Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Nelja Nurga Galeriis

Neljapäeval, 30. septembril, 2021, kell 17.00 avavad EKA klaasikunsti vilistlased, klaasikunstnikud Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Kärdla Nelja Nurga Galeriis näituse „Padjast-tekist“.

Näitusel „Padjast-tekist“ on väljas tööd, mille temaatika kõlgub une ja ärkveloleku piiril, kus kunstnikud tõlgendavad neid kahtlusi-kõhklusi, mis tabavad neid hetk enne magama jäämist, ning vahel sulanduvad ka sealt edasi esimesse unenägude minutitesse.

Kunstnikud püüavad tabada tolle üürikese hetke, mil ei suudeta enam oma mõtteid argipäeva lärmiga summutada, kuid ei ole ka veel põgenetud unenägude fantaasiarüppe. Teki all ja padja peal ei ole ruumi end peita.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on külastatav R-L 11.00-15.00.

Linnagaleriis avatakse 30. septembril rühmanäitus „Mändfulness“, kus osalevad EKA skulptuuri magister Eike Eplik, legendaarne Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, EKA graafika vilistlane Mall Nukke ning EKA fotograafia vilistlased Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraatoriks on EKA kunstiteaduse instituudi vilistlane Siim Preiman. 

Näitus käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.

Näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

„Mändfulness“ on Goethe Instituudi üritustesarja „World Wild Wald“ osa.

Laupäeval, 2. oktoobril kell 12 toimub näitusel eestikeelne kuraatorituur koos Siim Preimaniga. Näitus jääb avatuks 28. novembrini. 

Linnagalerii (Harju tn 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti. 

Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?

10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente

Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.

Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN

Esinejate lühitutvustused

Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.

Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.

Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Toomkirikus toob üheks päevaks kokku varauusaja ajaloo, kultuuri ja kunsti uurijate paremiku. Seminaripäev on mõeldud saatma näitust „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, mis avati esmalt Niguliste muuseumis, ent on nüüd eksponeeritud Tallinna Toomkirikus.

Päeva esimene pool leiab aset Niguliste muuseumis, päeva teine pool Toomkirikus. Seminaripäev kulmineerub Hilkka Hiiopi ja Isabel Aaso-Zahradnikova ekskursiooniga Toomkirikus, olles dialoogis barokiajastu suurkuju, Christian Ackermanni, tippteostega.

Programm:

I osa Niguliste muuseumis:

10.00-10.45. Krista Kodres „Barokiajastu kirikukunst kui uurimisobjekt“
10.45-11.30. Hannes Vinnal „Apteegimäärused ja barokk-kunsti koloriit“
12.30-13.15. Alar Laats „Arengud 18.–19. sajandi luterluses“
13.15–14.00 Tiina-Mall Kreem „Barokse kirikukunsti uus elu 18.–19. sajandil“

II osa Tallinna Toomkirikus:

14.30-15.15. Meelis Friedenthal „Teoloogiast ja haridusest varauusaegses Eestis“
16.00-16.45. Triin Kröönström „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal – kunstnikud või käsitöölised?“
17.00–17.45. Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop „Christian Ackermanni loomepraktika“

Loe kava kohta lähemalt.

Tulvab olemisse. Eesti VIII pisiplastika näitus ja Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus, Galeriis Pallas

22.09.2021 – 23.10.2021

Pallase galeriis avatakse kolmapäeval, 22. septembril kell 17.30 kaheksas Eesti pisiplastika näitus, millest olulise osa moodustab Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus. 

Osalevate kunstnike seas ohtralt EKA vilistlasi, õppejõude, ümarplastitsiste ning kujureid. 

Osalevad kunstnikud: Luisa Harjak, Reelika Harlatšov, Elize Hiiop, Kadri Jäätma, Kristiina Jakimenko, Juhan Jõers, Elle Kannike, Kersti Karu, Kati Kerstna, Tiiu Kirsipuu, Ellen Kolk, Georg Kotter, Heiti Kulmar, Leena Kuutma, Ingrid Allik, Olger Lehtsaar, Elo Liiv, Karmen Machachor, Maarit Mälgi, Paul Mänd, Mari Männa, Eneken Maripuu, Piret Meos (Uibotalu), Mare Mikoff, Meiu Münt, Iris Müntel, Ann Nurga, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tamar Paal, Tõnis Paberit, Hille Palm, Per William Petersen, Rait Prääts, Kaie Pungas, Silver Rannak, Hristina Rinasci, Elise Rohtaas, Ingmar Roomets, Anne Rudanovski, Kärt Seppel, Ahti Seppet, Uku Sepsivart, Gea Sibola Hansen, Kerttu Siplane, Tõnu Smidt, Hannes Starkopf, Mari-Liis Tammi, Nele Tiidelepp, Silja Truus, Andras Tukmann, Ines Villido, Ivan Zubaka.

