EKA ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE ERIALA MAGISTRITÖÖDE KAITSMINE 19. DETSEMBRIL

19. detsembril kaitsevad kaks arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengit oma lõputöid. Kaitsmine on kõigile avatud. Olete teretulnud kuulama!

AJAKAVA

10.00

Ivo Heinrich Arro – Sidus linnaruum

Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe

Ivo otsib oma töös võimalusi kasutada Tallinna linna omandis olevat maad arendustegevuseks nõnda, et üksikute ja killustunud uusarenduste asemel areneks linn tervikliku sidusa ruumina. Planeeringu eesmärk on lisaks uutele elu- ja äripindadele tekitada ühendus- ja sõlmpunkte juba eksisteerivate fragmenteeritud kudede vahele. Täpsemalt tegeleb planeering Tallinnas Sikupilli ja Kadrioru vahele jääva kunagise loomaaia krundiga.

10.50

Kristi Merilo – Kodulähedane kool. Hooned ja maastik kui õpetajad

Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi

Kristi teeb oma magistritöös ettepaneku kogukonnakooli rajamiseks, kus nii arhitektuur kui loodus on õpetaja rollis. Loodust läbi vahetu kogemuse austama õppides kasvavad keskkonnast hoolivad noored, kes julgevad oma ümbruse osas julgemini seisukohta võtta. Hoone korrashoius osalemine paneb aga ka hoonest endast rohkem hoolima. Koolihoonesse kujundab Kristi lapseskaalas ruumid ja pakub nii välja sujuvama, ruumiliselt toetatud ülemineku lasteaiast kooli.

13 & reede: Kraami lõpupidu & laivid                                       & EKA graafika eriala kolmanda kursuse tudengite grupinäitus “Pehmed Narratiivid”

Esinevad: Hello Killu, Riin Maide & Co. moeshow, nostalgilise kostüümidraamaga “Minevik, nagu mina seda mäletan”. Tegemist on Riin Maide laiendusega tema samanimelisele tööle, mis on paegu väljas Kraamis oleval grupinäitusel “Pehmed narratiivid”. Poeetilis-dramaatiline kollektiiv Las Cuervas Trágicas (Hanneleele ja Kätlin Kaldmaa), Lilli-Krõõt Repnau.

Kunstiruumis Kraam on samal päeval avatud grupinäitus “Pehmed narratiivid”, mida saab vaadata kuni 29. detsembrini.

** Foto: Killu Sukmit

Hea Õpetamise Seminar koostöös Taani haridusuuenduse eestvedaja Kaospilotiga kutsuvad intensiivkursusele:

THE ART & CRAFT of DESIGNING and FACILITATING LEARNING SPACES ehk õpet toetavad tööriistad disaini valdkonnast

Koolitus toimub 21.-23. jaanuar 2020 Tallinnast väljas koos ööbimise ja toitlustamisega (koht täpsustamisel).

Juhendaja Alexandra Hasdorf

Koolitus on inglise keeles.

Registreerumine SIIN kuni 18. detsember 2019.
Kuna kohtade arv koolitusel on piiratud, siis palume lühidalt, kuid sisukalt registreerumisel täita osalemissoovi põhjenduse, mille alusel HÕS toimkond paneb kokku kursusel osalejate grupi.

Kaospilot on hübriidne disainikool, mis pakub mitmepoolset juhtimis- ja ettevõtlusalast haridust. Nende õpetamisprogrammid ei ole loodud lihtsalt selleks, et kujundada õpilasi tulevikule sobivaks, vaid et aidata neil ka seda ise luua. Põhitegevusele lisaks on nad võtnud missiooniks jagada aastate jooksul väljatöötatud mudeleid ja tööriistu, millega haridust disainida: “Jagame kõike, mida teame kogemuslike, autentsete ja kaasahaaravate õpiteekondade loomisest. Meie eesmärk on kiirendada individuaalset ja meeskondlikku õppimist, loovust, suutlikkust, ambitsioone, juhtimist, innovatsiooni ja vastutust enda kultuurilise, strateegilise ja sotsiaalse arengu eest. Kaospiloti põhikursused on seotud kolmanda taseme hariduses vajalike muutuste innustamiseks ja toetamiseks.”

Merike Rehepapp: “Suurim avastus ja äratundmine Kaospiloti koolitusel oli, et kultuur ja mõtteviis, mida evib disainivaldkond, on rakendatavad õpiprotsesside kavandamisel ja läbiviimisel.”

BusinessWeek on tunnistanud Kaospiloti üheks parimaks disainikooliks maailmas. Nad on koolitanud rohkem kui 3500 haridustöötajat enam kui 40 riigist, nii era- kui ka riiklikus sektorist.

