Maryliis Teinfeldt-Grins Kärdla Kultuurikeskuse galeriis

Maryliis Teinfeldt-Grins avab Kärdla Kultuurikeskuse galeriis isikunäituse “luba ma igatsen sind, luba ma uotan”. 

Näitus toob vaatajate ette neli suuremõõtmelist tikandit –  neli igatsuslugu. Kunstnik on näitust luues lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja loojutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab seda, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti. 

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) on peamiselt tuntud kui tekstiilikunstnik ja luuletaja. Oma loomingus keskendub kunstnik külamaastikule, loojutustusele ning Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. Hilisemates töödes tegeleb kunstnik maastiku lugemisoskusega. Teinfeldt-Grins on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemia Tekstiilikunstnikateedris ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris Kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grinsi on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima Vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga. 

Kunstnik tänab: Mihkel Keerdo, Tartu Raamikoda.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Kärdla Kultuurikeskus.

Teisipäeval, 31. augustil on kõigil akadeemia üliõpilastel, töötajatel (sh koosseisuvälistel) ja nende lähedastel võimalik lasta end vaktsineerida EKA galeriis. Teine doos tehakse nelja nädala pärast.

Meie partneriks vaktsineerimise korraldamisel on ITK (Ida-Tallinna Keskhaigla). Et ITK saaks ressursse võimalikult ratsionaalselt kasutada, siis palume teil eelnevalt end vaktsineerimisele kellaajaliselt registreerida.

Registreerimist korraldab EKA valvelaua infotöötaja Kaja Kivit E-R kl 9-17. Registreeruda saab talle helistades (tel 626 7301), kirjutades (kaja.kivit@artun.ee) või Kaja Kiviti juures valvelauas. Registreerimisel küsitakse nime, isikukoodi / välismaalastelt isikukoodi puudumisel sünnikuupäeva ja telefoninumbrit.

Vaktsineerimine toimub EKA galeriis kl 9-11. Vaktsiiniks on Moderna mRNA vaktsiin Spikevax. Kaasa palume võtta isikut tõendava dokumendi.

SPIKEVAX info:

SPIKEVAX küsimused_EST

Spikevax_EST

Moderna_Spikevax_info_RUS

Vaccine SPIKEVAX RUS

Vaktsineerige end, kui seda veel teinud pole. Aega on võimalik broneerida ka digiregistratuuris www.digilugu.ee.

Värske info vaktsineerimise võimaluste kohta (sh kaart) on alati üleval ka veebilehel https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima

Hetkel kehtivad Eesti Kunstiakadeemias samad meetmed, mis Eestis laiemalt. Tutvu juhistega kriis.ee lehel.

EKA kriisikomisjon jälgib olukorda ja teeb vajadusel juhistes muudatusi.

Eesti Kunstiakadeemia on koostöös Tallinna Strateegiakeskusega välja töötamas Tallinna uut ja ühtset viidasüsteemi kontseptsiooni. Uus viidasüsteem luuakse jalakäijate, ratturite ning erivajadustega kasutajate vajadusi silmas pidades.

Viitade eesmärgiks on hõlbustada Tallinna elanike ja külaliste liikumist linnaruumis ning lisaks aitavad need pakkuda positiivset ning terviklikku linnaruumi-kogemust.

Tallinna uue viidasüsteemi loomiseks tehtav kasutajauuring on jõudnud etappi, kus meil on hea meel kutsuda linnaruumist hoolivaid Tallinna elanikke ja külalisi linnaretkedele. Linnaretkel analüüsime vahetult tunnetatud ruumis liikumiskogemust, et olukorda paremini mõista, tuvastada kitsaskohti ning võimalusi parandusteks.

Kutsume kõiki linnaretkele 26. augustil, kell 18.00-20.00.

Kohtume Kalarannas ja jalutame sealt koos Pelguranda.

Retkel jagame Tallinnas liikumise kogemusi, arutleme teekondade üle ning mõtiskleme, kuidas linnas liikumist sujuvamaks muuta ning inimesi linna avastama kutsuda.

