Paneelarutelu “TÄNAPÄEVAST TULEVIKKU: DIGITAALSE TEATRI TEEKOND”

Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu. 

See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist. 

Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.

Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw

ESINEJAD:

Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).

Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.

Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.

Kui 2023. aastal sisenes tehisintellekt meie ellu brauseriakna kaudu, hakkab ta tulevikus üha rohkem sisenema meie masinatesse ! Selle aasta Interaktsioonidisaini magistrikava Tangible Design näitus uurib, mida saab teha tööriistadega nagu ChatGPT interaktiivsete installatsioonide animeerimiseks.

IxD.ma tudengid ehitasid kuu jooksul seadmeid, mis kuulavad, vaatavad ja räägivad, pakkudes meelelahutust viisil, mis veel mõni aasta tagasi oli mõeldamatu:

1. Automaatne LEGO improteater, mis töötab GPT-l. Seadistage tegelased stuudios, häälestage komöödia (või draama) tasemeld ja laske robotitel enda eest improviseerida
2. ‍Ideaalse partneri visualiseerija. Oma unistuste partneri omaduste määramiseks kasutate elektrikilbilaadset seadet. Seejärel näete seda visualiseerituna (toiteallikaks Dall-E)
3. Tulevikku ennustav oraakel. Kasutades GPT-d ja Dall-E-d, loeb see teie kohvipaksu jooniseid ja selgitab välja, milline teie tulevik välja näeb.
4. Laste jutuvestja koletis. Valige tegelane, asetage see tahvlile ja kuulake iga kord erinevat lugu, mida jutustab ühesilmne koletis.

Liitu meiega laupäeval, 23. märtsil Telliskivi Loomelinnakus Nihe Kohviku kõrval, et sukelduda tulevikku, kus installatsioonid kasutavad täiendavat intelligentsi kihti.

Täpsem info Facebookis: https://fb.me/e/3Az7S6gU3

——

Kursust juhendasid Ottavio Cambieri ja Anna Jõgi, osalevad õpilased YaChuan Chen, Rainer Pits, Tunahan Zilyas, Iie-Mall Püüa, Alisa Butenko, Carol Alice Tõniste, Rain Jaaksoo, Janeli Pelska, Helena Väinmaa, Marianna Zvereva, Jon Tastad ja Monika Juríková.

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

Alates kolmapäevast, 6. märtsist, saab Tartu Rahvusarhiivi Noora uurimissaalis tutvuda Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Lisateave  https://www.ra.ee/kulastajale/naitused/ajutised-naitused-nooras/

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond: Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Lennart Mänd

Näituse graafiline kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI

Tartu Rahvusarhiiv
Nooruse 3, Tartu
Näitus avatud  6. märts–2. mai 2024
E-R 09.00–19.00

Neljapäeval, 21. märtsil, kell 17.30 avaneb projektiruumis etc. näitus These Words Matter, kus osalevad Kaasaegse kunsti MA kursuse “Writing Practice 2” tudengid, keda juhendas Lieven Lahaye. Näitus koosneb uutest töödest, mis käsitlevad kirjutamist või on loodud kirjutamise kaudu. Näituse pealkiri on pärit Dodie Bellamy teosest “Hoarding as écriture”.

Tööde autorid:

Plakati autor:
Linnea Lindgren

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

• Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
• Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

“Kui viskab tsentrist välja, siis tekib paratamatult uus tsenter, kus tuleb leida tasakaal.”

Mart Talvar avab reedel, 22. märtsil kell 18.00 HOP galeriis oma esimese isiknäituse Tsentrist väljas, mis räägib tasakaalu leidmisest transformatsioonis. Näituse teema hakkas kunstniku jaoks lahti rulluma Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiõppes aastal 2022 ning on tänaseni jätkuv protsess. Trugimisel liikus töötlemisel olev objekt ootamatult tsentrist välja, mille tulemuseks oli unikaalne ese. Kunstnikku hakkas huvitama, mis peitub kogemuse taga, mida võime tõlgendada ebaõnnestumisena. Sellest hetkest sai alguse põhjalik trugimise praktika, mis päädis tulemustega, mida laiema publikuga jagada.

