AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Animatsioonifestival Animist Tallinn 18.-21. augustil
18.08.2021 — 21.08.2021
Animatsioonifestival Animist Tallinn 18.-21. augustil
Animatsioon
Augustis esmakordselt Tallinnas aset leidev animatsioonifestival Animist Tallinn on avalikustanud programmi ja alustanud piletimüüki. (NB! EKAs toimuvatele festivali üritustele on EKA tudengitele ja töötajatele üliõpilaspileti või EKA kaardi ettenäitamisel sissepääs tasuta!) Juunis tegi festival teatavaks võistlusprogrammide filmid, kuid nüüd on tutvumiseks kõigile huvilistele Animist Tallinna kodulehel ka muud festivali üritused. Võistlusprogrammi esitati 516 filmi 68 riigist, välja valiti 38 parimat filmi, mis võistlevad kahes kategoorias – parim lühianimatsioon ja parim tudengi lühianimatsioon.
Festival avatakse pidulikult 18. augustil kell 19 kinos Sõprus, kus esilinastuvad uued eesti animafilmid: Martinus Klemeti “Näotuvastus”, Francesco Rosso “Neli kivi”, Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki “Toonekurg” ning Jonas Tauli “Üks imeline mees”. Festivali avapäeval avatakse Eesti Kunstiakadeemias kell 17 näitus “Animatsioon ja kaasaegne kunst”, kuraatorid on Gerben Schermer ja Yiorgos Tsangaris.
Kõrvalprogrammidena on festivali kavas veel “Animeeritud antropoloogia”, “O!PLA Poola animatsioon” ning Eesti iseseisvumise 30. aastapäeva tähistav programm “Joon on vaba”, kus esitletakse valimikku animafilme, mis räägivad, igaüks omal kombel, vabadusest.
19. augustil saavad huvilised osa Manchesteri Ülikooli antropoloogiaprofessori Andrew Irving’i plenaarettekandest “Kogu maailm on näitelava: Seiklusi pildis ja helis”. Irving esineb Eesti Kunstiakadeemias.
Festivali sündmused leiavad aset EKA-s, Kai Kunstikeskuses, kinos Sõprus ja Filmimuuseumis.
Vaata kogu programmi:
https://animistfestival.eu/
EKA-s toimuvad sündmused festivali ajal:
18.-21. august
EKA galeriis näitus “Animatsioon ja kaasaegne kunst”19. august
12:00 Filmiprogramm Teekond Ussinuumajani
13:30 Animeeritud antropoloogia (4 lühifilmi)
16:00 Andrew Irving’i plenaarettekanne: Kogu maailm on näitelava: Seiklusi pildis ja helis
19:30 O!PLA Poola animatsioon
21:00 Filmiprogramm Joon on vaba
EKA galeriis näitus “Animatsioon ja kaasaegne kunst”19. august
12:00 Filmiprogramm Teekond Ussinuumajani
13:30 Animeeritud antropoloogia (4 lühifilmi)
16:00 Andrew Irving’i plenaarettekanne: Kogu maailm on näitelava: Seiklusi pildis ja helis
19:30 O!PLA Poola animatsioon
21:00 Filmiprogramm Joon on vaba
20. august
11:00 Q&A filmide autoritega
13:00 Igapäevased seiklused antropoloogias
14:45 Filmi “Torn” loomeprotsess
16:00 Võistlusprogramm 1: Me olime merel
19:00 Võistlusprogramm 3: Taksidermia
20:30 Öökino
21. august
11:00 Q&A filmide autoritega
12:00 Lasteprogramm
13:15 Inimene∙elupaik
15:00 “Näe tuult” ehk ühe loomeprotsessi jälgimine, dokumenteerimine ja esitlus
17:15 Võistlusprogramm 4: Vajan ruumi
18:45 Võistlusprogramm 5: Ebamugavustsoon
21:00 Festivali lõpetamine
21:30 Auhinnatud filmid
Lisaks filmide linastustele ja näitusele, on EKA sisehoovis avatud ka Animisti Lokaal, kus saab toitu kehale ja meelele.
Kasulik info: Terve festivali vältel pakub Tuul kõigile festivali külalistele 20% soodsamat sõitu. Kuidas toimida?
– Laadi alla Tuule rakendus ja ava see
– Vali menüüst “Maksemeetodid”
– Vali “Sooduskood”
– Sisesta kood “Animist21”
– Vali menüüst “Maksemeetodid”
– Vali “Sooduskood”
– Sisesta kood “Animist21”
Piletid leiab siit:
https://fienta.com/et/o/6698
Animist Tallinn on uus iga-aastane rahvusvaheline animafestival, mis pakub publikule ülevaate viimase aja parimatest filmidest, väärtustab animatsiooni kui kunstiliiki, propageerib loovat mõtlemist ning aitab kaasa eesti animatsiooni levile. Festival leiab aset 18.-21. augustil 2021. Festivali keskuseks on Eesti Kunstiakadeemia, kus toimuvad filmiseansid, töötoad, loengud ja kohtumised autoritega. Ülikooli ümbrusesse jäävad mitmed teised linastuspaigad, atraktiivne ja arenev Põhja-Tallinn, linna parimad kohvikud ja peokohad. Animist toob sundimatus õhkkonnas kokku animahuvilised ja filmitegijad, loob võimaluse vahetada mõtteid ja genereerida ideid.
Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Postimees, Pühaste, Lahhentagge. Festivali partnerid on Eesti Kunstiakadeemia, Kai Kunstikeskus, Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut, Ajaloomuuseum, Kino Sõprus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Tuul, Winkel, O!PLA Festival, Eesti Joonisfilm, Nukufilm OÜ ja Animartinus.
FB:
https://www.facebook.com/animisttallinn
Instagram:
https://www.instagram.com/animisttallinn/
Kohtumiseni festivalil!
Lisainfo:
Katrin Tegova
Festivali Animist Tallinn kommunikatsioonijuht
+37256502721
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Animatsioonifestival Animist Tallinn 18.-21. augustil
Kolmapäev 18 august, 2021 — Laupäev 21 august, 2021
Animatsioon
Augustis esmakordselt Tallinnas aset leidev animatsioonifestival Animist Tallinn on avalikustanud programmi ja alustanud piletimüüki. (NB! EKAs toimuvatele festivali üritustele on EKA tudengitele ja töötajatele üliõpilaspileti või EKA kaardi ettenäitamisel sissepääs tasuta!) Juunis tegi festival teatavaks võistlusprogrammide filmid, kuid nüüd on tutvumiseks kõigile huvilistele Animist Tallinna kodulehel ka muud festivali üritused. Võistlusprogrammi esitati 516 filmi 68 riigist, välja valiti 38 parimat filmi, mis võistlevad kahes kategoorias – parim lühianimatsioon ja parim tudengi lühianimatsioon.