Palume nimi eelnevalt kirja panna siinsel lingil , et oskaksime tulijatega paremini arvestada!

Tule ja jaga meiega, kuidas sina Tallinna näed ning aita kaasa uue viidasüsteemi loomisele!

Kutset võib JAGADA.

Rohkem infot viidasüsteemi arendamisest siin.

Kätte on jõudnud aeg, kus teadmatuse ja paanika keskel saab inimene põgeneda vaid oma kujutlusvõime abil. Juba 34. korda toimuv ERKI Moeshow on loodud kohaks, kus ühel õhtul aastas saab igaüks unustada iseenda ja oma mured. See on võimalus istuda tiivulise hobuse selga ja kihutada viirastustena tunduvate unistuste suunas.

See aasta toimub ERKI Moeshow selle suve ühes populaarseimas kohas — Patarei Merekindluses. Eriliseks teeb selle aasta ERKI show see, et üritus toimub esmakordselt kahel korrusel. Ning nagu eelmine aasta, jätkame värsket traditsiooni, andes igale disainerile ja nende kollektsioonile oma lava ehk show case’i. Kõikidele kollektsioonidele saab pilgu peale heita ajavahemikus 18:00—20:30. Järgneb autasustamine, mis läheb sujuvalt üle ERKI järelpeoks!

OSALEVAD DISAINERID:

• Andreas Kübar “Scent of Support”
• Anne Liis Puhk “HairyTale”
• Dassemperdepot “You have only one minute”
• Eliise Saar “Okta”
• Emilia Obidina “REBORN”
• Karin Kreek “DEFORESTED LIVES/ The sacrifice”
• Karl-Christoph Rebane “Saving Light for Later”
• Karl Joonas Alamaa ”Delicate Tension”
• Karolin Kärm “Migraine”
• Kärolin Raadik “NAGU SUKK JA SAABAS”
• LARA D’ORMANE “Shadows of the Past”
• Mairo Seire “Dietro La Porta”
• Mirjam Kalmann “What did you expect?”
• Simona Veilande, Emils Ernests Rode “The kid who never leaves the playground”
• Susanna Belinda Kõgel “PORTREE”
• Tauri Västrik “Illusion II’’

AJAKAVA:
17:00 – uksed
18:00 – show algus
20:30 – võitjate väljakuulutamine
21:00 – järelpidu

PILETID: https://www.ticketer.ee/erki-moeshow-2021/

FACEBOOK EVENT:
https://www.facebook.com/events/1529859320700867

Lisainfo:
Cristopher Siniväli
ERKI Moeshow peakorraldaja / ERKI Fashion Show Head Organizer
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
cristopher.sinivali@artun.ee
+372 53076016

NELJAPÄEVAL, 19.augustil kell 10:00 EKA TVs

Anu Soojärve magistritöö kaitsmine:

Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis.

Magistritöös vaadeldakse, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst nõukogude Eestis arenes, kuidas mõjutas selle suundi riiklik monumentaal-dekoratiivkunsti komisjon ning kuidas kunstnikud selles vallas tegutsesid. Kui peidus ikkagi on kõnealune pärand? Kas monumentaalkunsti tõepoolest ei märgata või saab magistritöös väljahõigatud hüpoteesi ümber mõtestada?

Magistritöö olulisim tahk on 2021 muinsuskaitsepäevade raames toimuv näitus “Plastgraanulitest metallvarbadeni. Eesti nõukogude monumentaalkunst”, mille “ehitusmaterjaliks” on Anu Soojärve uurimus. Magistritöö ühe peatüki moodustab seega ka näituseprotsessi kirjeldus, valitud objektide esitlemine ning unustusse vajunud kunstnike tutvustamine.

Juhendajad:
Gregor Taul, Hilkka Hiiop

Retsensent:
Reeli Kõiv

2020. aasta ajalookirjanduse aastapreemia üleandmine toimub kolmapäeval 25. augustil algusega kell 14.00 Eesti Kunstiakadeemias.

