Maris Mändeli doktoritöö kaitsmine

18. detsembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise  eriala doktorant Maris Mändel doktoritööd „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Lembi-Merike Raado (Tallinna Tehnikaülikool)

Eelretsensendid: dr Karl Õiger (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Kurmo Konsa (Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut)

Oponent dr Karl Õiger

Doktoritöö fookuses on Eestis 20. sajandil laialdaselt kasutatud ehitusmaterjalid, mis oma harilikkuse tõttu jäävad sageli lähema eritluse alt välja ja mida tänases restaureerimisprotsessis kiputakse ilma suurema süvenemiseta hindama väheväärtuslikuks. Doktoritöö eesmärgiks on leida lahendusi selliste materjalide restaureerimisel üles kerkivatele väärtuspõhistele küsimustele: millal üldlevinud ehitusmaterjale peaks püüdma säilitada kui hinnalist originaalmaterjali ja millest lähtuda asendusmaterjali valikul?

Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja tehiskivimaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ja raudbetoonist suurpaneelide kasutusajaloost annab ühtlasi hea pildi omaaegsest Eesti ehituskultuurist ja selle muutumisest, kui käsitöömahukas tootmis- ja ehitusviis asendus samm-sammult industrialiseeritud ehitusega.

Uurimistööl on selge rakenduslik väärtus: selle tulemused võimaldavad arhitektuuriajaloolastel, muinsuskaitsespetsialistidel, ehitusinseneridel, majaomanikel ja teistel langetada kõnealuste ehitusmaterjalide kohta läbikaalutum restaureerimisotsus, olles nii abiks Eesti kultuuripärandi teadlikumal hoidmisel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anneli Randla, dr Epp Lankots, prof dr Lilian Hansar, prof dr Urve Kallavus, prof dr Krista Kodres, prof dr Juhan Maiste, prof dr Targo Kalamees, dr Üllar Alev.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia  doktorikooli kodulehel

Kolmapäeval, 20. novembril kell 10.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (A101, Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Taani Aalborgi Ülikooli linnaplaneerimise professor Malene Freudendal-Pedersen. Loengus “Cities, Mobilities, Futures” räägib ta, kuidas kavandada linnaruumi, et edendada jalgrarattaliiklust. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Malene Freudendal-Pedersen is Professor in Urban Planning at Aalborg University and has a interdisciplinary background linking sociology, geography, urban planning and the sociology of technology.

Focus for her research is how mobilities frame and enable modern everyday life. How individuals experience, evaluate or describe their mobilities and what propels their actions is important to understand if we aim at more sustainable mobilities in the future. Specific transport modes have different values and importance in planning cities. Values or taken for granted knowledge about transport and mobilities produce path dependencies in everyday life mobilities that are also diffused into policy and planning systems. Her research addresses interrelations between social practice and transport modes and the role the for urban spaces and city life.

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Linnastumine kui paratamatus: Tallinnas peab avaliku loengu Briti arhitekt Ross Exo Adams

Neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Londonis tegutsev arhitekt, urbanist ja ajaloolane Ross Exo Adams, kes juurdleb linnastumise paratamatuse üle. Adams esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ross Exo Adams on Bardi Kolledzi arhitektuuriosakonna kaasjuhataja ja professor. Tema uurimisvaldkonnaks on linnastumine ja selle eriskummalised ilmingud meie kaasaegses ühiskonnas. Ta küsib, mis üldse on linn? Oma raamatus “Urbanism and Circulation” vaatleb ta näiteks treppide ja üleilmse linnastumise seoseid. Adamsi uurimisteemad keerlevad geograafia, seadus- ja ruumiloome, poliitika ja filosoofia piirimail. Ta on õpetanud Bartlettis ja Architectural Associationis Londonis. Hetkel töötab raamatu kallal, mis uurib, kuidas erinevad valitsemisvormid avalduvad ruumiloomepraktikates ja esitlustehnikates.

Oma Tallinna loengus ei küsi Adams KAS me linnastume, vaid KUIDAS me seda teeme. Tema loeng üritab linnastumise paratamatuse pahupidi pöörata, asetades luubi alla just urbaansuse kui nähtuse, mis oli olemas ka enne suurlinnu. Adams küsib provokatiivselt – milline meie tulevik oleks, kui see ei oleks linlik?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Kadi Karine
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Tudengite juhitud projektiruum Vent Space kuulutab oma uue tiimiga välja open calli uueks hooajaks, mis kestab 2020  aasta jaanuarist oktoobrini.
Uue hooaja fookuseks on potentsiaalsus, mida ootamatud kohtumised tuua võivad, otsides viise, kuidas tavapäraseid praktikaid laiendada ja julgustades eksperimenteerimist ja avatud meelt läbi eri valdkondade koostöö.

Kandideerida saad siin!
Taotluse saatmise tähtaeg on
30. detsember 2019.