EKA hea õpetamise seminarid toimuvad “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Urbanistika uurimisstuudio esitlus, toimub inglise keeles.

While few outside Berlin know where Schöneweide is, new developments led by the likes of Bryan Adams and Olafur Eliasson position the neighbourhood as a silent frontier of gentrification dynamics in the city. This research studio explores ongoing transformation of this former industrial area, once the base of the famous AEG electrical company. Contra the commonplace reading of gentrification through the lens of ‘hipster’ culture, the studio underlines the roles of state, finance and real estate as drivers of neighbourhood change and displacement. Investigating dynamics of gentrification at the urban edge, the case of Schöneweide serves as an entry point into a wider debate on how diverse groups are vested in reclaiming cities and its intersection with the official political structures – it necessitates rethinking the role of city planners as mediators between the public and private interests.

Olete oodatud graafilise disaini osakonna III kursuse projekti “Wack Dystopia” (“Sõge düstoopia”) esitlusele EKA Väligaleriis 20. novembril kell 20:00! Kursust juhendab graafiline disainer Norman Orro. Galerii asub EKA maja välisseinal Kotzebue tänaval. Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini.

Aastal 2015 pakkus Mark Fisher välja termini “boring dystopia” kirjeldamaks Londoni hüperkapitalistlikku ühiskonda. Esimene “Blade Runner’i” film toimub tänaseks juba minevikus, 2019. aasta novembris.

2020. aasta hakul elame me aga sõgedas düstoopias, kus tõde näib vaieldav ning uudiseid saadab hashtag #notonion.

WACK DYSTOPIA on elu edumeelses tehnokraatias, mida kummitab keskaegne meelelaad.
WACK DYSTOPIA on kõhutunne, et miski pole enam loogiline.
WACK DYSTOPIA ei ole tuleviku ennustus, vaid oleviku kriitika.

Selline metamodernistlik seisund tekib utoopia ja düstoopia vahealas. Mõlemad terminid mõjuvad karikatuurselt ega näi enam tuleviku kirjeldamiseks adekvaatsed. Selleks, et edasi liikuda, tuleb meil kõigepealt tõele näkku vaadata. Et saada kaineks, tuleb meil laskuda absurdi…

Nagu on kirjutanud Aldous Huxley: “Fiktsiooni häda on see…, et ta on liiga loogiline. Tegelikkus pole kunagi loogiline.”

Osalevad: Adam Asztalos, Kersti Heile, Elisabeth Juusu, Roven Jõekäär, Karmo Järv, Anneli Kripsaar, Syret Kärt, Liisi Lasn, Sigrid Liira, Laura Martens, Mikk Tanel Oja, Aliz Stocker ja Johann Georg Villmann
Pealkirja font: Aliz Stocker

Juhendaja: Norman Orro

Olete oodatud Netti Nüganeni vlog-etendusele “THE STORY: chatty get ready, what I eat, workouts (realistic day-in-a-life)” 27. detsembril kell 20:00 EKA Galeriis.

Ümbritsetud California leitsakust ja liivastest maastikest jagab peategelane vaatajaga oma kõige banaalsemaid, triviaalsemaid ning ettearvatavamaid igapäevaseid tegemisi. Kuid seda banaalsust esile tuues ilmub eikuskilt maagiline paralleelmaailm, kus ettearvatav igapäev on pööratud tagurpidi ning muutub absurdseks, ent kohati reaalsemana tunduvamaks kui reaalsus ise.

“THE STORY: chatty get ready, what I eat, workouts (realistic day-in-a-life)” esietendus märtsis 2019 SNDO Graduation Performance festivali raames Het Veem teatris (Amsterdam). See on Netti Nüganeni üks kahest koreograafia eriala diplomilavastusest. Tema teine diplomitöö “BB“ tuli näitamisele Kanuti Gildi SAALi hooaja avaüritusel selle aasta septembris.

Netti Nüganen on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala. Tema video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, kauboi jm. Läbi müstilisuse kehastab ta nende karakterite banaalset igapäeva ja harjumusi. Leides lohutust ideede paljususest, püüab Nüganen läheneda valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras ja kohatu.

Idee ja esitus: Netti Nüganen
Videomontaaž: Ando Naulainen ja Netti Nüganen

Etendus on inglisekeelne

Uksed: 20:00
Etendus: 20:30
Sissepääs on Kotzebue tn poolsest uksest

Kolmapäeval, 27.11.2019 kell 18.00 avavad Johannes Luik ja LAURi Hobusepea galeriis näituse „Hämarala”. 

