Merlin Meremaa-Piho “Raud nõrkus” HOP galeriis

Ehtekunstnik Merlin Meremaa-Piho isikunäitus “Raud nõrkus” HOP galeriis alates 25. septembrist.

Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik nõrkuse, hapruse, efemeersuse ning haavatavuse teemadega. Eksponeeritud on Meremaa-Piho uusim anumaseeria, mis pühendub paralleelidele inimeseksolemise ja raua sarnasuste vahel. Tugevuse ja nõrkuse vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu — rauale on ikka omistatud tugevust ent nii nagu inimestena soovime näida tugevad, peitub ka rauas see hapram pool. 

Vormimine, haamerdamine, pinguldamine, mässimine ja nõelumine iseloomustab EKA ehtekunsti magistri Merlin Meremaa-Piho objekte, mis on valminud raudniidist. Kunstnik on võtnud ette rauaga töötada mitteootuspärasel viisil – materjal avaldub tema töödes peaaegu ebastabiilses, vahepealses ja ebakindlas olekus. Teosed on loodud kümnetest, peenikese raudniidi kihtide omavahelisest korduvast ühendamisest. Tulemuseks on tihe struktuur, kude – kooselu haprusest ja tugevusest.

Merlin Meremaa-Piho (Stuudio 103) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistrikraadiga 2019. aastal ja täiendanud end Saksamaal Idar-Obersteinis Trieri Rakenduskõrgkoolis ning Tais, Bangkoki Silpakorni Ülikoolis.  Noore kunstniku loomingut on tunnustatud Hollandi kaasaegse ehte galerii Marzee Graduate Prize’i preemiaga (2019). Merlin Meremaa-Piho pälvis eelmisel aastal EKA lõputööde näitusel TASE Noore Tarbekunstniku preemia. 

HOP galerii avatud
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

Selle õppeaasta esimesel Hea Õpetamise Seminari kohtumisel tegeleme küsimusega, kuidas toime tulla lahkhelidega ja väärtuskonfliktidega õppetöös. Koolitust viib läbi Airi Triisberg. EKA õppetöö erinevaid külgi ja keerukusi avavad ka Indrek Sirkel, Marge Monko, Maarin Ektermann ja Ott Kagovere.

Toimumine: 24.09.20, kell 15.45-18.45
Koht: ruum A501
Maht: 4 ak.t
Osalejate arv: kuni 25 osalejat

Palume soovijatel ette registreeruda SIIN.

VÄÄRTUSKONFLIKTID ÕPPETÖÖS

Polariseerunud ühiskonnale iseloomulikud lahkhelid peegelduvad paratamatult ka ülikooli keskkonnas. Kuidas reageerida ühiskondlike väärtushinnangutega seotud konfliktidele, mis tekivad õppijate vahel, õppejõudude ja tudengite vahel või hoopis õppejõudude endi vahel? Seminar tutvustab teoreetilisi ja praktilisi vaatenurki vastuoluliste teemade käsitlemiseks õppetöös.

Seminaripäeva esimeses pooles on fookuses ühiskonnahariduse eetilised ja metoodilised põhimõtted: Kuidas mõistetakse väärtusõpetust kriitilises pedagoogikas? Kuidas toimida, kui tudengid avaldavad klassiruumis aktiivset või passiivset vastupanu? Kuidas juhatada tõrksad tudengid õppimise juurde? Kõneks tuleb ka konfliktide ennetamine ja õppimist toetava arutelukultuuri kujundamine.

Seminari teises osas vahetame kogemusi ja analüüsime konkreetseid näiteid keerulistest olukordadest, millega töötoas osalejad on kokku puutunud.

AIRI TRIISBERG on vabakutseline kriitik, kultuurikorraldaja ja pedagoog. Tema tegevuses moodustab olulise telje ühiskonnaharidus, keskmes on iseäranis inimõiguste, demokraatia, mitmekesisuse ja maailmaharidusega seotud teemad. Ta kasutab kriitilise pedagoogika meetodeid ja tegutseb nii formaalses kui informaalses haridussüsteemis. Ta on läbi viinud mitmeid ühiskonnahariduslikke projekte Eestis ja mujal, sageli koostöös kodanikuhariduse programmide või organisatioonidega nagu Rosa Luxemburgi fond, Erasmus+, MTÜ Oma Tuba ja HochDrei Brandenburg.
Ta on osalenud mitmetes multiplikaatorikoolitustes ning praktikaprogrammis “Europa gestalten – Politische Bildung in Aktion”, mida korraldab Saksamaa riiklik kodanikuhariduse agentuur Bundeszentrale für politische Bildung.

EKA Hea Õpetamise Seminarid toimuvad “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kohtumiseni!

Eesti Disainiauhinnad 2020 tuleb sel aastal online-galana.

Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul “ei takista praegune olukord heade disainitööde tunnustamist ja nähtavaks tegemist ning disaini rakendamise väärtustele tähelepanu juhtimist.” Disain on tänases keerulises maailmas tähtsam kui eikunagi varem. 