Festival avatakse pidulikult 18. augustil kell 19 kinos Sõprus, kus esilinastuvad uued eesti animafilmid: Martinus Klemeti “Näotuvastus”, Francesco Rosso “Neli kivi”, Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki “Toonekurg” ning Jonas Tauli “Üks imeline mees”. Festivali avapäeval avatakse Eesti Kunstiakadeemias kell 17 näitus “Animatsioon ja kaasaegne kunst”, kuraatorid on Gerben Schermer ja Yiorgos Tsangaris.
Kõrvalprogrammidena on festivali kavas veel “Animeeritud antropoloogia”, “O!PLA Poola animatsioon” ning Eesti iseseisvumise 30. aastapäeva tähistav programm “Joon on vaba”, kus esitletakse valimikku animafilme, mis räägivad, igaüks omal kombel, vabadusest.
19. augustil saavad huvilised osa Manchesteri Ülikooli antropoloogiaprofessori Andrew Irving’i plenaarettekandest “Kogu maailm on näitelava: Seiklusi pildis ja helis”. Irving esineb Eesti Kunstiakadeemias.
Festivali sündmused leiavad aset EKA-s, Kai Kunstikeskuses, kinos Sõprus ja Filmimuuseumis.
Vaata kogu programmi:
https://animistfestival.eu/
EKA-s toimuvad sündmused festivali ajal:
18.-21. august
EKA galeriis näitus “Animatsioon ja kaasaegne kunst”19. august
12:00 Filmiprogramm Teekond Ussinuumajani
13:30 Animeeritud antropoloogia (4 lühifilmi)
16:00 Andrew Irving’i plenaarettekanne: Kogu maailm on näitelava: Seiklusi pildis ja helis
19:30 O!PLA Poola animatsioon
21:00 Filmiprogramm Joon on vaba
EKA galeriis näitus “Animatsioon ja kaasaegne kunst”19. august
12:00 Filmiprogramm Teekond Ussinuumajani
13:30 Animeeritud antropoloogia (4 lühifilmi)
16:00 Andrew Irving’i plenaarettekanne: Kogu maailm on näitelava: Seiklusi pildis ja helis
19:30 O!PLA Poola animatsioon
21:00 Filmiprogramm Joon on vaba
20. august
11:00 Q&A filmide autoritega
13:00 Igapäevased seiklused antropoloogias
14:45 Filmi “Torn” loomeprotsess
16:00 Võistlusprogramm 1: Me olime merel
19:00 Võistlusprogramm 3: Taksidermia
20:30 Öökino
21. august
11:00 Q&A filmide autoritega
12:00 Lasteprogramm
13:15 Inimene∙elupaik
15:00 “Näe tuult” ehk ühe loomeprotsessi jälgimine, dokumenteerimine ja esitlus
17:15 Võistlusprogramm 4: Vajan ruumi
18:45 Võistlusprogramm 5: Ebamugavustsoon
21:00 Festivali lõpetamine
21:30 Auhinnatud filmid
Lisaks filmide linastustele ja näitusele, on EKA sisehoovis avatud ka Animisti Lokaal, kus saab toitu kehale ja meelele.
Kasulik info: Terve festivali vältel pakub Tuul kõigile festivali külalistele 20% soodsamat sõitu. Kuidas toimida?
– Laadi alla Tuule rakendus ja ava see
– Vali menüüst “Maksemeetodid”
– Vali “Sooduskood”
– Sisesta kood “Animist21”
– Vali menüüst “Maksemeetodid”
– Vali “Sooduskood”
– Sisesta kood “Animist21”
Piletid leiab siit:
https://fienta.com/et/o/6698
Animist Tallinn on uus iga-aastane rahvusvaheline animafestival, mis pakub publikule ülevaate viimase aja parimatest filmidest, väärtustab animatsiooni kui kunstiliiki, propageerib loovat mõtlemist ning aitab kaasa eesti animatsiooni levile. Festival leiab aset 18.-21. augustil 2021. Festivali keskuseks on Eesti Kunstiakadeemia, kus toimuvad filmiseansid, töötoad, loengud ja kohtumised autoritega. Ülikooli ümbrusesse jäävad mitmed teised linastuspaigad, atraktiivne ja arenev Põhja-Tallinn, linna parimad kohvikud ja peokohad. Animist toob sundimatus õhkkonnas kokku animahuvilised ja filmitegijad, loob võimaluse vahetada mõtteid ja genereerida ideid.
Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Postimees, Pühaste, Lahhentagge. Festivali partnerid on Eesti Kunstiakadeemia, Kai Kunstikeskus, Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut, Ajaloomuuseum, Kino Sõprus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Tuul, Winkel, O!PLA Festival, Eesti Joonisfilm, Nukufilm OÜ ja Animartinus.
FB:
https://www.facebook.com/animisttallinn
Instagram:
https://www.instagram.com/animisttallinn/
Kohtumiseni festivalil!
Lisainfo:
Katrin Tegova
Festivali Animist Tallinn kommunikatsioonijuht
+37256502721
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
13.08.2021
Darja Popolitova näituse eelretsenseerimine
Doktorikool
Reedel, 13. augustil 2021, kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda näituse „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ eelretsenseerimine Hobusepea galeriis.
Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk ja dr Raivo Kelomees
Eelretsensendid on dr Maarit Mäkelä (Aalto Ülikool) ja Keiu Krikmann
Näituse avamine toimub 5. augustil kell 18.00.
Näitust saab külastada 5.—30. augustini 2021, iga päev (välja arvatud teisipäev) kl 11-18.
Näitusele tulles saad:
1) praktilise juhendi, sellest kuidas ise hõbedast ehet luua
2) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas oma ellu lähedust meelitada
3) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas võõrkeelt vigadeta rääkida
4) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas õppida enesekontrolli manipulaatoriga suhtlemisel
5) —— ″ —— ″ —— ″ —— “ kuidas panna kedagi ennast oluliseks tundma
6) kingituseks talismani (ainult kolmapäeviti)
#nõiakunst21s #tehnopaganism #kaasaegneehe #taktiilnevisuaalsus
Kunstnik Darja Popolitova ühendab ehete rituaalseid omadusi digitaalsusega. Isikunäitusel „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ loovad videoteosed, ehted ja installatsioonid fiktiivse maailma, milles nõid Serafita aitab igapäevaelu pettumustega toime tulla.
„Serafita on fiktiivne tegelane, kes aitab mul laiendada ehte tavapäraseid funktsioone. Näiteks filmida ehteid nii, et vaatajal oleks palju huvitavam vaadata videoklippi kui autonoomset artefakti, mis on kinnitatud stendi külge,“ märgib autor.