Näituse pealkiri viitab olekule, mis eksisteerib kahe väärtuse vahel, olemata kumbki. Ruum ja viis, kuidas see materiaalselt manifesteerub, on midagi, mida luuakse ja taasluuakse lakkamatult läbi igapäevaste tegevuste, mis selle ruumiga seostuvad. Kunstnikud on mõlemad näitusele välja pannud ühe teose, mis uurib isikliku ruumi lugu ning sellest tulenevaid assotsiatsioone. 

LAURi „Kärbes”:
Igatahes, tol hommikul oli seal väga külm. Kui vahetrepist üles jõudsin, siis põrandalauad mustendasid. Minu poolvalmis tuba oli kärbeste surnuaed. Akendel võis veel kuulda uimast suminat, aga terve põrand oli täis musti, sitaseid, surnud kärbseid. Ma olin üllatunud, nii palju kärbseid polnud ma varem veel korraga näinud. Aga päris jõle oli ka. Mõelda vaid, ma pean seal toas elama hakkama, kui need tüütud loomad mulle suhu situvad. 

Mõne aja pärast hakkas päike aknast sisse paistma ja toa temperatuur tõusis tuntavalt. Mõtlesin, et kui see segadus sealt koristatud on, siis peakski temperatuur olema töö tegemiseks paras. Hakkasin siis surnud sitakotte tolmuimejasse imema kui üks hetk avastasin, et need liigutavad. Pead tõstes sain aru, et toas oli ka sumin valjemaks muutunud. Nüüd hakkas pihta võidujooks ajaga. Meeleheitlikult imesin ma kärbseid tolmukasse, kuna ringimöllutavaid oli juba päris keeruline tolmuimeja otsaga kinni püüda.

Johannes Luik „Maja”:
1926. a. sündis Johannes Luik
1988. a. sündis talle lapselaps Johannes Luik
Vahemikus 1988–1993 ehitas Johannes Luik oma lapselastele mängumaja
1993. a. suri Johannes Luik seenior
2019. a. ehitas Johannes Luik oma lapsepõlve mängumaja koopia 

Johannes Luik ja LAURi lõpetasid 2019. aasta kevadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna bakalaureuseõppe. Mõlemad kunstnikud on juba jõudnud esineda mitmetel näitustel sh EKL’i aastanäitusel „Juubelikevad” Tallinna Kunstihoones (2018). 2018. aastal omistati Johannes Luigele Noore Skulptori Preemia Grad Prix ja LAURile Noore Skulptori Preemia III koht. 

Tänud: Liina Siib, Jaan Luik, Jaan-Joosep Luik, Enno-Mihkel Jürima, Cloe Jancis, Reimo Võsa-Tangsoo, Kristi Kongi, Riin Maide, Nele-Marie Tiidelepp, Taavi Piibemann, Taavi Talve.

Näitus jääb avatuks kuni 16. detsembrini 2019.

T1 kaubandusekeskuses saab vaadata EKA moestilistika tudengite näitust “Triip”, mis on tudengite interpretatsioon looduslikule ja linnatriibule. Kaubanduskeskuse II korruse ruumis näeb triibu tõlgendust erinevates meediumites, mida seob kokku sõna mood: foto, illustratsioon ja ruumikujundus.

Tudengeid juhendanud õppejõud Maiu Rõõmus ütles, et triip on liikunud loodusest linna läbi arengu ja muutuste. “Näitusel kombivad tudengid endast väljaspool maailma, üritavad loodust ja tehismaailma siduda ning paiskavad selle välja uutes kombinatsioonides,” lausus Rõõmus.

Nii nagu triibumuster on unikaalne, on ka iga inimene individuaalne, nii nagu loomad hoiavad karjas kokku, on ka ühiskonnas märgata suurlinnastumist. Inimesed koonduvad, mis toob kaasa kiirustamist, pidevate probleemide lahendamist, mis omakorda tekitab stressi ja ükskõiksust.

Et tunda ennast ühiskonnas kaitstuna, vajaliku ja ilusana, ehime ennast riietega ja loome enda ümber mustreid. Mida närvilisem hing, seda rohkem on ihalus korrapärasuse järgi. Sirge triip sümboliseerib rangust, mis peegeldab vaoshoitust ja kontrollitud käitumist.
Eksootiline triibuline nahk on siiani jahimehe trofee ja selle kandjale staatuse sümbol. See on kui luksuskaup, millele käib jaht ja millele on alati nõudlust. Paraku on suur roll moemeedial, mis avaldab fotoseeriaid, kus glamuuri ja hea elu juurde kuulub peenest nahast aksessuaarid.

Idee ja teostus: Liina Raidoja, Mari Riina Mölder, Kadri Vahar, Jasmin Isabel Kaunismäe, Triin Uustalu, Svea Paju, Piret Suviste, Hanna Saagpakk ja Katriann Kaasik.
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, T1 kaubanduskeskus, Nudist.