Eesti Disainiauhinnad 2020 virtuaalgalat saab jälgida 18. septembril Eesti Disainiauhinnad Facebooki lehel või Eesti Disainikeskuse Youtube‘i kanalis kell 17.00 – 19.30.

Kui olukord võimaldab, siis 18. septembri õhtul, on kõik huvilised oodatud Põhjala angaaridesse EDA 2020 ühisvaatamisele, sest BRUNO tootedisainiauhinnad on Disainiöö festivali raames plaanitud jagada kätte füüsiliselt.

Eesti Disainiauhinnad 2020 võitjad kuulutatakse välja virtuaalgalal ja võidutööde näitus avatakse Viru Keskuses.

EDA 2020 näitus avatakse 21. septembril, kell 17.00, kus toimub ka Eesti Disainiauhinnad 2020 aastaraamatu esitlus.

Eesti Disainiauhinnad 2020 kõiki võidutöid saab füüsiliselt näha Viru Keskuse aatriumis 21. septembrist – 4. oktoobrini.

Lisaks disainiauhindadele, antakse EDA 2020 virtuaalgalal üle Kuldmuna Grand Prix ja Kuldmuna Elutöö auhind, mis jäid kevadisel Kuldmuna galal andmata.Samuti avalikustatakse esimest korda selleaastased EAS Ettevõtluse auhind konkursi ‘‘Disainirakendaja‘‘ nominendid. 

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd. Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

Teisipäeval, 15. septembril 2020. a kell 14.20 toimub Hobusepea galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Thea Koristaja majamuuseum ” eelretsenseerimine. Osalemisest eelretsenseerimisel palume teatada irene.hutsi@artun.ee

Näitus jääb avatuks 21. septembrini 2020.

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on kunstnik Urmas Lüüs ja dr Ester Bardone ning dr Anu Kannike.

„Tere tulemast!“, ütleb Thea Koristaja, avades meile ukse näitusele, millega autor vaatleb kunsti ja igapäevaelu vahelisi seoseid. Thea Koristaja on väljamõeldud tegelane, kunstnik ja koristaja, ning see siin on tema majamuuseum. Koostöös kahe teise väljamõeldud kunstnikuga – Olive Puuvilla ja Loome Uurijaga – töötab Thea Koristaja koos Ulvi Haagenseniga, kes on päriselt olemas. Nende ühine eesmärk on uurida, kuidas kunst ja elu võivad omavahel kohtuda, lõikuda, kattuda ja mõnikord ka põrkuda.

Kasutatud on galerii mõlemat korrust kahe erineva konteksti esitamiseks – üks neist on näitusepind ja teine on kunstniku ateljee. Ülemine korrus on puhas ja korras, sarnaselt kodu esiku või elutoaga – me ju soovime oma külalistele jätta head muljet. Siiski, igapäevaelu reaalsus võib tegelikkuses aset leida hoopis mujal – köögis, pesumajas, teleka ees – hetkedel, kui külalisi pole. Alumisel korrusel on lohakas, asju täistopitud töötuba. See on koht, kus Haagensen ja tema kujuteldav meeskond avastavad ootamatuid leide, nihutades tuttavaid asju uuele territooriumile. Sinakasroheline kasutatud Värska mineraalveepudel, uus ja taaskasutatud puit, tükk roostetanud terast, erivärviline villane ja puuvillane lõng – kõik need on valmis omistama uusi identiteete või potentsiaale, millest neil varem aimugi polnud. Kas siin ateljees tekib võimalus näha kõige põnevamat osa, tegemise maagiat, hetke, mil asi ilmub iseendana? Või on see siiski midagi, mis sünnib vaid kunstniku enda peas ja mida ei saagi jagada?

Ulvi Haagensen sündis Sydneys, Austraalias ning on aastaid elanud, töötanud ja õpetanud Tallinnas. Ta kaitses bakalaureusekraadi Sydney Kunstiinstituudis (City Art Institute in Sydney), magistrikraadi New South Wales’i Ülikoolis ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis, kus tema uurimusteema on kunsti ja igapäevaelu vahelised seosed ja kattuvused kunstniku pilgu läbi. 2018–2019 viibis Haagensen aasta Sydney Ülikooli kunstnikuresidentuuris ja töötas samas külalisteadurina. Kunstnikul on olnud isiknäitusi Eestis, Austraalias, Rootsis ja Leedus.

Jane Jacobs
“Kardina taga”
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35.
Toimumisaeg: 9. september – 5. oktoober 2020.