Ehtekunsti kriitik ja näitusekuraator Kellie Riggs kirjutab Darja töödest nõnda: „Kuigi füüsilised ehted on Popolitova loodud olemus, on need samas üksnes osa tervikpildist või kollektiivsest persona’st, mida ta vaatajale tutvustab, kui neid ehteid internetis jagab.“
Näitus on tehtud koostöös Jakob (video) ja Andres Nõlvakuga (helikujundus).
Tänud: Aleksandr Popolitov ja Nadežda Popolitova, Ando Naulainen, Anastasia Dratšova, Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakond, Eesti Kunstnikeliit, Elnara Taidre, Karl Kivinurm, Norman Orro, Kadri Mälk, Karmo Järv, Keiu Krikmann, Kristo ja Robin Pachel, Pire Sova, Raivo Kelomees.
Sponsorid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Moe OÜ, Õllenaut OÜ, Hobusepea galerii, Orbital Vox Studios.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Darja Popolitova näituse eelretsenseerimine
Reede 13 august, 2021
Doktorikool
Reedel, 13. augustil 2021, kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda näituse „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ eelretsenseerimine Hobusepea galeriis.
Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk ja dr Raivo Kelomees
Eelretsensendid on dr Maarit Mäkelä (Aalto Ülikool) ja Keiu Krikmann
Näituse avamine toimub 5. augustil kell 18.00.
Näitust saab külastada 5.—30. augustini 2021, iga päev (välja arvatud teisipäev) kl 11-18.
Näitusele tulles saad:
1) praktilise juhendi, sellest kuidas ise hõbedast ehet luua
2) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas oma ellu lähedust meelitada
3) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas võõrkeelt vigadeta rääkida
4) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas õppida enesekontrolli manipulaatoriga suhtlemisel
5) —— ″ —— ″ —— ″ —— “ kuidas panna kedagi ennast oluliseks tundma
6) kingituseks talismani (ainult kolmapäeviti)
#nõiakunst21s #tehnopaganism #kaasaegneehe #taktiilnevisuaalsus
Kunstnik Darja Popolitova ühendab ehete rituaalseid omadusi digitaalsusega. Isikunäitusel „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ loovad videoteosed, ehted ja installatsioonid fiktiivse maailma, milles nõid Serafita aitab igapäevaelu pettumustega toime tulla.
„Serafita on fiktiivne tegelane, kes aitab mul laiendada ehte tavapäraseid funktsioone. Näiteks filmida ehteid nii, et vaatajal oleks palju huvitavam vaadata videoklippi kui autonoomset artefakti, mis on kinnitatud stendi külge,“ märgib autor.
Ehtekunsti kriitik ja näitusekuraator Kellie Riggs kirjutab Darja töödest nõnda: „Kuigi füüsilised ehted on Popolitova loodud olemus, on need samas üksnes osa tervikpildist või kollektiivsest persona’st, mida ta vaatajale tutvustab, kui neid ehteid internetis jagab.“
Näitus on tehtud koostöös Jakob (video) ja Andres Nõlvakuga (helikujundus).
Tänud: Aleksandr Popolitov ja Nadežda Popolitova, Ando Naulainen, Anastasia Dratšova, Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakond, Eesti Kunstnikeliit, Elnara Taidre, Karl Kivinurm, Norman Orro, Kadri Mälk, Karmo Järv, Keiu Krikmann, Kristo ja Robin Pachel, Pire Sova, Raivo Kelomees.
Sponsorid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Moe OÜ, Õllenaut OÜ, Hobusepea galerii, Orbital Vox Studios.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
19.07.2021 — 30.07.2021
Näitus Tartus: VARJUALUSED / EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Juulikuu eelviimasel ja viimasel nädalal ehitavad 17 noort ja vaprat EKA arhitektuuritudengit Tartu Küüni ja Uueturu tänava nurgal selleaastast varjualust.
Ehitusplatsi ümber paneme üles plakatnäituse formaadis ülevaate seni ehitatud varjualustest.
Kuna mitmed varjualused puhkavad Pedaspeal – ja kaks on pealinnas – siis on näitusel hea võimalus nendega tutvust teha ja saada vastused küsimusele, miks üldse arhitektuuritudengid esimesel akadeemilisel aastal varjualust ehitavad.
Tulge julgelt tudengitele külla, saame koos vestelda ning näitusest muljetada.
Näituse on kokku pannud Lill Volmer ja kujundanud Stella Skulatšjova. Fotod Paco Ulman.
Postitas Triin Männik — Püsilink
Näitus Tartus: VARJUALUSED / EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond
Esmaspäev 19 juuli, 2021 — Reede 30 juuli, 2021
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Juulikuu eelviimasel ja viimasel nädalal ehitavad 17 noort ja vaprat EKA arhitektuuritudengit Tartu Küüni ja Uueturu tänava nurgal selleaastast varjualust.
Ehitusplatsi ümber paneme üles plakatnäituse formaadis ülevaate seni ehitatud varjualustest.
Kuna mitmed varjualused puhkavad Pedaspeal – ja kaks on pealinnas – siis on näitusel hea võimalus nendega tutvust teha ja saada vastused küsimusele, miks üldse arhitektuuritudengid esimesel akadeemilisel aastal varjualust ehitavad.
Tulge julgelt tudengitele külla, saame koos vestelda ning näitusest muljetada.
Näituse on kokku pannud Lill Volmer ja kujundanud Stella Skulatšjova. Fotod Paco Ulman.
Postitas Triin Männik — Püsilink
09.07.2021
Joonistamise etendus-konstruktsioon „Varjupüüdja“
9. juuli õhtul algusega kl 18.30 toimub ARSi õuel Ülle Marksi (EKA, EKL, EVGÜ) joonistamise etendus-konstruktsioon (südamelöögid, hingamine) „VARJUPÜÜDJA“, kus valmib suuremõõtmeline ilmastikukindel teos (ca 300 x 800 cm).
Vari: Ireen Peegel (tsirkuseartist Carousel Company)
Helimodelleerija: Hans-Gunter Lock (EKA, EKL, EHL)
IT, kaamera: Robert Luig (EKA)
Võimendus: Riho Rausma
Tõlge, teksti toimetamine: Vappu ja James Thurlow
18.30 heliinstallatsioon
19.00 joonistamise protsessi algus. Protsess on muutumises läbi suve, sügise, talve, kuniks…
Väga tundliku kuulmisega ja väikestele lastele palume igaks juhuks varuda kõrvaklapid.
Looja – mina – saatus.
Mis võimalused on minul?
Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?
Koguja, 6:12
Mina – minu vari.
Kas peaksin proovima, tahtma hüpata üle oma varju?
Joonistus muutub varjuks senikaua, kuni on raske eristada, kes keda loob.
Inimene on tuuleõhu sarnane;
tema päevad on nagu mööduv vari.
Issand, kalluta oma taevaid
ja tule alla,
puuduta mägesid,
et need suitseksid!
