EKA avatud akende päev 25.02.21

EKA AVAB AKNAD neljapäeval, 25. veebruaril 2021.

Jette Loona Hermanis “Torque Vulnerati”
26.02 kell 20:00
27.02 kell 19:00
Etendusele pääseb eel-registreerimisega, kohtade arv on piiratud! Registreerimiseks saada palun email aadressile pire.sova@artun.ee.

“Torque Vulnerati” on digitaalsest ajastust mõjutatud emotsionaalne ja ekspressiivne muinasjutt, kus klassikalise etenduse vorm kohtub post-interneti tumeda romantismiga. Lähtekohaks on loo-jutustamine, millest võrsuvad mitmetähenduslikud kujundid kõneledes hingeelu kannatustest, psühholoogilisest masohhismist ning tungist enese tsentraliseerimise ja online minapildi raiumise järele. Teost saadab müstiline transtsendents ja igatsus väljendada afektsust.

Jette Loona Hermanis, sündinud 1997, on Eesti ja Läti päritolu. “Torque Vulnerati” on Hermanise bakalaureusetöö kunst-koreograafia erialal Hollandi tantsuakadeemias SNDO.

Etendus kestab ligikaudu 60 minutit. Sissepääs on tasuta ja Kotzebue tn kaudu. Palume kanda maski ja hoida teiste külastajatega ohutut vahet!

Ettekandes “Ikonoloogia hiiliv tulemine ENSV-sse” arutleb Krista Kodres kunstiajaloo metodoloogilise seisundi üle Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel. Erilist tähelepanu pöörab Kodres ikonoloogilise meetodi tutvustamise kronoloogiale ja viisidele. Lisaks loeb ta seminaris lähemalt mõningaid tekste ja püüab avada nende kontekste.

Seminar algab kell 16:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.

Zoomi link.

Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis

Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper

Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.

Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!

EKA 2. korruse avatud alal (A200) saab näha fotograafia ja moedisaini erialade koostöös valminud moefotoseeriaid!

Eksponeeritavad tööd sündisid fotograafia ja moedisaini osakondade ühise meistriklassi tulemusena, mille raames 2. ja 3. kursuse fototudengid pildistasid moe- ja aksessuaaridisaini tudengite kollektsioone. Tulemuseks on Piret Pupparti suunava käe all valminud etnokomplektide olemust võimalikult ühtseks tervikuks liitev moefotoseeria.  

Meistriklassi juhendasid: Marion Laev ja Herkki-Erich Merila.

Moefoto meistriklassis osalesid:

Fototudengid: Kristina Kuzemko, Kertu Rannula, Andra Junalainen, Markus Mikk, Joosep Kivimäe, Jana Mätas, Imbi Sõber, Inger-Liis Heinsoo

Moetudengid: Karl Joonas Alamaa, Kärolin Raadik, Agathe Peri, Grete Rattasepp, Anete Pedaru, Eneken Johanson

Aksessuaaridisaini tudengid: Anari Västrik, Dina Aller

Tööd jäävad üles kuni 1.01.2021.

Külm sõda Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel tõi kaasa kümnete militaarobjektide rajamise Eesti territooriumile. Enamus neist olid nii salajased, et ka kohalikel elanikel ei olnud nendest korralikku ettekujutust. Nõukogude Liidu lagunedes osutusid siia jäetud sõjaväelised üksused nö isemajandamisel olevaks ja suur osa hoonete sisustusest läks „ülalpidamiskulude“ katteks. Vägede lahkumise järel aitasid tühjendamisele kaasa ka kohalikud. Suur osa hüljatud militaarrajatistest on imelises asukohas metsa sees ja mere ääres. Nii mitmelgi puhul võib reklaamlausena välja hõigata miljonivaate.

Tänavune “Hüljatud maastike” töötuba viis osalejad Lahemaa rahvusparki, kus mereäärse männimetsa rüppe on peitunud omaaegne Pärispea sõjaliste uuringute teadusinstituut ja selle juurde kuuluv linnak. Rangelt salastatud ja suletud objekt, mis uue riigikorra saabudes jäi funktsioonita ja lagunema.

Kuidas väärtustada nõukogudeaegset militaarpärandit? Mis võiks olla parim lahendus hiigelkompleksi revitaliseerimiseks? Kas ja kuidas olemasolevaid hooneid uuel moel ära kasutada? Millist potentsiaali omab sealne keskkond täna?

Töötoa võtab kokku grupitööde avalik esitlus reedel, 22.jaanuaril kell 13:00 EKA TV-s.

Kursust juhendavad EKA ja TTÜ õppejõud. Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ja tulevased ehitusinsnerid Tallinna Tehnikaülikoolist püstitavad koos küsimusi ja otsivad lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba kümnendat korda.

Vaata lisaks:

Harju Elu 09.02.2021: Kunstitudengid uurisid Lahemaa tundmatut sõjaväelinnakut

Sõnumitooja 05.02.2021: Tudengid pakkusid Suurpeale insuldikeskust ja vetikakasvatust, linnaku veetorni observatooriumi

Grupitööde avalik esitlus 22.01.2021 EKA TV-s

Töötoa ekspertloengud 18.01.2021 EKA TV-s

Lahemaa militaarpärandi päevad 28.07. – 30.07.2020

A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”. 

Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild. 

Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”

Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.” 

Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte. 

*

Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”

Morfosis kui moondumine tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest. 

Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”

Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.

Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.

Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital. 

Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini. 

ELEMENTaarne — puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista. 

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.

EKA urbanistika eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub 4. veebruaril 2021 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub  magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele interaktsioonidisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

REGISTREERU SIIN

Lisainfot urbanistika õppekava kohta: https://www.artun.ee/erialad/urbanistika/, https://www.artun.ee/en/curricula/urban-studies/ ja Facebookis.