Galeriis kohtuvad trugimise ning portselani valamise tehnikad, mida kunstnik on nimetanud olemuslikult teineteise vastanditeks. Trugitud teosed viitavad tsentrist välja liikumisele, kui võimalusele, kus saame redefineerida tsentris olemise, sellest väljumise, ebaõnnestumise ja tasakaalu mõisteid. Portselanist esemed näitavad trugitud objektilt üle kandunud töötlusjälgede transformatsiooni, mis on põletuse käigus oluliselt väiksemaks kahanenud.

Näituse kontseptsioon võrdleb kunstimaterjalide füüsilisi omadusi inimlike iseloomu omadustega. Materjali empaatia disainimeetod võimaldab anda sümboolse tähenduse materjalide omavahelisele ”dialoogile”. See hägustab piire avaliku ruumi ja sotsiaalse konteksti vahel ning annab vaatajale rikkalikult ruumi isiklikeks tõlgendusteks.

Asukoht HOP galerii

Avamine 22.03.2024 kell 18:00

Näitus avatud külastamiseks N-T 22.03-16.04 11:00-18:00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Cristopher Siniväli

Tehniline tugi HOP galerii; Valge Kuup Stuudio

Toetajad Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ

22.-24. märtsil toimub Narva kunstiresidentuuris loomemajanduse teemaline inspiratsiooniseminar ning häkaton “Ida-Viru kingitus”. Sündmust korraldavad Narva kunstiresidentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Eesti Kunstiakadeemia. Mentoritena osalevad mitmed EKA õppejõud ja ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eksperdid.

Reede, 22. märtsi pärastlõunal kl 16 toimub avalik inspiratsiooniseminar, kus eksperdid ja häkatoni mentorid viivad läbi mini-loenguid loovmajanduse, disaini ja turismi teemadel. Inspiratsiooniseminarile on kõik huvilised kuulama oodatud, eelregistreerimine pole vajalik.

Inspireeriva õhtu lektorid on disainer ja EKA õppejõud Vitali Valtanen, disainer Dina Aller, EKA tootedisaini magistrant Natalja Gumennik, IVEKi loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva, IVEKi turismiinfo konsultant Kristina Ernits ja Turismiklastri turundusjuht Hanna Villberg.

Laupäeval, 23. märtsil alustavad meeskonnad aktiivset arendustööd oma kingiideede kallal. Osalejad töötavad meeskondades ja mentorid aitavad neid ühe nädalavahetuse jooksul oma valitud ideid arendada. Pühapäeva õhtul esitlevad Narva kunstiresidentuuris osalejad oma töid züriile. Neist parim kingitus saab auhinnatud. Auhinnafond on 2500€.

Miks osaleda? Häkatoni jooksul saad luua või arendada kingitust, mis peegeldab Ida-Virumaa eripära. Lisaks pakub häkaton võimalust kohtuda uute partneritega ja loovate inimestega. Häkatoni võitjat ootab rahaline auhind oma idee elluviimiseks!

Kes on oodatud? Kutsume kõiki huvilisi Ida-Virumaalt ja ka külalisi kaugemalt, kes soovivad anda oma panuse maakonna arengusse. Osa võib võtta juba olemasoleva ideega, kuid selle võib ka kohapeal luua – ootame sind! Osaleda võib kuni 4-liikmelise tiimina, aga võib tulla ka üksi. Siis leiame sulle sobiva meeskonna.

Registreeri kuni 17. märtsini ja valmistu avastama uusi võimalusi koos teiste loovate inimestega!
Kuidas registreeruda? https://forms.gle/c7z9hJx2q8ECXBog6

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Loe täpsemalt projekti kohta siit https://www.nart.ee/misolekskui/

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Esmaspäeval, 25. märtsil kell 17:30-19:30, Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A-302

Ettekandjad: Jaana Kokko, Andris Brinkmanis; respondendid: Anu Allas ja Airi Triisberg

Üritus toimub EKA MA Contemporary Art (MACA) ja KVI koostöös ning projekti “Kommunikeerides keerulist ajalugu” (2019–2024) raames.

Moderaatorid: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

Üritus toimub inglise keeles.