Psalm 144: 4-5
Selle etenduse idee tekkis peale avariid 13.mail 2021.
Jah, meie kaitseingel oli meiega…
Ühe hetkega polnud maailm enam see, mis varem.
Oleme tänulikud.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Joonistamise etendus-konstruktsioon „Varjupüüdja“
Reede 09 juuli, 2021
9. juuli õhtul algusega kl 18.30 toimub ARSi õuel Ülle Marksi (EKA, EKL, EVGÜ) joonistamise etendus-konstruktsioon (südamelöögid, hingamine) „VARJUPÜÜDJA“, kus valmib suuremõõtmeline ilmastikukindel teos (ca 300 x 800 cm).
Vari: Ireen Peegel (tsirkuseartist Carousel Company)
Helimodelleerija: Hans-Gunter Lock (EKA, EKL, EHL)
IT, kaamera: Robert Luig (EKA)
Võimendus: Riho Rausma
Tõlge, teksti toimetamine: Vappu ja James Thurlow
18.30 heliinstallatsioon
19.00 joonistamise protsessi algus. Protsess on muutumises läbi suve, sügise, talve, kuniks…
Väga tundliku kuulmisega ja väikestele lastele palume igaks juhuks varuda kõrvaklapid.
Looja – mina – saatus.
Mis võimalused on minul?
Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?
Koguja, 6:12
Mina – minu vari.
Kas peaksin proovima, tahtma hüpata üle oma varju?
Joonistus muutub varjuks senikaua, kuni on raske eristada, kes keda loob.
Inimene on tuuleõhu sarnane;
tema päevad on nagu mööduv vari.
Issand, kalluta oma taevaid
ja tule alla,
puuduta mägesid,
et need suitseksid!
Psalm 144: 4-5
Selle etenduse idee tekkis peale avariid 13.mail 2021.
Jah, meie kaitseingel oli meiega…
Ühe hetkega polnud maailm enam see, mis varem.
Oleme tänulikud.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
05.07.2021 — 09.07.2021
EKA tudengid Soomaal taluarhitektuuri uurimas
Muinsuskaitse ja konserveerimine
5.–9. juulil mõõdistavad ja joonestavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid.
Adojaani talul on Soomaa arhitektuuripärandis eriline koht, kuna see esindab terve piirkonna vanimat säilinud ehituskihistust (18. saj). Kompleksi hooned on olnud pikalt hooldamata ja tulevik ebaselge, mistõttu võimaldab kunstiakadeemia tudengite praktika dokumenteerida olemasoleva. Praktika käigus valmivad joonised toetavad edasist hoonete restaureerimist.
Praktika viimasel päeval tutvustatakse huvilistele dendrokronoloogia meetodit* ning proovitakse selle abil määrata Adojaani talu hoonete vanust.
Praktika lõppeb reedel, 9. juulil Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuva teemapäevaga, kus tutvustatakse praktikal tehtut kohalikele elanikele ja teistele huvilistele.
Valmis joonised skaneeritakse ning saadetakse omanikele, Keskkonnaameti Soomaa rahvuspargi spetsialistidele, SA Eesti Vabaõhumuuseumile ja praktikal osalenud üliõpilastele. Jooniste originaalid antakse Eesti Vabaõhumuuseumile arhiveerimiseks.
Mõõdistamispraktikat korraldavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise
osakond ja Keskkonnaamet.
Teemapäeva kava
Reede, 9. juuli
Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
11.00 avasõnad
11.10 Adojaani talu mõõtmistulemused (juhendaja Joosep Metslang, Eesti Kunstiakadeemia tudengid)
Kohvipaus
12.30 Dendrokronoloogia uurimismeetod (Alar Läänelaid, Tartu Ülikool)
14.30 Dendrokronoloogiliste proovide võtmine Adojaani talus (huvilised on oodatud vaatama!)
Karola Mursu
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond
Lähem info:
Joosep Metslang (Eesti Kunstiakadeemia)
joosep.metslang@gmail.com
+372 5273263
Sandra Urvak (Keskkonnaamet)
sandra.urvak@keskkonnaamet.ee
+372 5527726
* Dendrokronoloogia on ajalooliste hoonete puitkonstruktsioonide vanuse määramise uurimismeetod, mis
võimaldab puidu (palkide) aastarõngalaiuste mustrite sarnasuse järgi määrata kasutatud puude kasvamise
kalendriaastad.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA tudengid Soomaal taluarhitektuuri uurimas
Esmaspäev 05 juuli, 2021 — Reede 09 juuli, 2021
Muinsuskaitse ja konserveerimine
5.–9. juulil mõõdistavad ja joonestavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid.
Adojaani talul on Soomaa arhitektuuripärandis eriline koht, kuna see esindab terve piirkonna vanimat säilinud ehituskihistust (18. saj). Kompleksi hooned on olnud pikalt hooldamata ja tulevik ebaselge, mistõttu võimaldab kunstiakadeemia tudengite praktika dokumenteerida olemasoleva. Praktika käigus valmivad joonised toetavad edasist hoonete restaureerimist.
Praktika viimasel päeval tutvustatakse huvilistele dendrokronoloogia meetodit* ning proovitakse selle abil määrata Adojaani talu hoonete vanust.
Praktika lõppeb reedel, 9. juulil Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuva teemapäevaga, kus tutvustatakse praktikal tehtut kohalikele elanikele ja teistele huvilistele.
Valmis joonised skaneeritakse ning saadetakse omanikele, Keskkonnaameti Soomaa rahvuspargi spetsialistidele, SA Eesti Vabaõhumuuseumile ja praktikal osalenud üliõpilastele. Jooniste originaalid antakse Eesti Vabaõhumuuseumile arhiveerimiseks.
Mõõdistamispraktikat korraldavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise
osakond ja Keskkonnaamet.