“Kardina taga” on pensionär, kes elab ja saab endaga vaikselt hakkama. Statistikaameti andmetel moodustavad pensionärid 25.1% rahvastikust. Mõnikord käime kardina taga külas, aga me ise ei ela seal, kus tuleb toime tulla väga vähesega. Eestis on EL riikidest enim pensionäre, kes elavad vaesuspiiril. Pensionärid ei marsi tänavatel pärast 2020. aasta veebruaris avaldatud Eurostati uuringuid, mis näitavad, et Eesti pensionärid on suhteliselt kõige vaesemad võrreldes teiste rikaste riikide eakaaslastega. Me ei lükka kardinat eest, et vaadata, kuidas vanem generatsioon päriselt hakkama saab. Kas astume isegi vaikselt kardina taha? Mis neist sammastest saab? “Kardina taga” on Jane Jacobsi installatsioon Vitriingaleriis, millega autor märgistab taolist paradoksaalset normaalsust.

Viited: Eurostat, ERR uudised

Jane Jacobs on kollektiiv, mis sekkub ja korraldab üritusi, et esile tõsta keskkonna- ja kogukonnaprobleeme. Kollektiiv alustas oma tegevust 2016. aastal New Yorgis Sandra Nuudi algatusel. Jane Jacobs kasutab ruume ja meediume vastavalt võimalusele, et tõsta esile aktuaalseid probleeme.
janejacobs.co

Näitus on avatud ööpäevaringselt kuni 5. oktoobrini 2020.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35

EKA teadus- ja arendusosakond korraldab koos Tallinna Ettevõtlusametiga igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on ergutada EKA liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi avalikus ja ettevõtlussektoris ning juhtida tähelepanu edukatele koostööprojektidele.
Ka sel aastal on konkursile oodatud teadus- ja arendusprojektid ning tudengite lõputööd, millel on majandustegevust tõhustav väljund – töö tulemustest on kasu ettevõttele/asutusele või parandab see üldisemalt ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda.
Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2019–31.08.2020.
Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö autorit/autoreid premeeritakse 800 euroga.
Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril 2020 aadressile tao@artun.ee. Kirja koopia tuleb saata kõigi töö autorite e-posti aadressile.
Loe lähemalt

Reedel, 4. septembril kell 16.00 algab Eesti Kunstiakadeemia ruumis A300 workshop “Ühisruumi otsides”, mis kestab 18. septembrini. Kahe nädala jooksul viivad EKA tudengid läbi erinevaid töötube, mille raames püütakse kollektiivselt leida ühist ajaveetmise ja sotsaliseerumise paika. Workshop on avatud kõikidele EKA tudengitele.

Ühine maja on olemas, kuid kuhu on kadunud Kunstiakadeemiale omane inspireeriv atmosfäär, kogukonna ja kokkukuuluvuse tunne? Kaasaegse kunsti magistritudengid on keskendunud just nendele probleemkohtadele, luues õpperuumist hubase ja piiridevaba tudengitele mõeldud ala. Workshopi raames kombatakse institutsiooni piire. Kuna koolimajas ruume napib, on ainuke viis ühisruumi loomisel läheneda küsimusele akadeemiliselt, kasutades workshopi ettekäändena olemisala loomiseks. Workshopi legitiimsuse saavutamiseks on kunstnikud kokku pannud ironiseeriva alatooniga programmi, kust võib leida näiteks 5 minutit kestva seina vaatamise või olesklemise õpitoa, mis küsib, milliseid meetmeid peab kasutusele võtma, et rangete reeglitega ja ruumipuuduses vaevlev institutsioon saaks aru loova ühisala tähtsusest EKA kogukonna loomisel? Projekti eesmärk on juhtida juhtkonna tähelepanu sellele, et üliõpilased tunnevad puudust ruumist, mis soosiks osakondade vahelist suhtlust, inspireeriks ja pakuks vaheldust akadeemilisele õhkkonnale. Tahame taasluua vanale akadeemiale omast kogukonna ja ühtekuuluvuse tunnet.

Kunstnikud: Sindey Lepp, Johannes Luik, Nusrat Jahan, Ott Lemsaar, Tõnis Laurson, Grete Remmel

09.oktoobril algab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse uus õppeaasta. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid ja töötoad

Ehkki kursuse põhirõhk on loengutel, toimuvad lisaks seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Täpsem informatsioon ja registreerimislingid.

EKA Keraamika tudengid valmistasid 2020 kevadsemestril õppeaine “Objekt eksterjööri” raames ARS Kunstilinnaku hoovile skulptuuri “Metamorfoosid”. Iga kolmanda kursuse tudeng pakkus välja oma skulpturaalse visiooni korstna ümrusse. Väljavalituks osutus Eva Volmersoni töö, mille tudengid eriolukorrast sõltumata teostasid kodustes tingimustes ja põletasid ARS Keraamikakeskuse uues gaasiaahjus. Valmis tuules liikuv seadeldis, mis pidevalt muudab oma kuju ja laseb end loodusest mõjutada. Peale Eva osalesid projektis Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Liis Selder, Arantza Gonzalez Machuca, Dagmar Martin ja Mirjam Kustov. Mirjam paigaldas keskuse seinale ka lõbusa individuaalse skulptuuri “EXIT”

Tudengeid juhendasid Urmas Puhkan ja Kristel Saan.