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks on seekord esitatud 14 teost:

Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas. Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop, Anneli Randla.
Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiiv

Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tiina-Erika Friedenthal. Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Qui vult, potest. Morgenstern 250. Koostaja Jaanika Anderson, toimetajad Jaanika Anderson, Janika Päll, Moonika Teemus, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Igor Kopõtin. Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940. Tartu: Rahvusarhiiv

Juhan Maiste. Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg. SA Anija Mõisa Haldus

Mati Mandel. Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgus ja häving Läänemaal. Tallinn: Eesti ajaloomuuseum

Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid. Raimo Pullat, Tõnis Liibek. Tallinn: Estopol

Riho Paramonov. Kokkupõrge. Eesti moderniseerumine avaliku privaattranspordi näitel, 1900-1940. Tallinn: Revaleta

Kaarel Piirimäe. „Sama hästi kui venelaste maa“ : Roosevelt, Churchill ja Stalin ning Balti küsimus Teises maailmasõjas. Tallinn: Argo

Inna Põltsam-Jürjo. Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal. Tallinn: Argo

Erki Russow. Lood ja leiud Tallinna algusest. Tallinn: Stilus

Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil. Epp Lankots, Triin Ojari. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum

Lauri Vahtre. Eesti Vabadussõja ajalugu, I-II. Tallinn: Varrak

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv,  Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Tänavu korraldab hindamise ja preemiaürituse Eesti Kunstiakadeemia.

Ajalookirjanduse aastapreemia statuudi ning eelnevate aastate kõige sisukamaks ja kaunimaks tunnistatud teoste nimekirjaga saab tutvuda Rahvusarhiivi kodulehel:

http://www.ra.ee/teadus-ja-publikatsioonid/ajalookirjanduse-aastapreemia/

Alates 10. augustist saab EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis näha Elo Vahtriku teost “Ring”.

Elo Vahtrik käsitleb Vitriingaleriis esitletavas teoses hirmu ja tardumust end ammendanud keskkonnast põgenemise, ent ühtlasi ka sinna jäämise ees

Elo Vahtrik (s. 1999) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Hetkel omandab Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas bakalaureusekraadi. Oma loomingus keskendub Vahtrik välis- ja sisemaailma konfliktide visuaalsele mõtestamisele ning taju ja keha plastilisusele.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Rumbi 3.

Näitus jääb avatuks 12. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Näituse kujunduse autor on Ran-Re Reimann.

Osalevad kunstnikud: GENG Xue (Hiina), Pierre HÉBERT (Kanada), LIU Yi (Hiina), Fukumi NAKAZAWA (Jaapan), Stuart POUND (Suurbritannia), SUN Xun (Hiina) ja Anu-Laura TUTTELBERG (Eesti)

Tekst: Anet TER HORST

Viimastel aastatel on kujutava kunsti ja filmi piirimail loodud mitmeid märkimisväärseid animatsiooniinstallatsioone. See animatsiooni kasutusvaldkond kätkeb endas uusi narratiivseid vorme ja erilist võimalust liikuva pildi kogemisel. Selline kinematograafiline vabadus loob tingimused õitsva filmikultuuri tekkeks. Animatsiooni ja ruumikunsti võimaluste sundimatu kasutus ning nende inspireeriv kokkusulatamine loob unikaalse visuaalse keele ning selle esitluse.

Iga kunstnik räägib oma isikliku loo, olgu see narratiivne või mittenarratiivne, eksperimentaalne, abstraktne või figuratiivne. Kasutatakse laia valikut materjale tuššist paberil kuni portselanini, puulõiget, live-action kaadreid ja filmilindile kraapimist. “Animatsioon ja kaasaegne kunst” pakub unikaalse elamuse nii tavavaatajale kui professionaalile, juhtides samas ka tähelepanu animatsiooni ajaloolisele pärandile.

Näitus toimub Animist Tallinn rahvusvahelise animatsioonifestivali raames.