Teemapäeva kava
Reede, 9. juuli
Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
11.00 avasõnad
11.10 Adojaani talu mõõtmistulemused (juhendaja Joosep Metslang, Eesti Kunstiakadeemia tudengid)
Kohvipaus
12.30 Dendrokronoloogia uurimismeetod (Alar Läänelaid, Tartu Ülikool)
14.30 Dendrokronoloogiliste proovide võtmine Adojaani talus (huvilised on oodatud vaatama!)
Karola Mursu
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond
Lähem info:
Joosep Metslang (Eesti Kunstiakadeemia)
joosep.metslang@gmail.com
+372 5273263
Sandra Urvak (Keskkonnaamet)
sandra.urvak@keskkonnaamet.ee
+372 5527726
* Dendrokronoloogia on ajalooliste hoonete puitkonstruktsioonide vanuse määramise uurimismeetod, mis
võimaldab puidu (palkide) aastarõngalaiuste mustrite sarnasuse järgi määrata kasutatud puude kasvamise
kalendriaastad.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.07.2021 — 31.07.2021
Uslar, Nakada ja Saare Haapsalu Linnagaleriis
Elame ebakindlal ja uutmoodi ajastul. Kokku võivad saada erineva tausta ja loomemeetoditega kunstnikud ning kutsuda esile uudseid kooslusi ja olulisi diskussioone. Kolme klaasikunstniku – Mare Saare, Kazushi Nakada ja Kristiina Uslari – puhul on üheks ühiseks nimetajaks olnud klaas kui lähtematerjal. Ehkki kõik kolm kasutavad seda igapäevaselt oma töös, kaasatakse ka hoopis erinevaid materjale ning töövahendeid. Nakada puhul on selleks antud kontekstis hoopis keraamika ja video. Kõiki kolme ühendab sotsiaalsete, filosoofiliste ning poliitiliste küsimuste esitamine, kuid sedagi väga erineval moel. Kunst ei saa abistada inimesi füüsiliselt ega muuta maailmas valitsevaid süsteeme. Küll aga suudab kunst panna inimesi mõtlema, mõistma ja miks mitte ka tegutsema. Näitusel „665448“– kodeeritud on siia autorite vanus näituse toimumise hetkel – kohtub vaataja installatsiooni-, video- ja klaasikunstiga, mille loojate erinev sünnikoht ja –aeg juba iseenesest loovad huvitava algpunkti kõrvetavate probleemide eriilmeliseks tõstatamiseks ja lahendamiseks.
Maailmas võõrsil
Mingil hetkel jõudsin lõplikult arusaamisele, et sõnade asemel ongi minu väljendusvahendiks klaas ning selles pole midagi taunimisväärset. Olles kulgenud maailma pidi tänaseks kuuskümmend ja kuus aastat, püüdsin seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon.
Mare Saare
Minu arheoloogia / Replica
Ehkki olen minu arheoloogia projektiga töötanud juba aastaid, küsin vahetevahel endalt, kas seda võib pidada kunstiks. Kuid siiski, see võimaldab mul väljendada olulisi sotsiaalseid, filosoofilisi ja poliitilisi küsimusi. Mu kirglik soov uurida mitte kunstiga seotut, vaid inimkonna olemust ning maailma käivitavaid sündmusi ja protsesse, esitada sotsiaalseid, filosoofilisi või poliitilisi küsimusi. Mu huviorbiidis on inimkonna olemuslikkus, kõik, mis maailmas toimub.
Globaalne majandusmudel on loonud tarbimisühiskonna. Näib, nagu looks see meile teatava “õnne”, vaatamata järjest tõsisematele kaasnevaile probleemidele – kliimamuutused, vaesuse akumuleerumine, mürgitatud maailm. Meie mugav elustiil, nii irooniline kui see ka pole, tugineb täielikult meie väärtushinnangutele rajatud majandusele, samal ajal olles ohuks elule planeedil.
Kunstiprojekti “Replica” võib mõista mitut moodi. Ta esitab küsimusi, kuid ei anna vastuseid. Ta ei eelda nõustumist. Esitatud kujundid on visuaalselt omavahel vastuolus, mis loob eelduse globaalsete kriitiliste valupunktide esiletoomiseks. See võimaldab meil ka hinnta erinevatest vaatenurkadest majanduse tähtsust ja ülemuslikkust. Mõlema projekti arengu jälgimine aitab mul oma mõtteid arendada ja koondada. Uurimine, eksperimendid ja lõputu mõttetegevus on kunstiprotsesside kõige huvitavam osa. Samal ajal on see kõik ka küllaltki kummaline. Kui tahaksin lihtsalt midagi välja ütelda, oma arvamust avaldada, oleks kergem seda teha sõnades, kirjutada tekstina … Poleks ju tarvis värve, kujundeid, objekte … Kuid mulle on omane kasutada kujundite keelt, teha nähtavaks midagi, mis kulgeb tegelikkuse ja mu kujutlusvõime piirimail.
Kazushi Nakada
Seisundid 2021
On seisundeid, mis tõmbuvad kokku sekunditeks, venivad aastateks või hanguvad igaveseks. Mõnes seisundis võib sekund kesta tunde ning mõnes mööduda nädal nagu päev. Sõlmed meie sees ja meie ümber mõjutavad seisundeid ja painutavad aega ning ruumi. Ühes sõlmes võib peituda mitu seisundit ja vastupidi, ühes seisundis võib olla koos mitu sõlme minevikust, olevikust ja tulevikust. On sõlmi, mis hargnevad ajaga, ja sõlmi, mis lahenevad üksnes neid läbi raiudes. Ometi on kõik sõlmed omavahelises seoses, jagades vastastikku infot ning määrates seeläbi ära selle, millises seisundis me just praeguses hetkes oleme.
Kristiina Uslar
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Uslar, Nakada ja Saare Haapsalu Linnagaleriis
Neljapäev 08 juuli, 2021 — Laupäev 31 juuli, 2021
Elame ebakindlal ja uutmoodi ajastul. Kokku võivad saada erineva tausta ja loomemeetoditega kunstnikud ning kutsuda esile uudseid kooslusi ja olulisi diskussioone. Kolme klaasikunstniku – Mare Saare, Kazushi Nakada ja Kristiina Uslari – puhul on üheks ühiseks nimetajaks olnud klaas kui lähtematerjal. Ehkki kõik kolm kasutavad seda igapäevaselt oma töös, kaasatakse ka hoopis erinevaid materjale ning töövahendeid. Nakada puhul on selleks antud kontekstis hoopis keraamika ja video. Kõiki kolme ühendab sotsiaalsete, filosoofiliste ning poliitiliste küsimuste esitamine, kuid sedagi väga erineval moel. Kunst ei saa abistada inimesi füüsiliselt ega muuta maailmas valitsevaid süsteeme. Küll aga suudab kunst panna inimesi mõtlema, mõistma ja miks mitte ka tegutsema. Näitusel „665448“– kodeeritud on siia autorite vanus näituse toimumise hetkel – kohtub vaataja installatsiooni-, video- ja klaasikunstiga, mille loojate erinev sünnikoht ja –aeg juba iseenesest loovad huvitava algpunkti kõrvetavate probleemide eriilmeliseks tõstatamiseks ja lahendamiseks.
Maailmas võõrsil
Mingil hetkel jõudsin lõplikult arusaamisele, et sõnade asemel ongi minu väljendusvahendiks klaas ning selles pole midagi taunimisväärset. Olles kulgenud maailma pidi tänaseks kuuskümmend ja kuus aastat, püüdsin seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon.
