Kristiin Peterson, Piret Roos + Liisa Torsus, Zane Shumeiko, Marie Vihmar + Sirje Sasi (TLU), Piret Valk, Varvara & Mar + Sebastian Mealla, Carl-Rasmus Õunaste

Kuraatorid: Varvara Guljajeva (HKUST(GZ)), Kristel Laurits, EKA Tekstiilidisaini osakond

Näituse kujundaja: Varvara Guljajeva
Näituse tehniline tugi: Tehniline Direktor
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Kataloogi keeletoimetaja ja tõlkija: Gepard OÜ
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Marie Vihmar, Eelike Virve, Frank Abner, Juulia Aleksandra Mikson, Johannes Luik, Piret Valk

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Näituse kataloog: https://issuu.com/artun/docs/softnegotiations_catalogue_lowres

Taotlusvoor on avatud kohalikele ja rahvusvahelistele kunstiprojektidele, isiku-ja kuraatorinäitustele, üritustele ja performance’itele. Palume taotlused esitada hiljemalt 20.09.2020 aadressile eka.galerii@artun.ee manusena ühte zip-faili pakituna.

TAOTLUSVORM: shorturl.at/ilvEI

Taotlus loetakse esitatuks kui see on saadetud õigeaegselt, vormis on täidetud kõik väljad ja lisatud kõik nõutud materjalid. Taotlused vaatab läbi žürii.
Näituste kestvus on ligikaudu neli nädalat, muude projektide kestvus tulenevalt vajadustest ja võimalustest. EKA Galerii näitusepind (Põhja puiestee 7) on rendivaba.

Veebinar “Working with the Post-Cold War Heritage in the Baltics and Beyond”

Arutelu toimub Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse
Facebooki leheküljel

Osalejad: Eglė Rindzevičiūtė, Hilkka Hiiop, Kati Lindström, Raitis Šmits, Linara Dovydaitytė, Ele Carpenter

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

 Nõukogude aja pärand Baltimaade maastikus kätkeb endas omaaegse poliitilis-tehnoloogilise taristu silmale nähtavaid ja nähtamatuid jälgi, sh mitmesuguseid hüljatud, hävinenud või hävitatud sõjaväelisi rajatisi. Selle veebiarutelu teemaks on viisid ja vaatenurgad, mida selle keerulise pärandiga tegelemiseks pakuvad eri valdkonnad: keskkonna- ja tehnoloogia ajalugu, kaasaegne muinsuskaitse ja kunst.

Rohkem infot 

Facebookis 

6.oktoobril toimus järjekorras teine sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 2 avab kestliku EKA üks eestvedajaid Tanel Kärp, kes muuhulgas kutsub kõiki EKAlasi märkama ja jagama seda, mis EKAs juba praegu jätkusuutlikkusega hästi on. Seejärel annab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra ülevaate EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse tulemustest ning jagab lisaks näpunäiteid ohtlike jäätmete kohta. Kell 11.30 tutvustab EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori tegevusi Maria Kristiin Peterson ning sellele järgneb juba traditsiooniks saanud ROHEKA veebiviktoriin.

Sündmus toimub A300 avatud alal ning kantakse üle ka EKA TV-s. 

6. oktoobri ajakava

11.00 Tervitus. #ROHEKA ehk märka ja näita rohelist EKAt! Tanel Kärp

11.05-11.30 Ülevaade EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse tulemustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.30-11.45 EKA jätkusuutliku disaini ja materjali labori tutvustus. Maria Kristiin Peterson, Reet Aus, Kärt Ojavee

11.45-12.00 Kestlik EKA: (ohtlikud) jäätmed ja ohumärgid. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12.00-12.30 ROHEKA veebiviktoriin (registreeru siin!)

12.30 Lõpp

artun.ee/kestlik-eka

Fotokuu raames kureerib EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadussekretär ja õppejõud, Annika Toots näituse „Tierras malas“, mis käsitleb maastiku kujutamist fotograafias, võttes tähelepanu alla kaks maastikuga seotud aspekti.

