AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Kristina Jõekalda doktoritöö kaitsmine
20.11.2020
Kristina Jõekalda doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
20. novembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kristina Jõekalda doktoritööd „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11:00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kuni 30 inimest EKA-st saab osaleda kohapeal, palume registreeruda SIIN.
Teistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Veebi kaudu osalejatel on võimalik kaitsjale küsimusi esitada SIIN
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritöö juhendajad: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö eelretsensendid: prof Jörg Hackmann, dr Ants Hein
Doktoritöö oponent: prof Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool; Greifswaldi Ülikool)
Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala keskaegse ja hilisema arhitektuuri mõtestamise ajaloost 18. sajandi lõpust maailmasõdade vahelise ajani – mitte mälestusmärkidest endist, vaid protsessist, mille käigus neist vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See ei olnud mitte ainult rahvusluse, vaid tõepoolest ka kultuuripärandi tõusu periood, humanitaarteaduste ja kodanikuühiskonna väljakujunemise periood. Töö on transdistsiplinaarne ning rahvuste ülene – nagu uuritavad autorid ja tekstid sel distsiplinariseerumise eelsel ajal isegi – ja lähtub eeldusest, et mälestusmärgid ja historiograafia peegeldavad poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Sellest hoolimata on kunstiteaduse ja muinsuskaitse põimumisi vähe uuritud, veelgi vähem mõlema valdkonna populaarset mõõdet, väljaspool akadeemilisi ringkondi. Töö püüab näidata, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni, mis tegeles samuti oma õilsa mineviku sümbolite loomise ja säilitamisega saksa identiteedi taustal. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud, valdkond, mis kipub üldjuhul piirduma tänapäeva uurimisega. Samas tungib analüüs ka saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. See on tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes, mis keskendub iseäranis nendele kohaliku arhitektuuri ajalugu ja kaitsmist puudutavatele kirjutistele, mis seotud kultuurimälu, identiteedi, kuuluvuse küsimustega. Uurimuse allikateks on üldkäsitlused ja laia levikuga tekstid, kus ideoloogilised positsioonid ilmnevad artikuleeritumalt, eriti tõuseb esile õpetatud seltside ja Wilhelm Neumanni (1849–1919) panus. Doktoritöö käsitleb niisiis arhitektuuri mälestusmärkidega seotud visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest.
Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Andres Kurg, dr Anu Allas, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Kristina Jõekalda doktoritöö kaitsmine
Reede 20 november, 2020
Doktorikool
20. novembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kristina Jõekalda doktoritööd „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11:00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kuni 30 inimest EKA-st saab osaleda kohapeal, palume registreeruda SIIN.
Teistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised
Veebi kaudu osalejatel on võimalik kaitsjale küsimusi esitada SIIN
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritöö juhendajad: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö eelretsensendid: prof Jörg Hackmann, dr Ants Hein
Doktoritöö oponent: prof Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool; Greifswaldi Ülikool)
Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala keskaegse ja hilisema arhitektuuri mõtestamise ajaloost 18. sajandi lõpust maailmasõdade vahelise ajani – mitte mälestusmärkidest endist, vaid protsessist, mille käigus neist vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See ei olnud mitte ainult rahvusluse, vaid tõepoolest ka kultuuripärandi tõusu periood, humanitaarteaduste ja kodanikuühiskonna väljakujunemise periood. Töö on transdistsiplinaarne ning rahvuste ülene – nagu uuritavad autorid ja tekstid sel distsiplinariseerumise eelsel ajal isegi – ja lähtub eeldusest, et mälestusmärgid ja historiograafia peegeldavad poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Sellest hoolimata on kunstiteaduse ja muinsuskaitse põimumisi vähe uuritud, veelgi vähem mõlema valdkonna populaarset mõõdet, väljaspool akadeemilisi ringkondi. Töö püüab näidata, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni, mis tegeles samuti oma õilsa mineviku sümbolite loomise ja säilitamisega saksa identiteedi taustal. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud, valdkond, mis kipub üldjuhul piirduma tänapäeva uurimisega. Samas tungib analüüs ka saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. See on tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes, mis keskendub iseäranis nendele kohaliku arhitektuuri ajalugu ja kaitsmist puudutavatele kirjutistele, mis seotud kultuurimälu, identiteedi, kuuluvuse küsimustega. Uurimuse allikateks on üldkäsitlused ja laia levikuga tekstid, kus ideoloogilised positsioonid ilmnevad artikuleeritumalt, eriti tõuseb esile õpetatud seltside ja Wilhelm Neumanni (1849–1919) panus. Doktoritöö käsitleb niisiis arhitektuuri mälestusmärkidega seotud visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest.
Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Andres Kurg, dr Anu Allas, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
19.10.2020 — 21.10.2020
Avatud loengud: Modernistlik arhitektuur Gruusias, Leedus ja Eestis
Muinsuskaitse ja konserveerimine
19.-23. oktoobril toimuvad kursuse “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine” raames avalikud loengud nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias, Leedus ja Eestis, mida kannab üle EKA TV.
Gruusia pärandit tutvustab Nini Palavandishvili, Leedu pärandit Vaidas Petrulis, Eesti modernismi Laura Ingerpuu. Monumentaalkunsti tutvustab Hilkka Hiiop koos praeguste ja endiste tudengitega.
Avalikud loengud toimuvad:
19. oktoober kell 16:00-18:15 Nõukogude modernism.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Laura Ingerpuu (Eesti)
20. oktoober kell 17:00-18:00
Vaidas Petrulis (Leedu)
21. oktoober kell 09:00-12:45 Monumentaalkunst.
Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Frank Lukk, Johanna Lamp, Anu Soojärv, Helen Volber (Eesti) ja Nini Palavandishvili (Gruusia)
Loengud on inglise keeles ja ilma tõlketa.
Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka teistes toonastes vennasvabariikides, millest Eestis teatakse üsna vähe. Nii meil kui mujal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Vaidas Petrulis (Leedu) on mõlemad tunnustatud modernismi eksperdid, kes pakuvad võimaluse näha nõukogude modernismi oma maa rahvuslikke eripärasid ning ehitiste tänast käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.
Seminari kolmas päev on pühendatud monumentaalkunstile.
Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii pärandi arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.
Vaidas Petrulis on Kaunase Tehnikaülikooli vanemteadur, kes on tegelenud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisega ning on mitme temaatilise raamatu ja artikli autor. Ta on ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitee ISC20C liige.
Laura Ingerpuu on EKA muinsuskaitse eriala doktorant ja Eesti esindaja ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitees ISC20C.
Hilkka Hiiop on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Tema juhtimisel on viimastel aastatel toimunud mitmed olulised monumentaalkunsti kaitse ja ka päästmise projektid.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Avatud loengud: Modernistlik arhitektuur Gruusias, Leedus ja Eestis
Esmaspäev 19 oktoober, 2020 — Kolmapäev 21 oktoober, 2020
Muinsuskaitse ja konserveerimine
19.-23. oktoobril toimuvad kursuse “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine” raames avalikud loengud nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias, Leedus ja Eestis, mida kannab üle EKA TV.
Gruusia pärandit tutvustab Nini Palavandishvili, Leedu pärandit Vaidas Petrulis, Eesti modernismi Laura Ingerpuu. Monumentaalkunsti tutvustab Hilkka Hiiop koos praeguste ja endiste tudengitega.
Avalikud loengud toimuvad:
19. oktoober kell 16:00-18:15 Nõukogude modernism.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Laura Ingerpuu (Eesti)
20. oktoober kell 17:00-18:00
Vaidas Petrulis (Leedu)
21. oktoober kell 09:00-12:45 Monumentaalkunst.
Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Frank Lukk, Johanna Lamp, Anu Soojärv, Helen Volber (Eesti) ja Nini Palavandishvili (Gruusia)
Loengud on inglise keeles ja ilma tõlketa.
Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka teistes toonastes vennasvabariikides, millest Eestis teatakse üsna vähe. Nii meil kui mujal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Vaidas Petrulis (Leedu) on mõlemad tunnustatud modernismi eksperdid, kes pakuvad võimaluse näha nõukogude modernismi oma maa rahvuslikke eripärasid ning ehitiste tänast käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.
Seminari kolmas päev on pühendatud monumentaalkunstile.
Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii pärandi arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.
Vaidas Petrulis on Kaunase Tehnikaülikooli vanemteadur, kes on tegelenud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisega ning on mitme temaatilise raamatu ja artikli autor. Ta on ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitee ISC20C liige.