Mare Saare
Minu arheoloogia / Replica
Ehkki olen minu arheoloogia projektiga töötanud juba aastaid, küsin vahetevahel endalt, kas seda võib pidada kunstiks. Kuid siiski, see võimaldab mul väljendada olulisi sotsiaalseid, filosoofilisi ja poliitilisi küsimusi. Mu kirglik soov uurida mitte kunstiga seotut, vaid inimkonna olemust ning maailma käivitavaid sündmusi ja protsesse, esitada sotsiaalseid, filosoofilisi või poliitilisi küsimusi. Mu huviorbiidis on inimkonna olemuslikkus, kõik, mis maailmas toimub.
Globaalne majandusmudel on loonud tarbimisühiskonna. Näib, nagu looks see meile teatava “õnne”, vaatamata järjest tõsisematele kaasnevaile probleemidele – kliimamuutused, vaesuse akumuleerumine, mürgitatud maailm. Meie mugav elustiil, nii irooniline kui see ka pole, tugineb täielikult meie väärtushinnangutele rajatud majandusele, samal ajal olles ohuks elule planeedil.
Kunstiprojekti “Replica” võib mõista mitut moodi. Ta esitab küsimusi, kuid ei anna vastuseid. Ta ei eelda nõustumist. Esitatud kujundid on visuaalselt omavahel vastuolus, mis loob eelduse globaalsete kriitiliste valupunktide esiletoomiseks. See võimaldab meil ka hinnta erinevatest vaatenurkadest majanduse tähtsust ja ülemuslikkust. Mõlema projekti arengu jälgimine aitab mul oma mõtteid arendada ja koondada. Uurimine, eksperimendid ja lõputu mõttetegevus on kunstiprotsesside kõige huvitavam osa. Samal ajal on see kõik ka küllaltki kummaline. Kui tahaksin lihtsalt midagi välja ütelda, oma arvamust avaldada, oleks kergem seda teha sõnades, kirjutada tekstina … Poleks ju tarvis värve, kujundeid, objekte … Kuid mulle on omane kasutada kujundite keelt, teha nähtavaks midagi, mis kulgeb tegelikkuse ja mu kujutlusvõime piirimail.
Kazushi Nakada
Seisundid 2021
On seisundeid, mis tõmbuvad kokku sekunditeks, venivad aastateks või hanguvad igaveseks. Mõnes seisundis võib sekund kesta tunde ning mõnes mööduda nädal nagu päev. Sõlmed meie sees ja meie ümber mõjutavad seisundeid ja painutavad aega ning ruumi. Ühes sõlmes võib peituda mitu seisundit ja vastupidi, ühes seisundis võib olla koos mitu sõlme minevikust, olevikust ja tulevikust. On sõlmi, mis hargnevad ajaga, ja sõlmi, mis lahenevad üksnes neid läbi raiudes. Ometi on kõik sõlmed omavahelises seoses, jagades vastastikku infot ning määrates seeläbi ära selle, millises seisundis me just praeguses hetkes oleme.
Kristiina Uslar
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.07.2021
Legendaarne ERKI Moeshow otsib modelle
ERKI Moeshow
Aasta oodatuim Eesti moekunsti sündmus ERKI Moeshow 2021 toimub juba 28. augustil Patarei Merekindluses. ERKI modellide castingul luuakse mahukas andmebaas, millest hiljemalt augusti esimesel nädalal valitakse välja modellid, kes pääsevad sel aastal ERKI Moeshow lavadele. Modelliotsingul on kohapeal ka disainerid ning modelli-, talendi- ja castingu agentuur Agency Icon.
Modellide street casting toimub 3. juulil kell 12.00-14.00 Rotermanni kvartalis, aadressil Rotermanni 6, Ajamaja õuealal. Kohapeal toimub registreerimine, pildistamine ning osalejatel on võimalus näidata catwalkil juhtnööride järgi oma kõndimise oskust. Osalema on kutsutud kõik julged vähemalt 15-aastased noored, kes on unistanud moelavadel säramisest.
Castingule tulles palume selga panna neutraalset tooni mustrita ja logodeta t-särgi/topi/kleidi. Jalga panna kitsad või lühikesed püksid või seelik ja tennised. Tulla tuleks puhaste juustega ning ilma meigita, kerge jumestus on lubatud. Tüdrukutel palume kaasa võtta olemasolul kontsakingad ning pikkade juuste puhul juuksekumm.
Kohaletulijatel on eelis kohtuda disaineritega ja olla seega rohkem märgatud, et olla osa Eesti pikima ajalooga moesündmuse showst ning saada leping rahvusvaheliseks modellikarjääriks modelliagentuuris Agency Icon.
Rohkem infot ürituse kohta leiab ERKI Moeshow Facebooki kanalilt, kus saab ennast juba eelregistreerida
Kes street castingul osaleda siiski ei saa, saavad end registreerida läbi küsitluse SIIN.
Info:
Birgit Kala
birgit.kala@artun.ee
53331062
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Legendaarne ERKI Moeshow otsib modelle
Laupäev 03 juuli, 2021
ERKI Moeshow
Aasta oodatuim Eesti moekunsti sündmus ERKI Moeshow 2021 toimub juba 28. augustil Patarei Merekindluses. ERKI modellide castingul luuakse mahukas andmebaas, millest hiljemalt augusti esimesel nädalal valitakse välja modellid, kes pääsevad sel aastal ERKI Moeshow lavadele. Modelliotsingul on kohapeal ka disainerid ning modelli-, talendi- ja castingu agentuur Agency Icon.
Modellide street casting toimub 3. juulil kell 12.00-14.00 Rotermanni kvartalis, aadressil Rotermanni 6, Ajamaja õuealal. Kohapeal toimub registreerimine, pildistamine ning osalejatel on võimalus näidata catwalkil juhtnööride järgi oma kõndimise oskust. Osalema on kutsutud kõik julged vähemalt 15-aastased noored, kes on unistanud moelavadel säramisest.
Castingule tulles palume selga panna neutraalset tooni mustrita ja logodeta t-särgi/topi/kleidi. Jalga panna kitsad või lühikesed püksid või seelik ja tennised. Tulla tuleks puhaste juustega ning ilma meigita, kerge jumestus on lubatud. Tüdrukutel palume kaasa võtta olemasolul kontsakingad ning pikkade juuste puhul juuksekumm.
Kohaletulijatel on eelis kohtuda disaineritega ja olla seega rohkem märgatud, et olla osa Eesti pikima ajalooga moesündmuse showst ning saada leping rahvusvaheliseks modellikarjääriks modelliagentuuris Agency Icon.
Rohkem infot ürituse kohta leiab ERKI Moeshow Facebooki kanalilt, kus saab ennast juba eelregistreerida
Kes street castingul osaleda siiski ei saa, saavad end registreerida läbi küsitluse SIIN.
Info:
Birgit Kala
birgit.kala@artun.ee
53331062
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.07.2021 — 12.08.2021
Katariin Mudist „Nähtamatud kohalolijad“ EKA Galeriis 8.07.–12.08.2021
Galerii
Olete oodatud Katariin Mudisti isikunäitusele “Nähtamatud kohalolijad”. Näituse kuraatoriks on Maria Helen Känd.
8.07.–12.08.2021
T-L kl 12–18
Kunstnik Katariin Mudist avab isikunäitusega “Nähtamatud kohalolijad” mitmetasandiliselt ning mänguliselt koristajatöö olemust ja sellekohaseid hoiakuid ühiskonnas. Airbnb üürikorterite koristajana töötamise käigus (2019. ja 2020. aastal) valminud foto- ja videoseeriad mõtestavad võõra läheduse tajumist ning ebamugavust nähtamatu kohalolija suhtes, kellega kunstnik temast mahajäänud märkide kaudu tutvuda ja kontakti astuda proovib.
Näitus mõtiskleb koristamise olemuse üle, küsides, kuivõrd on võimalik ületada tõrge kokkupuute ees võõraga temast korterisse jäänud segaduse ja esemete kaudu. Samuti uurib “Nähtamatud kohalolijad” koristaja kui kultuurilise nähtuse ning selle tööga seotud eelarvamusi. Mudist proovib vaadelda koristamist ka kui meelerahu toovat tegevust – korra ja kaose pidevat vaheldumist igavikulisuse ning tsüklilisuse ilminguna argipäevas.
“Lihtsalt korterite küürimine mõjus tuima ja üksluisena, nii tekkis idee otsida võimalusi nende inimestega, kelle järelt koristan, lähemalt tutvuda ning neid jäetud segaduse põhjal ette kujutada”, kirjeldab Mudist oma lähtepunkti. Korjates külaliste kohta võimalikult palju informatsiooni ja dokumenteerides teavet kandvaid esemeid, tuvastas Mudist mustreid külaliste käitumises. Seda soodustas asjaolu, et korterite sisekujunduses oli elemente vastamaks justkui teatud rahvuste stereotüüpsetele ootustele, jäädes rendikorterile omaselt siiski universaalseks ja kliiniliseks. Hiljem hakkasid eesleitust lähtuvalt tekkima hüpoteesid Tallinna külastamise põhjuste, elustiili, soo, arvu, omavaheliste suhete, juuksevärvi ja väärtushinnangute kohta.
Näitus “Nähtamatud kohalolijad” pakub ajal, kui inimesed on lähimast desinfitseerimisvahendist ja teiste inimeste paiknemisest ruumis kõrgendatult teadlikud, võimalusi tõrke ületamiseks võõra ja ebamäärase ees.
Katariin Mudist on EKA Kaasaegse kunsti teise aasta magistrant, kes õpib hetkel Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias (KASK) Gentis, Belgias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikoolis Meedia- ja reklaamidisaini erialal ning on õppinud Moholy-Nagy ülikoolis animatsiooni. Mudist tegeleb enamasti graafiliste joonistuste, animatsiooni ja installatsiooniga ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Mudisti kõige hiljutisem näitus “Uskmatuse festival” leidis aset Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis koostöös Maria Elise Remmega.
Maria Helen Känd on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust ning on hetkel teisel aastal EKA kuraatoriõppe magistrantuuris. Tema kõige hilisemad kuraatoriprojektid on grupinäitus “Endast väljas” ARSi projektiruumis, grupinäitus “ida ots(as)?” Põhjala tehases ja EKA kuraatorite ühisprojekt “EKA reality – kunstielu tegelikkusest akadeemias”.
Sissepääs galeriisse toimub Kotzebue tn kaudu.
Postitas Pire Sova — Püsilink
Katariin Mudist „Nähtamatud kohalolijad“ EKA Galeriis 8.07.–12.08.2021
Neljapäev 08 juuli, 2021 — Neljapäev 12 august, 2021
Galerii
Olete oodatud Katariin Mudisti isikunäitusele “Nähtamatud kohalolijad”. Näituse kuraatoriks on Maria Helen Känd.
8.07.–12.08.2021
T-L kl 12–18
Kunstnik Katariin Mudist avab isikunäitusega “Nähtamatud kohalolijad” mitmetasandiliselt ning mänguliselt koristajatöö olemust ja sellekohaseid hoiakuid ühiskonnas. Airbnb üürikorterite koristajana töötamise käigus (2019. ja 2020. aastal) valminud foto- ja videoseeriad mõtestavad võõra läheduse tajumist ning ebamugavust nähtamatu kohalolija suhtes, kellega kunstnik temast mahajäänud märkide kaudu tutvuda ja kontakti astuda proovib.
Näitus mõtiskleb koristamise olemuse üle, küsides, kuivõrd on võimalik ületada tõrge kokkupuute ees võõraga temast korterisse jäänud segaduse ja esemete kaudu. Samuti uurib “Nähtamatud kohalolijad” koristaja kui kultuurilise nähtuse ning selle tööga seotud eelarvamusi. Mudist proovib vaadelda koristamist ka kui meelerahu toovat tegevust – korra ja kaose pidevat vaheldumist igavikulisuse ning tsüklilisuse ilminguna argipäevas.
“Lihtsalt korterite küürimine mõjus tuima ja üksluisena, nii tekkis idee otsida võimalusi nende inimestega, kelle järelt koristan, lähemalt tutvuda ning neid jäetud segaduse põhjal ette kujutada”, kirjeldab Mudist oma lähtepunkti. Korjates külaliste kohta võimalikult palju informatsiooni ja dokumenteerides teavet kandvaid esemeid, tuvastas Mudist mustreid külaliste käitumises. Seda soodustas asjaolu, et korterite sisekujunduses oli elemente vastamaks justkui teatud rahvuste stereotüüpsetele ootustele, jäädes rendikorterile omaselt siiski universaalseks ja kliiniliseks. Hiljem hakkasid eesleitust lähtuvalt tekkima hüpoteesid Tallinna külastamise põhjuste, elustiili, soo, arvu, omavaheliste suhete, juuksevärvi ja väärtushinnangute kohta.
Näitus “Nähtamatud kohalolijad” pakub ajal, kui inimesed on lähimast desinfitseerimisvahendist ja teiste inimeste paiknemisest ruumis kõrgendatult teadlikud, võimalusi tõrke ületamiseks võõra ja ebamäärase ees.
Katariin Mudist on EKA Kaasaegse kunsti teise aasta magistrant, kes õpib hetkel Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias (KASK) Gentis, Belgias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikoolis Meedia- ja reklaamidisaini erialal ning on õppinud Moholy-Nagy ülikoolis animatsiooni. Mudist tegeleb enamasti graafiliste joonistuste, animatsiooni ja installatsiooniga ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Mudisti kõige hiljutisem näitus “Uskmatuse festival” leidis aset Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis koostöös Maria Elise Remmega.