Kunstnikud: Bleda y Rosa (ES), Aap Tepper (EST), Paco Ulman (EST), Dovilė Dagienė (LT)

Esiteks keskendub näitus maastikule kui vaatamisviisile ning uurib seda, kuidas konstrueeritakse maastikku läbi pilgu ja vaatamise. Näitusel olevad teosed juhivad tähelepanu sellele, kuidas ümbritseva keskkonna mingeid osasid nähakse esteetilisena, teisi aga hoopis kasututena.

Teiseks uurib näitus maastikus peituvaid kultuurimälu jälgesid, keskendudes sellele, mida pole näha või mis jääb raamist välja.
Tierras malas viitab maastikutüübile, mida iseloomustab vegetatsiooni puudumine, vee ja tuule poolt põhjustatud erosioon ning mida peetakse halvaks, kasutuks või ilmetuks. Näituse raames vaadeldakse, kuidas määratletakse sellist „kasutut maastikku“ erinevates kontekstides ning kuidas seda kujutatakse fotograafias. Samuti võib see nimetus viidata maastikus peituvate süngete minevikusündmuste nähtamatutele jälgedele.

Lahtiolekuajad: T–R 12–18, L 12–16
Vaal Galerii (Tartu maantee 82, Tallinn)
Ligipääsetav ratastooliga

Ástríður Jónsdóttir (IS) & Kaisa Maasik (ET)
„Lipupäevad”
6.-17.10.2021

Asukohad:
Vent Space projektiruum, Vabaduse väljak 6/8, Tallinn (sissepääs hoovist)
Eesti Kunstiakadeemia ees paiknevad lipumastid, Põhja pst 7, Tallinn

Lahtiolekuajad:
T-P 12-18

Avamine:
Teisipäeval, 5.10.21 kell 18.00, Vent Space projektiruumis
Avamisele pääseb COVID tõendi alusel

Üritus Facebookis

Islandi ja Eesti päritolu kunstnikud Ástríður Jónsdóttir ja Kaisa Maasik tegelevad uuel näitusel „Lipupäevad” rahvusliku uhkuse ja vallutamisihaga. Mõlema kunstniku kodumaa saavutas iseseisvuse suhteliselt hiljuti, sealjuures on nende noored lipud olnud märgilise tähtsusega raskelt võidetud vabaduse juures.

Vent Space galeriis aset leidev näitus tõstatab küsimusi rahvusliku uhkuse ja ühtekuuluvustunde kohta. Võttes subjektiks lipu, toovad kunstnikud esile tõekspidamisi ja tseremooniaid, mis nendega seotud on. Lipud ühendavad, upitavad ja lahutavad. Püüdes laiendada lipu mõistet, on kunstnikud võtnud eesmärgiks kõrvutada sporti ja rahvusvahelisi suhteid, toomaks välja mõlemale omast võimuvõitlust ja vajadust vastase üle domineerida.

„Lipupäevad” on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist ning seda toetavad Eesti Kultuurkapital ja Islandi Suursaatkond Helsingis.

Panustajad: Karen Sif Ársælsdóttir, Madis Kurss, Rakel Ýr Stefánsdóttir

Täname: Hilja Koplimets, Fimleikafélag Hafnarfjarðar – FH, Karel Koplimets, Kling & Bang, Nudist Drinks, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.

ÁSTRÍÐUR JÓNSDÓTTIR (snd. 1991, Island) on Reykjavikis elav ja töötav kunstnik. Ta õppis vabade kunstide ja skulptuuri erialal Reykjaviki ja Helsingi Kunstiakadeemiates. Ástríðuri tihti kohaspetsiifilised teosed tegelevad pinge ja tasakaalu vahelise suhtega, neist lähtub, et mingi sündmus on möödunud või peatselt jätkumas

KAISA MAASIK (snd. 1994, Eesti) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta omandas 2021. aastal magistrikraadi kaasaegse kunsti õppekaval Eesti Kunstiakadeemias. Enda loomingus tähtsustab Kaisa jagatud praktikaid, töötades meelsasti tehnikatega, mis laienevad ruumi. 2020. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi.

Lecturer: Dan Karlholm, Professor of Art History, Department of Culture and Education, Södertörn University, Sweden
Dates: 22.–25. November 2021, 16.00-19.00
Level: PhD students

Please register  HERE
Registration deadline November 10

Abstract
This graduate course centers around the notions of time and temporality, which were always implicit in a historical discipline like art history, institutionalized in the nineteenth century. In the last couple of decades, however, the issue of time as something that not only grounds art history and many other human sciences has been found to complicate and challenge the normative chronologic of (art) history. The first theme of the course is Time and History, where different notions of time are addressed, and how these compare with or complicate the practice of history/historiography, which only came about with the so-called time revolution inaugurated on the basis of fossil finds disrupting the biblical creation narrative around 1800. Secondly, Chronology, Heterochrony and Anachrony will focus on the determining role of chronology in art history, and how this common-sensical structure has been challenged by other concepts and perspectives, which potentially impact the status we accord artworks. A third theme deals specifically with the complex of Contemporaneity [and contemporaneousness] and Presentism, which has been a problem of representation, power and definition related to various attempts at overcoming both modernism and postmodernism in art. The alluring idea of presentism, according to which the present seems to be expanding, absorbing the past as well as the future, is discussed. The final theme, arguably the biggest temporal conundrum in the history (and pre-history) of mankind, is The Anthropocene: Earth History and World History. Although not directly, only indirectly, relevant to art and art history, this perspective dwarfs many of our habitual quibbles on periodization, dating and attribution, but may also help us deal with the past that presently returns as our future. Throughout the course, we will discuss these themes in relation to our empirical materials of art and art history (and you are encouraged to bring your own examples to the table) as well as reflect upon how our discipline is to cope with all these temporal inflections and demands for what could perhaps be termed a post-anthropocentric and pro-geocentric art historiography.

Literature:
1. Thomas Da Costa Kaufmann, “Periodization and its Discontents”, Journal of Art Historiography, no. 2, June 2010, 1-6. Reinhart Koselleck, “Time and History”, in The Practice of Conceptual History: Timing History, Spacing Concepts, Stanford, 2002, 100-114. Daniela Bleichmar and Vanessa R. Schwartz, “Visual History: The Past in Pictures”, Representations 145, Winter 2019, 1-31.
2. Karlholm, “Is History to be Closed, Saved or Restarted? Considering Efficient Art History”; Keith Moxey, “What Time is it in the History of Art?”, Mary Roberts, “Artists, Amateurs, and the Pleated Time of Modernity”, from Time in the History of Art: Temporalty, Chronology, Anachrony, eds. Karlholm and Moxey, Routledge, 2018, 13-42, 79-100.
3. Georges Didi-Huberman, “Before the Image, Before Time: The Sovereignty of Anachronism”, in Compelling Visuality: The Work of Art in and out of History, eds. Claire Farago and Robert Zwijnenberg, Univ. of Minnesota Press, 2003, 31-44. Karlholm, “After Contemporary Art: Actualization and Anachrony”, The Nordic Journal of Aesthetics, no. 51 2016, 35-54. Chris Lorenz, “Out of Time? Some Critical Reflections on Francois Hartog’s Presentism”, Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism, eds. Marek Tamm and Laurent Olivier, Bloomsbury, 2019, 23-42.
4. Dipesh Chakrabarty, “Anthropocene Time”, History and Theory 57, no. 1 (March 2018), 5-32. Edward S. Casey, “Mapping the Earth in Works of Art”, in Rethinking Nature: Essays in Environmental Philosophy, eds. Bruce V. Foltz and Robert Frodeman, Indiana U.P., 2004, 260-269.

The course is supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).