9. septembril 2021 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Jaana Päeva doktoritööd „Igapäevased kaaslased. Tähendusloome protsess käekotidisaini näitel“ (‘Everyday Companions. Meaning-Making Process Through Handbag Design’).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Kaitsmine toimub inglise keeles.
Selleks, et tagada hajutatus ruumis ja sujuv nakkusohutuse kontroll, palume registreerida SIIN

Doktoritöö juhendaja: dr Nithikul Nimkulrat (OCADi Ülikool)

Doktoritöö eelretsensendid: dr Rosita Nenno, dr Malcolm Barnard (Loughborough Ülikool)

Doktoritöö oponent: dr Malcolm Barnard

Väitekirja uurimisaineseks on käekotid, mille olulisus moeaksessuaari ja staatusobjektina on viimasel kümnendil niivõrd kasvanud, et käekott on muutunud funktsionaalsest tarbeesemest kaasaskantavaks manifestatsiooniks. Uurimuse fookuses on tähenduste konstrueerimine ja kommunikeerimine, sest ajastule omast mõtlemist ning igapäevaste vajaduste muutumist peegeldades on kott tähenduslik nii üksikisikule kui kultuurilooliselt. Uurimus keskendub käekotile kui iseseisvale skulpturaalsele ning funktsionaalsele, inimkehaga seotud, kuid siiski eraldiseisvale objektile ja selle disainiga seotud tähendustele jättes käsitlemata toodete turundamisega seotud tähendusloome.

Doktoritöö kasutab disainimise kaudu uurimist (ingl research through design) ja semiootilist lähenemist, et siduda ajalooliste kottide analüüs kaasaegse disainiloomega. Eesmärgiks on uurida käekottide tähenduste püsimist ja muutumist ning uute tähenduste tekkimise potentsiaali. Võtmeküsimuseks on: kuidas käekott kommunikeerib tähendusi ja kuidas saab disainer kotti disainides tähendusi luua?

Väitekiri esitleb kolme juhtumiuuringut. Esimene neist keskendub uuenduslikkust kommunikeerivatele koti karakteristikutele. Teine uurib ajas vastupidavaid tunnusjooni, et sõnastada klassikalise käekoti välimus ja selle tähendus ning kolmas tegeleb käekottide päritoluga. Täpsemalt, kohalike ehk eestipäraste tunnusjoonte tuvastamisega, et sõnastada kohalikule kotidisainile iseloomulikud loomeprintsiiibid.

Juhtumiuuringud koosnevad kolmest etapist. Esiteks ajaloouurimusest, mis keskendub siiani uurimata Eesti kotidisainile maailmasõdade vahelisest perioodist, aastatest 1918-1940. Valitud ajaline periood langeb kokku Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodiga, kuid olulisem on, et kotidisaineri ning praktiku vaatenurgast on 1920ndate ja 1930ndate kotidisain kiirelt muutuv ja innovaatiline, samas reegleid loov ja kokkuleppeid kehtestav, seetõttu kõige intrigeerivam ja õpetlikum osa kotiajaloost. Teiseks etapiks on ajaloouurimuse tulemusi sisendina kasutava kotikollektsiooni loomine. Doktoritöö sisaldab disainiprotsessi kirjeldust, detailset ülevaadet valminud prototüüpidest ja valmistamise käiku peegeldavat analüüsi. Kolmandaks etapiks on tagasiside analüüs valminud prototüüpidele. Vaatluste ja intervjuude käigus kogutud andmed võimaldavad võrrelda ajaloolist ja kaasaegset tähendusloomet, näha kottide tunnusjooni, mille tähendused on ajas püsinud samad, sarnased või hoopis muutunud. Tagasiside analüüs aitab mõista, kuidas käekotte tajutakse, mis seda tunnetust mõjutab ning millised on disaineri võimalused tähendusi luua.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Liina Unt, dr Anu Allas, dr Kristi Kuusk, prof Kirke Kangro, prof Indrek Ibrus, dr Danielle Wilde, dr Kärt Ojavee, dr Kristina Jõekalda
Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA repositooriumis.