Laura Ingerpuu on EKA muinsuskaitse eriala doktorant ja Eesti esindaja ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitees ISC20C.
Hilkka Hiiop on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Tema juhtimisel on viimastel aastatel toimunud mitmed olulised monumentaalkunsti kaitse ja ka päästmise projektid.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
19.10.2020
Avalik loeng: Soundscape in animated short-films
Animatsioon
Itaalia helirežissöör Andrea Martignoni annab EKAs veebivahendusel avatud loengu animatsiooni helimaastiku olemusest. Ta räägib oma kogemustest selles valdkonnas, koostööst tänavakunstnik Blu’ga ning teiste kunstnike-animaatoritega üle kogu maailma. Kui mängufilmis on peamiseks helimaastikuks dialoog, siis animatsioonis tuleb heli luua tummale pildile.
Postitas Mari Kivi — Püsilink
Avalik loeng: Soundscape in animated short-films
Esmaspäev 19 oktoober, 2020
Animatsioon
Itaalia helirežissöör Andrea Martignoni annab EKAs veebivahendusel avatud loengu animatsiooni helimaastiku olemusest. Ta räägib oma kogemustest selles valdkonnas, koostööst tänavakunstnik Blu’ga ning teiste kunstnike-animaatoritega üle kogu maailma. Kui mängufilmis on peamiseks helimaastikuks dialoog, siis animatsioonis tuleb heli luua tummale pildile.
Postitas Mari Kivi — Püsilink
09.10.2020 — 31.12.2020
Sirp 80. erinumber ja näitus ”Hulgad” koostöös fotograafia tudengitega
Fotograafia
EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.
Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takk – visuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.
09.10.2020 kell 15 avatakse Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.
Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).
Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.
Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.
Postitas Cloe Jancis — Püsilink
Sirp 80. erinumber ja näitus ”Hulgad” koostöös fotograafia tudengitega
Reede 09 oktoober, 2020 — Neljapäev 31 detsember, 2020
Fotograafia
EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.
Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takk – visuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.
09.10.2020 kell 15 avatakse Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.
Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).
Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.
Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.
Postitas Cloe Jancis — Püsilink
05.10.2020
Konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
5. oktoobril toimub KVI kaaskorraldamisel Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″. Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents on pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri “Indigo” ilmumisest. Arutletakse nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Sauteri enda loomingus ja millele Sauteri tekst justkui taksoukse avas.
Konverentsi kava:
11:00 Kogunemine ja sissejuhatus
11:15 – 13:15
Neeme Lopp “Hambaaugud päästavad maailma”
Piret Viires “Enne ja pärast “Indigot””
Joosep Susi “Peetri pedagoogiline poeem”
Rein Veidemann “Peeter Sauteri asi”
13:15 – 14:00 Paus
14:00 – 15:30
Merily Salura “Peeter Sauteri tühjuse esteetika”
Ivo Heinloo “Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”
Andrus Laansalu “peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”
(Vt ka ettekannete teese.)
15:30 – 16:00 Arutelu ja sõnavõtud
16:00 Raamatuesitlus
“Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti”
Koostanud Johanna Ross ja Epp Annus. TÜ kirjastus, 2020.
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA KVI, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.
Vt ka sündmust Facebookis ja vestlusringi salvestust ERR kultuuriportaalis.
Konverentsil järgitakse kõiki asjakohaseid reegleid COVID-19 nakatumiste ennetamiseks.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″
Esmaspäev 05 oktoober, 2020
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
5. oktoobril toimub KVI kaaskorraldamisel Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″. Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents on pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri “Indigo” ilmumisest. Arutletakse nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Sauteri enda loomingus ja millele Sauteri tekst justkui taksoukse avas.
Konverentsi kava:
11:00 Kogunemine ja sissejuhatus
11:15 – 13:15
Neeme Lopp “Hambaaugud päästavad maailma”
Piret Viires “Enne ja pärast “Indigot””
Joosep Susi “Peetri pedagoogiline poeem”
Rein Veidemann “Peeter Sauteri asi”
13:15 – 14:00 Paus
14:00 – 15:30
Merily Salura “Peeter Sauteri tühjuse esteetika”
Ivo Heinloo “Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”
Andrus Laansalu “peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”
(Vt ka ettekannete teese.)