Reedel, 6.12.2019 kell 20 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengid Vent Space galeriis näituse “Mid-twenties pretend they got it”.

Näitus võtab kokku tööperioodi, mille käigus tudengid koos otsisid visuaalset väljendust end ümbritseva keskkonna tunnetusele. Sotsiaalses ruumis jagatud väärtused ja kogemused on põimunud mitmeteks küsimusteks, millele läbi galerii ruumi ja oma fotograafia, video ja installatsiooni meediumites valminud töödes katsetamise vasteid otsime.

Kuidas me end ümbritsevas vaimses ja füüsilises ruumis tunneme? Milline on individuaalne ja kollektiivne taju? Millised on ruumi ja keskkonna reeglid? Kas need reeglid on funktsionaalsed? Kuidas saame reegleid muuta? Milline on see inforuum, milles paikneme? Milline on see ruum ja tema kasutusvõimalused, kus me näitust teeme?

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Mark Cavanagh, Levent Efe, Stina Isabel Gavrilin, Inger-Liis Heinsoo, Zoe Komkommer, Kristina Kuzemko, Una Laurencic, Jana Mätas, Anna Tamm, Kertu Rannula, Diana Olesjuk, Laura Ruuder, Carolin Saage, Hans Jakob Väär.

Juhendajad: Kristiina Hansen, Sigrid Viir, Johannes Säre ja Laura Kuusk.

Vent Space galerii asub Vabaduse väljak 6 hoovis Tallinnas.

Näitus on avatud 7.12-19.12 iga päev kell 12-19. Avamine toimub 6.12 kell 20.00.

Reedel, 13. detsembril toimub näituse “Mid-twenties pretend they got it” raames Kristiina Aarna teose „Akadeemia tee 4” näitamine linnaruumis.
Fotoprojektsiooni eksponeeritakse 13. detsembril kell 17–19 Akadeemia tee 4 maja otsaseinal.

Kristiina Aarna
„Akadeemia tee 4”

Kunst loob avalikkust, kuid mida täpsemalt?
Mustamäe esimene mikrorajoon ehitati aastal 1963. Tuhandetele inimestele saabus õnn kasutada sooja vett ja isiklikku kööki. Moderniseerimisplaan nägi ette luua elukeskkond, kust inimesed ei peaks lahkuma ja veedaksid kogu oma vaba aja. 1960. aastad tõid endaga ühtlasi kaasa ka Eesti monumentaalmaali rikkaliku etapi, mil piltidega kaeti esimesed suurpaneelidest elumajad. Need pildid esindasid nii nõukogude kunstide sünteesi, kuid niisama palju ka kohalike kunstnike katset mitmekesistada Tallinna kirevusega mittehaakuvaid üksluised maju. Akadeemia tee paneelmajade otsaseinad said endale Valli Lember-Bogatkina, Margareta Fuksi ja Enn Põldroosi optimistlikud sgrafiitod, millest kaks on tänasekspeidetud soojustuskihi alla. Minu töö eesmärgiks on luua ühekordne fotoprojektsioon Akadeemia tee 4 otsaseinale, tuues nii peidetud kunsti jälle nähtavale.

Üritus facebookis

Näitus “Mid-twenties pretend they got it” on avatud Vent Space projektiruumis 7.12.19–19.12.19 iga päev kell 12–19.

Reedel, 13. detsembril 2019. a toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Marco Laimre doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese isikunäituse „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” eelretsenseerimine.

Eelretsenseerimine toimub kell 14:00 Tartu Kunstimaja suures saalis.

Doktoritöö juhendaja on dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on Kati Ilves ja dr Roomet Jakapi.

„A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.

Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”. Uurides võimalusi düstoopiamängudest lähtumiseks kaasaegse kunsti kontekstis, on antud näitus tema doktoritöö praktilise poole esimene osa kolmest ning ühtlasi 24. isikunäitus.

Laimre lisab: „See on üks võrdlemisi kummaline koht, kus kohtuvad David Vseviov, Asta Nielsen, Marta Vaarik ja kass Edward…”

Marco Laimre (snd 1968) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja oli pikka aega samas õppeasutuse fotograafia osakonna professor. Ta on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutaja ja juhatuse liige. Laimre on muuhulgas esindanud Eestit Veneetsia Biennaalil (2001, koos Ene-Liis Semperiga) ning mullu toimus tal suurnäitus Tallinna Kunstihoones. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2007. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

Kunstnik tänab: David Vseviov, Marta Vaarik, Reimo Võsa-Tangsoo, Maigi Magnus, Rene Reinumäe, Indrek Köster, Jaak Tomberg, Maris Karjatse, Anna Kaarma, EKA Fotoosakond.

Näituse produktsiooni on rahastanud Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapital.

Näitus on avatud 15. detsembrini.