10.-12. juunil 2020 EKAs toimuma pidanud ESA ehk Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents on edasi lükatud 2021. aastasse. Konverentsi peaettekandjad on professor David Davies (McGilli ülikool, Kanada), professor Bence Nanay (Antverpeni ülikool, Belgia) ja professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia).  Lisainfo konverentsi koduleheküljel.

Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar “Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80”.

EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.

EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased. Järgnevad kõned ja õnnitlused. Avaliku sõnavõtu soovi korral palume sellest eelnevalt informeerida korraldajaid (KVI teadussekretär Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee).

Seminari kava:

15:30 Registreerimine ja tervituskohv-tee-suupiste

16:00 Ettekanded:

Krista Kodres, „Sotsmarksismi revideerides: Jaak Kangilaski kirjutab „Kukeaabitsat“ (1967)“

Virve Sarapik, „Marksistlik-leninlik esteetika ja ERKI kunstiajaloo kateeder. Veidi ka realismist“

Epi Tohvri, „Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli taastamisest“

Eero Epner, „Kunstiteos ja maailm“

18:00 Kohvipaus

18.30 Esinejate vestlusring ja Jaak Kangilaski kommentaarid

19.30 Kõned (EKA nimel Mart Kalm, EKKÜ nimel Tiina-Mall Kreem, EKM nimel Sirje Helme, TÜ nimel Kadri Asmer, EKL nimel Elin Kard), meenutused (Kadri Mälk jt) ja pidulik vastuvõtt.

NB! Sujuvama korraldustöö nimel palume huvilistel end eelregistreerida sellel lingil hiljemalt 6. detsembriks.

Teisipäeval, 12. novembril kell 17 avab Eesti Kunstiakadeemia doktorant Ulvi Haagensen EKA Trepigaleriis (kunstiakadeemia hoone Linnahalli poolne ots Põhja pst-l) isikunäituse “Distracting the workers”. Näitus jääb avatuks 27. novembrini. Kuna tegemist on aknast vaadeldava näitusega, saab seda vaadata ööpäevaringselt.

„Töötan kunsti ja igapäevaelu piiril. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele keskendun kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad mind kolm kujutletavat abilist – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Koos teeme, koristame, mõtleme ja kirjutame. See installatsioon on vaade meie töö- ja mõtlemisruumi,” kirjeldab Haagensen oma uut näitust.

Näituse pealkiri on osaliselt vastus Saksa kunstikriitiku Julius Meier-Graefe murele dekoratiivse kunsti pärast, süüdistades seda “õrna väikese koduperenaise” olemises, mis on loodud lõbustama “väsinud inimesi pärast rasket tööpäeva”. 

Austraaliast pärit Ulvi Haagensen elab ja töötab juba aastaid Eestis ning on praegu Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna doktorant.

Kunstnik tänab: Kaido Kruusamets, Mart Vainre, Aksel Haagensen, Michael Haagensen, Risto Tali, Fiona Davies

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18:00 annavad Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) avatud loengu disainerid Charlotte Ackemar ja Malin Engvall Stockholmis asuvast interdistsiplinaarsest disainistuudiost NOTE Design Studio.

Erinevate projektide näitel tutvustavad nad kui oluline osa stuudio loovast tööprotsessist on disain(imise)l kui eneseväljendusel. Niisamuti nagu disain leiutab oma ainest pidevalt uuesti, on NOTE disainistuudio lai tegevusulatus vastus disaineri positsioonile ühiskonnas, aga ka oskusele kohaneda turu nõudmistega, tegemata seejuures kompromisse eneseväljenduse arvelt. Iga projekt on selle taga seisvate kõige erinevamate oskuste ja kogemusega disainerite koostöö ja eneseväljenduse tulemus; see on stuudio põhiolemus.

NOTE Design Studio asutati 2008. aastal Erik Johannes Karlströmi ja Christiano Pigazzini poolt. Praeguseks katavad stuudios töötavad 18 disainerit kõige erinevamaid disainivaldkondi ning tegelevad lisaks hoonete (sise-)arhitektuursetele lahendustele ka toote- ja graafilise disaini, samuti disainistrateegiate väljatöötamisega – õigemini – mis tahes projektidega, mis nõuavad loovat lähenemist.

Skandinaavia ühe tuntuima disainistuudiona on NOTE teinud koostööd selliste ettevõtetega nagu Tarkett, Vibia, ja Fogia. Hiljuti on NOTE saanud disainimessi Salone del Mobile auhinna mööblitootja Magisväljapaneku eest Milaano messil (2018) ning Wallpaper*disainiauhinna koostöö eest nii mööblitootjaga Sancal (2018) kui ka betoonmaterjalidele keskenduva ettevõttega KAZA Concrete (2017).

Avatud loeng on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot: Anna-Liisa Laarits, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond, anna-liisa.laarits@artun.ee või 56 593 199.

Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks.

Rohkem infot: www.flokasearu.eu

Loeng toimub inglise keeles, EKA kaasaegse kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!