Maria Helen Känd on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust ning on hetkel teisel aastal EKA kuraatoriõppe magistrantuuris. Tema kõige hilisemad kuraatoriprojektid on grupinäitus “Endast väljas” ARSi projektiruumis, grupinäitus “ida ots(as)?” Põhjala tehases ja EKA kuraatorite ühisprojekt “EKA reality – kunstielu tegelikkusest akadeemias”.
Sissepääs galeriisse toimub Kotzebue tn kaudu.
Postitas Pire Sova — Püsilink
15.08.2021 — 22.08.2021
??? Suvekool ootab Sind
Graafiline disain
??? tüpograafia suvekool toimub 15.–22. augustil looduskaunis Oandu külas Lahemaa rahvuspargis.
Suvekooli keskmes on eksperimentaalsed tüpograafiakatsetused ja -spekulatsioonid ning käesoleva aasta suvekooli teema on GRAVITATSIOON.
Programm koosneb ühest suuremast nädalapikkusest ja mitmest väiksemast töötoast, mida juhendavad Londonis tegutsevad arhitektid, kuraatorid, kunstnikud Laura Linsi ja Roland Reemaa ning Amsterdami ja Pariisi vahel tegutsev prantslasest graafiline disainer César Rogers.
Üritus kulmineerub esitluste ja metsareiviga.
Laagri territooriumil ootavad osalisi hubased kämpingud, järv ja kilesaun, lõkkeplats, ohtralt tegevust, sääsed, imeline loodus, suveköök ja hea tuju.
??? suvekool ootab kandideerima disainereid, arhitekte, kunstnikke, kuraatoreid, teoreetikuid, praktikuid ja kõiki huvilisi.
Kandideeri ??? Suvekooli SIIN
Rohkem infot meie veebilehelt
Kõige värskem info Instagramis
Küsimuste korral:
info@qoqoqo.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
??? Suvekool ootab Sind
Pühapäev 15 august, 2021 — Pühapäev 22 august, 2021
Graafiline disain
??? tüpograafia suvekool toimub 15.–22. augustil looduskaunis Oandu külas Lahemaa rahvuspargis.
Suvekooli keskmes on eksperimentaalsed tüpograafiakatsetused ja -spekulatsioonid ning käesoleva aasta suvekooli teema on GRAVITATSIOON.
Programm koosneb ühest suuremast nädalapikkusest ja mitmest väiksemast töötoast, mida juhendavad Londonis tegutsevad arhitektid, kuraatorid, kunstnikud Laura Linsi ja Roland Reemaa ning Amsterdami ja Pariisi vahel tegutsev prantslasest graafiline disainer César Rogers.
Üritus kulmineerub esitluste ja metsareiviga.
Laagri territooriumil ootavad osalisi hubased kämpingud, järv ja kilesaun, lõkkeplats, ohtralt tegevust, sääsed, imeline loodus, suveköök ja hea tuju.
??? suvekool ootab kandideerima disainereid, arhitekte, kunstnikke, kuraatoreid, teoreetikuid, praktikuid ja kõiki huvilisi.
Kandideeri ??? Suvekooli SIIN
Rohkem infot meie veebilehelt
Kõige värskem info Instagramis
Küsimuste korral:
info@qoqoqo.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.06.2021 — 01.08.2021
Jana Mašková “Kannad minu puudutust” Vitriingaleriis
Fotograafia
Alates 22. juunist on EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis avatud Jana Mašková näitus “Kannad minu puudutust”.
Näitus jääb avatuks 1. augustini ning on vaadatav ööpäevaringselt.
Vitriingalerii, Põhja pst. 35 / Rumbi 3, Tallinn, 10415
22.06.2021 – 1.08.2021
Kanname oma õlgadel nii mõndagi.
Oma peades, kätes, jalgades, lihasmälus, nahas.
Meenutades inimesi, kes ei pea meie eludes olema.
Meenutades puudutust, tunnet, maitset, soojust või jahedust.
Meenutades asju, mida me enam ei oma.
Meenutades asju, mida me ei mäleta.
See kõik on rohkem kui vaid meie peas, see on üleni meis.
Ühel päeval ei pea ma siin olema.
Aga sina võib-olla mäletad, mida ma tundsin.
Jana Mašková (s. 1999, Tšehhi) on Prahas tegutsev kunstnik, kes oma kunstnikupraktikas kasutab peamiselt video ja fotograafia vahendeid. Mašková omandab bakalaureusekraadi Libereci Tehnikaülikooli kunstide ja arhitektuuri teaduskonnas avaliku ruumi installatsiooni osakonnas. Hetkel õpib kunstnik vahetustudengina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.
Mašková on õppinud multimeediat ja kunsti alates 2014. aastast. Varasemalt on kunstnik peamiste töömeetoditena kasutanud digitaaltehnoloogiaid ja järelproduktsiooni. Mašková peamine uurimisaines on erinevad intiimsed ja avalikud teemad. Viimasel ajal on tema teoste fookuses portreefotograafia, mille kaudu Mašková jäädvustab inimeste kohaolu ja lugusid.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jana Mašková “Kannad minu puudutust” Vitriingaleriis
Teisipäev 22 juuni, 2021 — Pühapäev 01 august, 2021
Fotograafia
Alates 22. juunist on EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis avatud Jana Mašková näitus “Kannad minu puudutust”.
Näitus jääb avatuks 1. augustini ning on vaadatav ööpäevaringselt.
Vitriingalerii, Põhja pst. 35 / Rumbi 3, Tallinn, 10415
22.06.2021 – 1.08.2021
Kanname oma õlgadel nii mõndagi.
Oma peades, kätes, jalgades, lihasmälus, nahas.
Meenutades inimesi, kes ei pea meie eludes olema.
Meenutades puudutust, tunnet, maitset, soojust või jahedust.
Meenutades asju, mida me enam ei oma.
Meenutades asju, mida me ei mäleta.
See kõik on rohkem kui vaid meie peas, see on üleni meis.
Ühel päeval ei pea ma siin olema.
Aga sina võib-olla mäletad, mida ma tundsin.
Jana Mašková (s. 1999, Tšehhi) on Prahas tegutsev kunstnik, kes oma kunstnikupraktikas kasutab peamiselt video ja fotograafia vahendeid. Mašková omandab bakalaureusekraadi Libereci Tehnikaülikooli kunstide ja arhitektuuri teaduskonnas avaliku ruumi installatsiooni osakonnas. Hetkel õpib kunstnik vahetustudengina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.
Mašková on õppinud multimeediat ja kunsti alates 2014. aastast. Varasemalt on kunstnik peamiste töömeetoditena kasutanud digitaaltehnoloogiaid ja järelproduktsiooni. Mašková peamine uurimisaines on erinevad intiimsed ja avalikud teemad. Viimasel ajal on tema teoste fookuses portreefotograafia, mille kaudu Mašková jäädvustab inimeste kohaolu ja lugusid.
Postitas Andres Lõo — Püsilink