Disainimõte 2024 – Kuidas luua ruumi agentsusele?

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia kutsub: Rhode Island School of Design’i (USA) õppejõu, Gwen van den Eijnde avatud loeng.

27. märtsil, ruumis A-501 kell 15.00–16.30. 

Kõik huvilised on oodatud osalema!

Gwen van den Eijnde on Hollandist pärit, New Yorgis baseeruv kostüümiajaloolane, disainer ja professor, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemus alal. Ta on uurinud, välja töötanud ja loonud mitmeid eksperimentaalseid kostüümikeskseid etteasteid laias institutsionaalses kontekstis. Gwenil on erialased teadmised rõivaste lõike ja konstruktsiooni, tekstiilide materiaalsuse ning käsitööna valmistatud tikanditehnika alal. Ta on olnud paljude moemajade, sealhulgas Hermèsi ja Tiffany & Co, tööde tellija ning on pikalt koostööd teinud erinevate distsipliinide kunstnikega.

EKA partnerülikooli Rhode Island School of Design’i rõivadisaini osakonna juhataja ja dotsendina suunab Gwen van den Eijnde tudengeid lähenema õppimisele avatud mõtlemisega, toetades isikupärast uurimistööd ja väljendusviise. Tema professionaalne ja kunstiline kogemus kostüümialal toidab interdistsiplinaarset nägemust, mis ületab moevaldkonna piire ja pakub alternatiivseid ning põnevaid lähenemisi loo jutustamisele ja näituse kujundamisele.

Lisainfot Gwen van den Eijnde kohta leiate tema veebilehelt: www.gvde.net.

8. märtsil avati Tartu Kunstimaja suures saalis Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi ühisnäitus „Batuudil vedrukate katki muidu korras”. Näituse kuraator on Laura Linsi.

Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Kas batuudi- ja muruuputus võiks olla enamat kui juhuslik nähtus? Ühest küljest näib see kõrvaltvaatajale võõristav, sissepoole vaatav – on ehk tegu pelga poosiga, on keegi üldse kedagi batuudil hüppamas näinud? Teisalt aga suunab batuudirohkus oma absurdsuses mõtte vähem ja rohkem utoopilistele tulevikustsenaariumitele: hüppamisele kui jagatud kogemusele, mahajäetud batuutidele kui anorgaanilistele skelettidele, meie aja arheoloogilisele materjalile. Millal saab nähtusest kultuur?

Ühine pingutamine põrgatab kõrgele.

Inuitikultuurides tähistatakse vaalapüügi hooaja lõppu sündmusega, mille nimi on Nalukataq. Traditsiooniliselt morsa- või hülgenahast valmistatud palakat hoiab äärtest hulk inimesi, et võimaldada ühel hüppajal nahkpalakal üles-alla põrgata. Indiviidide ühine pingutus loob võimsate omadustega ajutise hüppealuse ning ühe hüppaja kõrget lendu ja õhus võetavaid poose nauditakse kollektiivselt. Nii tähistab kogukond.

Mathias Väärsi ja Joosep Kivimäe loovad kujutluse ühest kohalikust tulevikust, kus ühine harjumus, jagatud kogemus ja neid ümbritsev nostalgia on aluseks subkultuurile, mille kese on samuti palakal põrkamine. Kui muruplatsidele, eeslinna ülekasvanud aialappidele, suburbia varemetele on jäänud alles ainult metallkarkassid – lagunevate batuut-loomade nahatud skeletid – kogunevad nende kõrghetki mäletavad noored kokku parkimisplatsidele, et taaselustada oma jagatud kogemust. Mäletad, kuidas meie pilgud kohtusid esimest korda heki kohal? Kui Kelly-Brigitta murdis vedrude vahele kinni jäädes jalaluu? Kui isa batuudi alt muru niites meie õlled leidis?

Joosep Kivimäe (s 1994) on Tallinnas elav fotokunstnik. Noores eas teenis ta erinevatel objektidel samblatõrjuja ja muruniitjana taskuraha.

Mathias Väärsi (s 1988) on Eesti kunstnik, disainer ja ultrarattur, kes sündis 23. detsembril 1988. aastal kell 23.55 Tartu sünnitusmajas. Oma lapsepõlve veetis ta Sagadi mõisas ja Võsu rannas, käis Vergi lasteaias. Jätkub…

Laura Linsi (s 1989) on Londonis ja Eestis praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja ajakirja peatoimetaja. Kui ta ülikooli astus, kolis tema ema Pirita Koselt Tallinna kesklinna tagasi, sest nagu Laurale üllatuseks selgus, siis äärelinna oligi ta pigem lapse pärast kolinud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

POSTERETRO
Ivar Sakk
7.03 – 31.03

“Üheksakümnendatel on veel kõik võimalik. Õhus on vabaduse tuuled, mis kanduvad suitsuhaisustele tänavatele palavast preeriast, viinamarjaväljade õrnast hõngust, lennujaamade parfüümipoodide aroomidest. Tänavatel ei ole lihtsalt autod, vaid sümbolid. Vaateakendel ei ole lihtsalt asjad, vaid märgid. Plakatipostidel ei ole lihtsalt plakatid, vaid krüpteeritud teated. Uue aja inimese kulgemine ei ole tingitud mitte vajadustest ja suvast, vaid võrgustiku sõlmede läbimise sunnist. Inimesed jooksevad ringi nagu orienteerujad, käes paberist kaardid, kus läbitud kontrollpunkt tähistatakse värvipliiatsi hooletu ristiga. Internet on just tulnud, aga Google’ist pole veel haisugi. Telefonid on taskus, mida väiksem riistapuu, seda uhkem. Messidel käiakse kord kuus. Muusikutel ajab üks esiettekanne teist taga. Maalid ja installatsioonid veetakse kullerfirmadega Euroopa metropolidesse. Salongid on galeriid ja galeriid on kontserdisaalid. Lennujaam on pühamu. Paralleelreaalsused on mühinal tekkinud. Hajumas on adekvaatsus. Ja need plakatid…”