Avatud konkursiga grupinäituste formaadile pani aluse Tartu Kunstimuuseumi pikaaegne skulptuurikogu hoidja ja skulptor Ahti Seppet aastal 1986. Väljapanek tähistab ühtlasi ka näitusesarja 35. aastapäeva, soovides jätkata selle kõrget taset ning innustada noori ja alustavaid kunstnikke julgelt osalema ning oma potentsiaali avastama.

Konkursil osalenud kunstnike esitatud loomingust valiti välja 53 autori pisiplastilised teosed, mille pikim mõõt ei olnud suurem kui 60 cm. Lisaks arvukatele teostele traditsioonilistest materjalidest nagu keraamika ja pronks, on väljapanekus ka mitmeid muudest materjalidest installatsioone. Osalejate hulgas on nii kunstitudengid kui ka karjääri tipus olevad professionaalid.

Näituse teemapüstitus kutsus kunstnikke otsima loomeprotsessis „kulgemist“, mis võimaldas autoritel käsitleda teemasid ja motiive, mis olid nende jaoks individuaalselt kõige põnevamad.

„Kulgemise“ või flow defineeris psühholoogilise nähtusena Ungari päritolu psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. See peaks olema mänguline, rõõmu toov ja kriitikavaba protsess, millega võib kaasneda ajataju kadu, ennastunustav haaratus loomise rõõmust. Kuna enamik inimesi kogeb seda rohkemal või vähemal määral oma igapäevaelus, siis ei ole tegu ainult kunstnikele ja muusikutele määratud olekuga, vaid millegi üldinimlikuga. Niisiis, selmet anda näitusele teemaks ühist motiivi, innustati kunstnikke üles teadlikult saavutama loomingulist kulgemist ning uurida, milliseid trende ja nähtusi esile kerkib. Oluline on protsess, mille optimeerimine sõltub isiklikest eripäradest. 

Näitusega kaasneb pisiplastika näitusesarja ajalugu käsitlev trükis artikliga Ahti Seppetilt ja publikuprogramm kuraatorituuri, töötoa ja vestlusringiga loomeprotsessi teemadel.

Publikuprogramm:
29.09.2021, 16.00–18.00 Töötuba „Loominguline assamblaaž masstoodangu mänguasjadest“ (osalussoovist teada anda: heiti.kulmar@gmail.com, 58581678)

6.10.2021, 17.00 Kuraatorituur näitusel

13.10.2021, 17.00–17.30 Vestlusring teemal „Kulgemine loomingus“

Täname Pallase skulptuuriosakonda ja prof, Anne Rudanovskit, Ahti Seppetit, EKÜ juhatust, Eesti Kultuurkapitali ja Kõrgemat Kunstikooli Pallas.

Kuraator: Heiti Kulmar

Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv

Näituse töögrupp: Richard Adang, Anne Rudanovski, Ahti Seppet, Peeter Talvistu, Anti Saar, Reet-Pulk Piatkowska, Pallase skulptuuriosakond

Lisainformatsioon:
Heiti Kulmar
Kuraator
+372  58581678
heiti.kulmar@gmail.com

Galerii Pallas
T-L 11-18
Riia 11, Tartu

Tähistame koos oma Transform4Europe alianssi partnerülikoolidega  20. Euroopa keeltepäeva. Reedel, 24. septembril toimub online-üritus, mille raames saab lähemalt tutvuda kas bulgaaria, katalaani, eesti, saksa, itaalia, leedu, poola või hispaania keelega.

EKA-t esindavad üritusel Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Matthias Jost ja Interaktsiooniosakonna külalislektor Nesli Hazal Akbulut. Nende ettekanded toimuvad kella 10.30 ja 11.30 vahel.

Jost on pärit Saksamaalt, kuid ta on Eestis elanud 21 aastat. Eesti keelt kasutab ta rääkimiseks, mõtlemiseks ja tõlkimiseks. Vahel annab ta loenguid ja seminarigi eesti keeles.

Akbulut kolis Eestisse neli aastat tagasi. Täppide ja kriipsudega tähed, mille hääldamine on tavaliselt välismaalastele paras väljakutse, teda ei kohutanud. Tegelikult osutus see päris lihtsaks, sest ka türgi keeles on olemas ö ja ü täht.

Lisaks osalevad üritusel rahvusvaheliste ettevõtete esinejad, kes jagavad isiklikke kogemusi kultuuridevahelisest ja mitmekeelsest suhtlemisest, selle väljakutsetest ja headest tavadest.

Osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Registreerida saab kuni 22. septembrini (k.a.).

Ürituse kohta leiab rohkem infot ja saab registreerida sellel lehel.