Minevik on sarnaselt olevikuga tihti ebamugav. Avatud seminaril võtame fookusesse kahe poliitiliselt aktiivse naise elud ja loomingulise töö, et arutada üheskoos, kuidas avada ebamugavust Hella Wuolijoki (1886–1954) ja Asja Lācise (1891–1979) lugudes. Seejuures huvitab meid, kuidas võiks võrdlev perspektiiv kunstnike elule ja tööle aidata muuta nende intellektuaalse ja loomingulise pärandi ebamugavast ja marginaalsetes tingimustes sündinust keeruliseks ja rahvusteüleseks ning kuidas võiksime mõista vasakpoolsete ideede mõju kunstnike loomingus ebamugava asemel kompleksetena. Kuidas kontekstualiseerida ebamugavust ja ähvardusi, mida naised oma karjääri jooksul kogesid? Ning kas seoste loomine nende loomingu ja elude vahel võiks pakkuda meile ühelt poolt viise, kuidas mõtestada paremini pikka 20. sajandit ja teisalt uusi viise selleks, kuidas mõista nüansseeritumalt loomingulist uurimistööd ka tänapäeval?

Hella Wuolijoki (sünd Ella Murrik) oli aktiivne figuur Soome kultuuri-, majandus- ja poliitilises elus. Olles sündinud Helmel kõrgema klassi peres aastal 1888, kolis ta 1904. aastal Soome ja asus õppima Helsingi ülikooli, mis võimaldas naistele kõrgharidust al 1901. aastast. Wuolijoki rahvusvaheliselt tuntuim teatrietendus on “Härra Punttila ja tema sulane Matti”, mille ta kirjutas koos Berthold Brechtiga 1940. aastal. Oma autobiograafilises triloogias, mis on osaliselt kirjutatud Katajanokka vanglas, kus Wuolijokit hoiti süüdistatuna reetmises, kirjeldab ta vägivalda oma vanemate aias Valgas 1905. a revolutsiooni ajal. Olles tunnistajaks revolutsioonile järgnenud puhastustele, jõudis ta klassivõrdsuse ja ajaloolise materialismi ideedeni. Kunstnikuna huvitavad Jaana Kokkot Wuolijoki huvide muutumise seosed isikliku kogemusega.

Asja Lācis (või Anna Lāce) oli läti teatridirektor, pedagoog, teoreetik, väsimatu otsija ja eksperimenteerija, kes oli ühenduslüliks saksa, läti ja vene avangardkultuuri vahel. Lācise elu topograafia toob kokku peamised 20. sajandi Euroopa kultuurikeskused. Oma kogemuse, elava loomu ja teadmistega on ta inspireerinud Berthold Brechti, Walter Benjamini ja paljusid teisi. Peaaegu unustatud ja mõnikord teadlikult välja jäetud, muutus Lācise töö läänes uuesti kättesaadavaks 1960ndatel. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud töö eest kodutute lastega, töölistega ja amatöörnäitlejatega. Ta on avaldanud teosed “Saksa revolutsiooniline teater” (1935) ja “Lapsed ja kino” (1928, koostööna). Andris Brinkmanis kureeris tema arhiivimaterjali Documenta 14 (2017) raames Kasselis, Saksamaal.

Kõik on oodatud arutlema ja kaasa mõtlema!

Jaana Kokko on kunstnik, filmitegija ja õpetaja, kes elab Helsingis. Tema taustaks on kunst ja majandus. Teda huvitavad keeled ja inimeste kohad/ruumid, milles kogemuse singulaarsus avab kollektiivse ja ajaloolise sellisel viisil, mis võimaldab reflekteerida eetilise, poliitilise ja esteetilise dimensiooni üle nii eneserepresentatsioonis kui jagatud elus eneses. Praegu töötab ta kahe filmiga, mis leiavad aset perifeerias, püüdes suunata pilku sellele, mis jääb kuulde- ja nägemisulatusest välja.

Andris Brinkmanis on kunstikriitik ja kuraator, kes on sündinud Riias ning elab Brunates ja Milanos. Ta töötab lektori ja bakalaureuseõppe programmi Maal ja visuaalne kunst juhina Milano Kunstiakadeemias ning külalisprofessorina Läti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe suunal. 2021. aastal koostas ta raamatu “Asja Lācis. L’agitatrice rossa. Teatro, femminismo, arte e rivoluzione” (Meltemi, 2021).