Ivar Sakk on Tallinnas tegutsev disainer ja disainiajaloolane. Ta lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinsituudi tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Pärast lõpetamist töötas ta vabakutselise graafilise disainerina büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk. Ivar on Eesti Kunstiakadeemias õpetanud alates 2003. aastast ning olnud ka graafilise disaini osakonna juhataja ja professor (2005-2015).

12. märtsil kell 18.00 algava (H)arutuse loengu keskmes on olemasolevate hoonete arendamise ja haldamise võimalused.

Eestis kuulub riigi- ja eraomandisse hulk maju, mis on eri põhjustel oma esialgse kasutuse minetanud. Stsenaariumeid, kuidas säärase hoonefondiga ümber käia, on mitu. Levinud praktika on vana hoone lammutamine ja uuega asendamine. Kui maja on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks, on vähemalt tema eluõigus tagatud. Aasta-aastalt muutub rekonstrueerimine ja renoveerimine üha vajalikumaks ja vältimatuks. Kuidas ajendada avalikku sektorit ja eraarendajat olemasolevat maja kohandama uute kasutusvõimaluste tarvis, mitte lammutama? Võtame näiteks päevakajalised ja tuntud objektid (nt Rapla KEK, endised kolhoosikeskused või Projekteerijate maja) ning arutame, kas ja milline saab olla hoone vahekasutus ning tulevik.

Hetkel kasutuseta, osalt tühjaks jäänud majade saatuse ning ümberehitamise võimalikkuse ja võimatuse üle arutlevad arhitekt, Rahandusministeeriumi Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev, Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava juht Keiti Kljavin ja Noblessner Arenduse projektijuht Ann Virkus. Vestlust modereerib arhitekt Siim Tanel Tõnisson.

Eksperdid jagavad oma kogemuse ja uurimistöö vaatest milline võimalik tulevik on olemasolevatel, ajaloolistel, kuid ühel või teisel viisil unarusse jäänud hoonetel. Teema üks tõukeid on Rotermanni soolalaos avatud näitus „Tegele olemasolevaga. Jaapani uus arhitektuur“, mis tutvustab Jaapani uue põlvkonna arhitektide pööret olemasolevate, seal hulgas kehvas seisus hoonete taaselustamisest ning kus transformatsiooni abil püütake ümber mõelda ka arhitektuuri olulisemad ülesanded.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 12. märtsil algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

(H)arutuse sari nomineeriti 2023. aasta muuseumiauhindade Muuseumiuuendaja auhinnale.

Fotol Linda kolhoosi keskusehoone Kobelas Võrumaal, arhitekt Toomas Rein ja sisearhitekt Aulo Padar, valmis aastal 1973.

EKA doktorikooli konverents toimub 5. aprillil, 2024.

Palume registreeruda hiljemalt 1. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

AJAKAVA

09:50 Registration
10:00 Introduction: Dr. Kristina Jõekalda

Guest Speaker
Moderator: Dr. Kristina Jõekalda
10:10 Prof. Danielle Wilde (Umeå Institute of Design, Umeå University)
„Food(Design) as a Force for Change“

Art & Design
Moderator: Dr. Jaana Päeva
11:00 Marta Põldma (Konovalov), „Designer, the Resilient Gardener“ (supervised by Dr. Kristi Kuusk, Dr. Julia Valle Noronha). Discussant Paco-Ernest Ulman.
11:40 Jane Remm, „Interspecies Social Sculpture as a Platform for Multi-Perspective Co-Creation“ (supervised by Dr. Urve Sinijärv). Discussant Triin Metsla.

12:20 Lunch break

Architecture & Urban Planning
Moderator: Dr. Siim Tuksam
13:40 Paco-Ernest Ulman, „A Fixed View: Connection Between Architecture and Image“ (supervised by Dr. Jüri Soolep). Discussant Maija Rudovska.
14:20 Discussion: Danielle Wilde, Siim Tuksam, Jaana Päeva

14:50 Coffee break

Art History & Visual Culture
Moderator: Prof. Andres Kurg
15:10 Triin Metsla, „The Need for Decanonization and a Polyphonic Canon: Towards a More Horizontal Approach to Art History“ (supervised by Prof. Krista Kodres). Discussant Ragne Soosalu.
15:50 Maija Rudovska, „The Fluctuations: Where Does an Artist as Curator Stand During the Transition Period of Late 1980s and Early 1990s in Latvia?“ (supervised Dr. Mari Laanemets). Discussant Marta Põldma (Konovalov).
16:30 Ragne Soosalu, „This is a Man’s World: on Humor, Women and Preservation of Art During the Interwar Era in Estonia“ (supervised by Dr. Katrin Kivimaa, Dr. Kristina Jõekalda). Discussant Hasso Krull.

17:10 Coffee Break

17:30 Hasso Krull, „Trickster on the Mythical Landscape“ (supervised by Prof. Virve Sarapik, Dr. Margus Ott). Discussant Jane Remm.
18:10 Discussion: Kristina Jõekalda, Andres Kurg, Anneli Randla

For more information: rahel.eslas@artun.ee

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.