15:30 – 16:00 Arutelu ja sõnavõtud
16:00 Raamatuesitlus
“Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti”
Koostanud Johanna Ross ja Epp Annus. TÜ kirjastus, 2020.
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA KVI, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.
Vt ka sündmust Facebookis ja vestlusringi salvestust ERR kultuuriportaalis.
Konverentsil järgitakse kõiki asjakohaseid reegleid COVID-19 nakatumiste ennetamiseks.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
08.10.2020 — 06.11.2020
EKA muuseum „Nähtamatu monumentaalmaal“ EKA Galeriis 8.10.–6.11.2020
Galerii
EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995
8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!
Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.
Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.
Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).
–
Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).
Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.
Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.
Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi
Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor
Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere
Postitas Pire Sova — Püsilink
EKA muuseum „Nähtamatu monumentaalmaal“ EKA Galeriis 8.10.–6.11.2020
Neljapäev 08 oktoober, 2020 — Reede 06 november, 2020
Galerii
EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995
8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!
Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.
Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.
Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).
–
Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).
Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.
Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.
Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi
Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor
Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere
Postitas Pire Sova — Püsilink
30.09.2020
Epp Lankotsa loeng suvilatest hilisnõukogude Eestis
Arhitektuuriteaduskond
Kolmapäeval, 30. septembril kell 18 Rotermanni soolalaos toimuva loengu teema on puhkus ja arhitektuur.
Loengusarja ELAV RUUM kolmanda hooaja avakülaline on arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.
Lankotsa loeng keskendub riigi rollile, ideedele jt mõjutajatele, mille tulemusel kujunes Eestis välja iseäralik puhkeehitiste nomenklatuur ja arhitektuur, ning asetab siin kavandatu võrdlusesse teistes sotsialismimaades ehitatu, aga ka mujal maailmas tiirelnud ideedega.
Epp Lankots on koos Triin Ojariga näituse „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” kuraatorid. Näitus annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil kättesaadavaks suurele osale inimestest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Epp Lankotsa loeng suvilatest hilisnõukogude Eestis
Kolmapäev 30 september, 2020
Arhitektuuriteaduskond
Kolmapäeval, 30. septembril kell 18 Rotermanni soolalaos toimuva loengu teema on puhkus ja arhitektuur.
Loengusarja ELAV RUUM kolmanda hooaja avakülaline on arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.
Lankotsa loeng keskendub riigi rollile, ideedele jt mõjutajatele, mille tulemusel kujunes Eestis välja iseäralik puhkeehitiste nomenklatuur ja arhitektuur, ning asetab siin kavandatu võrdlusesse teistes sotsialismimaades ehitatu, aga ka mujal maailmas tiirelnud ideedega.
Epp Lankots on koos Triin Ojariga näituse „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” kuraatorid. Näitus annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil kättesaadavaks suurele osale inimestest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.10.2020
Liisa-Helena Lumberg Niguliste loengusarjas
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
1. oktoobril osaleb Liisa-Helena Lumberg Niguliste muuseumi loengusarjas “Memento mori” loenguga “Kaunis kadunuke, kristallist kolp. Surma baroklik elegants.”
Barokk-kunsti läbivaid teemasid on ekstaas, ekstsess, aga erakordselt elavate kehade kõrval ka pidev surma ja lagunemise meenutamine.
Loengusari kaasneb lavastusega „METSIK KAART. Ära jäta mind meelde“, mis on kummardus koroonakriisi-järgsele uuele, elujaatavale ajastule.
Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorandi ja lektori doktoritöö teemaks on 19. sajandi eesti/baltisaksa kunst kui teadmisloome.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Liisa-Helena Lumberg Niguliste loengusarjas
Neljapäev 01 oktoober, 2020
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
1. oktoobril osaleb Liisa-Helena Lumberg Niguliste muuseumi loengusarjas “Memento mori” loenguga “Kaunis kadunuke, kristallist kolp. Surma baroklik elegants.”
Barokk-kunsti läbivaid teemasid on ekstaas, ekstsess, aga erakordselt elavate kehade kõrval ka pidev surma ja lagunemise meenutamine.
Loengusari kaasneb lavastusega „METSIK KAART. Ära jäta mind meelde“, mis on kummardus koroonakriisi-järgsele uuele, elujaatavale ajastule.
Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorandi ja lektori doktoritöö teemaks on 19. sajandi eesti/baltisaksa kunst kui teadmisloome.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.09.2020
Paul O’Neill räägib grupinäitustest
Vabade kunstide teaduskond
Kolmapäeval, 30. septembril kell 16.00 kõneleb ruumis A101 Paul O’Neill teemal “The Exhibition as Multiple Forms, Models, and Constellations (Näitus kui mitmikvorm, mudelid ja kooslused)”.
Iiri kuraator, kunstnik, kriitik, õpetlane ning Helsingi kuratoorse agentuuri PUBLICS loominguline juht keskendub grupinäitusele kui võrdlemisi uuele fenomenile ja vaatleb sellise koostöövormi mõju kunstile ja kunstnikkonnale kuraatori vaatepunktist.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Paul O’Neill räägib grupinäitustest
Kolmapäev 30 september, 2020
Vabade kunstide teaduskond
Kolmapäeval, 30. septembril kell 16.00 kõneleb ruumis A101 Paul O’Neill teemal “The Exhibition as Multiple Forms, Models, and Constellations (Näitus kui mitmikvorm, mudelid ja kooslused)”.
Iiri kuraator, kunstnik, kriitik, õpetlane ning Helsingi kuratoorse agentuuri PUBLICS loominguline juht keskendub grupinäitusele kui võrdlemisi uuele fenomenile ja vaatleb sellise koostöövormi mõju kunstile ja kunstnikkonnale kuraatori vaatepunktist.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.09.2020 — 04.10.2020
EKA võitjad EDA 2020 nominentide näitusel Viru keskuses
Disain ja rakenduskunst
Eesti Disainiauhinnad 2020 nominentide näitus Viru Keskuse aatriumis on kaheks nädalaks täidetud 101 värvilise kuubikuga ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta disainiparemikuga.
Aasta disainihariduse kategoorias võitis EKA Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa.
Aasta Disaineri auhinda jagavad EKA vilistlaste tandem Martin Veisman ja Valter Jakovski.
Graafilise ja digitaalse disaini “Majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku koostöö” kategoorias võitis EKA vilistlane Joonas Sildre.
SÄSI Noore Disaineri Auhinna sai EKA moedisaini magister Kadi Adrikorn.
Tootedisaini auhinna BRUNO insenertehnilise tootedisaini auhinna võitis EKA tootedisaini taustaga meeskond Martin Pärn, Pent Talvet, Sven Sõrmus, Kaspar Torn ja Janno Nõu.
BRUNO elukeskkondliku tootedisaini auhinna sai EKA vilistlase Pavel Sidorenko ja EKA õppejõu Vitali Valtaneni töö.
BRUNO elutööauhinna pälvis ERKI/EKA vilistlane, legendaarne Maile Grünberg.
Näitus jääb Viru Keskuses avatuks 4. oktoobrini, peale mida rändab näitus edasi Võrru, Pärnusse, Tartusse ja seejärel Narva.
EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA võitjad EDA 2020 nominentide näitusel Viru keskuses
Esmaspäev 21 september, 2020 — Pühapäev 04 oktoober, 2020
Disain ja rakenduskunst
Eesti Disainiauhinnad 2020 nominentide näitus Viru Keskuse aatriumis on kaheks nädalaks täidetud 101 värvilise kuubikuga ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta disainiparemikuga.
Aasta disainihariduse kategoorias võitis EKA Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa.
Aasta Disaineri auhinda jagavad EKA vilistlaste tandem Martin Veisman ja Valter Jakovski.
Graafilise ja digitaalse disaini “Majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku koostöö” kategoorias võitis EKA vilistlane Joonas Sildre.
SÄSI Noore Disaineri Auhinna sai EKA moedisaini magister Kadi Adrikorn.
Tootedisaini auhinna BRUNO insenertehnilise tootedisaini auhinna võitis EKA tootedisaini taustaga meeskond Martin Pärn, Pent Talvet, Sven Sõrmus, Kaspar Torn ja Janno Nõu.
BRUNO elukeskkondliku tootedisaini auhinna sai EKA vilistlase Pavel Sidorenko ja EKA õppejõu Vitali Valtaneni töö.
BRUNO elutööauhinna pälvis ERKI/EKA vilistlane, legendaarne Maile Grünberg.
Näitus jääb Viru Keskuses avatuks 4. oktoobrini, peale mida rändab näitus edasi Võrru, Pärnusse, Tartusse ja seejärel Narva.
EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink