Vent Space’i uue hooaja avapidu!

REKA toob teieni Vent Space’i uue hooaja!

Neljapäeval, 7. novembril kell 21.30 kuulutatakse Vent Space’is välja värske open call!

Järgides teise hooaja rõhuasetust koostööle, on Vent Space’i uus tiim ühendanud jõud REKA poistega ja toob teieni sündmuse täis head muusikat ja kunsti. Õhtu jooksul näeb kollektiivset installatsiooni ja Misa Asanuma samal õhtul avatud näituse satelliitnäitust, toimub üllatusloos ja esinevad DJ’d.

Muusikat mängivad:
Erjek
White Gloss
Karmo Jarv

Avatud on kandideerimine kunsti- ja disainikoolide ja ülikoolide võrgustiku Cumulus konkurssile CUMULUS GREEN 2020: For a New Circular Economy.

Konkurss lähtub ÜRO ülemaailmse säästva arengu eesmärkidest ja tegevuskavast aastaks 2030 ning sellele on oodatud kandideerima mis tahes toodete, teenuste või süsteemide ideelahendused, mis aitavad tagada säästvaid tarbimis- ja tootmismudeleid. 

Ideelahenduste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2020. 

Rohkem infot: https://cumulusgreen.org/ või anna-liisa.laarits@artun.ee

Olete oodatud näituse avamisele ja performance’ile neljapäeval, 7. novembril kell 20.00 EKA Galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

Vaariku kuues isikunäitus on jätk 2017. a toimunud näitusele “Seestunud”. Ekspressiivne, provokatiivne, hulljulge ja südamlik näitus räägib naiseks ja emaks olemisest, maailma päästmisest, laste kasvatamisest ja kaisus olemisest. Kunstnik jälgib oma lähisuhteid ning otsib järeldusi, millega päästa maailma.

“Nahk on meie kontakt maailmaga. Tõmba varrukad üles ja silita ühe käega teist. See on tunne. Me tunneme ja õpime tundma oma keha läbi paituste, hellitamise ja kaisus hoidmise. Vahel ei ole vaja üle mõelda! Veider tunne tekitab veidraid mõtteid. Aga kui sa tead, et see on vaid tunne ja ei hakka oma ajuga koostöös forsseerima, võid vahel lihtsalt tunda, ilma sellele keeleliselt omadusi omistamata. Asjad lihtsalt on nagu nad on. Kui me hakkame midagi liialt seletama võime täiesti rappa joosta.
Meie saame proovida maailma päästa, aga kui me oma lapsed empaatiliseks kasvatame, teevad nad seda juba loomuomaselt! Naised on kõikvõimsad ja peavad hakkama ennast usaldama sellisena nagu nad on, sest kõik inimesed kasvavad ema sees! Mul on vedanud, et mind hoiti kaisus.” – Marta Vaarik

Marta Vaarik (s. 1986) on lõpetanud EKA maali eriala BA ning hetkel õpib ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppekaval. Ta on täiendanud end Berliinis, UDK-s Josephine Pryde’i käe all. Käesolev näitus EKA Galeriis on tema kuues isikunäitus ja ta on osalenud grupinäitustel Eestis ja Berliinis. Vaarik töötab meediumitega maal, foto, performance, video jt.

Tänud: Sandra Mäesepp, Rebecca Künnis, Ülle Vaarik, Aadam Taaksalu, Andrus Vaarik, Kelly Turk, Margit Lõhmus, Sveta Grigorjeva, Piret Karro, Rasmus Neljand, Krislin Ots, Big Boy, Gunnar Laal, Taavi Lepp, Pire Sova, Johannes Luik, Kersti Heile

Näituse pealkiri: Sveta Grigorjeva

Graafiline kujundus: Kersti Heile

Näitust toetab A. Le Coq.

Milline on neoliberaalse kapitalistliku linnapildi vundament: Tallinnas peab avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson, kes laob ajaloolise vundamendi meie neoliberaalsele ja kapitalistlikule linnapildile. Mattsson esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Helena Mattsson on Rootsi arhitekt, arhitektuuriteoreetik ning arhitektuuriajaloo ja teooria professor Stockholmi Kuninglikus tehnikainstituudis. Tema uurimisteemade keskmes on Rootsi heaoluühiskond ja tarbimisharjumused ning kuidas see Rootsi kaasaegses arhitektuuris ilmneb. Ta on avaldanud mitmeid Rootsi heaoluühiskonda kriitiliselt mõtestavaid raamatuid ning on kultuuriajakirja SITE toimetaja.

Mattssoni loeng on väike rännak kaasaegse arhitektuuri neoliberaliseerumisse 1980. aastatel Rootsis ja mujal maailmas. See on ajajärk, mis on võrreldav meie kaasaegse arhitektuuri ja nõukogude võimu alt vabanenud vaba Eesti ideoloogia sünniga 1990. aastatel.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Kolmapäeval, 30. oktoobril peavad loenguid meie uued vastvalitud audoktorid!

Algusega kell 14.00 toimub EKA aulas Columbia ülikooli arhitektuuriprofessor Reinhold Martini avatud loeng “Order and Disorder: On Knowledge, Society, and Architecture”. 

Reinhold Martin avamas loengu tagamaid:
“This talk will consider the interplay of order and disorder, mediated by architecture. Order, in the sense we will explore, makes the world knowable and governable, through the suppression, management, or containment of disorder, which includes entropy or breakdown as well as willful disruption. Architecture, as one of many media, rather than simply a representation or an instrument, operates topologically and epistemologically, arranging and rearranging insides and outsides, drawing and redrawing lines. The lines we will consider distribute forms of knowledge, and the things they seek to know and govern, simultaneously joining what they distinguish. To trace this, the talk will sketch one particular genealogical sequence through the design of campuses, both corporate and academic, beginning on the US side of the Cold War. The larger aim will be to rethink the problem of order and disorder at the intersection of knowledge, society, and architecture, with specific reference to the political economy of design as a will-to-order of its own.”

Kolmapäeval, 30. oktoobril peavad loenguid meie uued vastvalitud audoktorid!

Algusega kell 16.00, räägib EKA aulas kunstiajaloolane Griselda Pollock teemal “From Alain Resnais’s Van Gogh (1948) to Julian Schnabel’s At Eternity’s Gate (2018): Why are we still Loving Vincent (2017)?”

Griselda Pollock (s. 1949) on Leedsi ülikooli sotsiaalse ja kriitilise kunstiajaloo professor, kelle tegevusväli on seotud visuaal- ja kultuuriteooriaga ning feministliku ja postkolonialistliku kunstiteooriaga. Pollock on elav klassik – ta on alates 1970. aastate lõpust olnud mõjukamaid moodsat, postmodernset ja kaasaegset kunsti uurivaid teadlasi maailmas. Ta on oluline kunstiteooria ja metodoloogiate uuendaja ja mõjutanud märkimisväärselt 20. sajandi II poole ja ja 21. sajandi feministlikku teooriat, soouurimust ja feministliku kunstiajalugu.

Loengu teema on prof Pollock ise kokku võtnud järgmiselt:

“The first exhibition I ever saw, I think, was of the work of Vincent van Gogh in 1961. I forgot about that first encounter until 1990, when, at a conference on the centenary of his death, I delivered a deconstructionist paper tracing the construction of ‘Van Gogh’ over the twentieth century. My research into his exhibition history revealed that the show in Toronto in 1961 was part of a specific post-war series of exhibitions when VG’swork was sent around the world, ensuring this artist’s spectacular place in the twentieth century’s cultural imagination as ‘the modern artist’. I also realized that this buried memory of an exhibition visited in 1961 with my art-loving mother, who died three years later, may have been the unconscious prompt for my choice, in 1972, of Van Gogh as my PhD dissertation topic.

Over my fifty-years, I have struggled against ‘the myth of Van Gogh’ in many publications and exhibition projects. In this lecture, I will return to one of the earliest films made about the artist by French documentarist Alain Resnais in black and white in 1948 and to the animated film Loving Vincent and the American painter Julian Schnabel’s personal homage, At Eternity’s Gate. What are the different concepts of art and artist this mythic ‘Vincent’/’Van Gogh’ has mirrored? What are the art histories I have tried to create to challenge their potency, affect, and dangers? Why does this myth and image persist and entrance?”

22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).

Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).

Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)

Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)

Oponent: prof dr Christopher Pierce

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.

Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö  on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Kolmapäeval, 30. oktoobril kell 15.30 avatakse EKA aatriumi 2. korrusel akadeemia 105. sünnipäeva tähistav näitus „Algusaegadest tänasesse: 1+1“. EKA erialasid tutvustaval väljapanekul on eksponeeritud ca 40 üksikteost, seeriat või õppetööde komplekti 52 autorilt. Kõik näitusel eksponeeritud teosed kuuluvad EKA muuseumi kogudesse, mille rikkalikud varasalved alles ootavad läbiuurimist. Väljapanek on avatud kõigil tööpäevadel kuni 18. novembrini.

EKA sünnipäevale pühendatud näitus tutvustab kõiki praegu õpetatavaid erialasid kahe teose kaudu, millest üks on selle algusaegadest ja teine tänasest päevast. Aatriumi kolmel korrusel on valdkondlike gruppidena eksponeeritud vabad kunstid, sealhulgas maal, skulptuur, joonistus, graafika, foto, stsenograafia, animatsioon, uusmeedia, samuti  rakenduskunstid, disain ja arhitektuur. Välja ei ole jäänud ka teadus – satelliitnäitus raamatukogus pakub sirvimiseks sama printsiibi järgi valitud teadustöid. 

Kuigi esindatud on kogu erialade kaleidoskoop, ei sea valikuprintsiip – vaid kaks tööd või seeriat igast kunstivaldkonnast, kus kõrvuti vana ja uus – eesmärgiks ülevaatenäituse mastaabi saavutamist. Tähelepanu fookus on sedapuhku üksikteostel. Valitud tööd loovad visuaalse või sisulise seose oma paarilisega, aga ka teiste naabritega. Nii on kõrvuti linnaruumi kujutavad teosed: Ülo Soosteri sotsrealistlik diplomitöö ja doktorant Britta Benno animatsiooni­projektsiooniga hübriidjoonistus düstoopilise Tallinna seeriast, telefoni mudel ja joonised 40 aasta tagant ning digitaalse sõrmuse projekt, mis võimaldaks lähedastel kauge vahemaa tagant sidet pidada jpt. Saatetekstid etikettidel võimaldavad kildhaaval kokku panna ka ajaloopilti, mida põhjalikumas vormis võib leida EKA juubeliväljaannetest.
Näitus on sündinud tihedas koostöös EKA osakondadega ja esinevate kunstnikega.

Kuraator: Reeli Kõiv

Esinevad kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teadlased:
Ülo Sooster, Jaan Vares, Bruno Tomberg, Aulin Rimm, Pilvi Ojamaa, Laur Tiidemann, Triin Marts, Edith Karlson, Britta Benno, Ene Pikk, Cloe Jancis, Julia-Maria Linna, Sander Joon, Anu Laura Tuttelberg, Arthur Arula, Varvara Guljajeva (Varvara@Mar), Katrin Kabun, Andra Jõgis, Nils Hint, Henri Papson, Raul Polding, Nesli Hazal Akbulut, Ellen Tamm, Herbert Preisman (Prees), Aino Toppi, Merilin Meremaa, Ruth Huimerind, Kelian Luisk, Merike Männi, Maria Port, Üllar Karro, Risto Bruus, Janika Vesperg, Peep Ainsoo, J. Kurvet, Vello Laanemaa, Irina Tširitš, Tõnu Kallas, Lembit Remmelgas, Leili Rummel, Anneliis Aunapuu, Ülo Kulgver, Raine Karp, Rein Kersten, Ell Väärtnõu, Veiko Vahtrik, Hain Toss, Evgeniya Dolgopolova, Hilkka Hiiop, Mart Kalm, Elnara Taidre, Olesja Katšanovskaja, Mati Kahu
                           
Graafiline disain: Mikk Heinsoo (StuudioStuudio)
Kujundaja: Maria Kristiina Ulas
Tehniline teostus: Heldur Lassi

Vaata kogu EKA 105. sünnipäevaürituste programmi aadressilt artun.ee/EKA105

Anu Penttinen on Soome klaasikunstnik ja disainer, kelle omanäolist ning mitmekülgset loomingut tuntakse ja tunnustatakse nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Klaasikunstnikuna ühendab Penttinen oma töödes traditsioonilised tehnikad julgete värvide ja kaasaegsete vormide ning tekstuuridega. Disainerina on Penttinen teinud edukalt koostööd rahvusvaheliselt tuntud ettevõtetega nagu Iittala ja Marimekko. Ta on läbi viinud töötubasid ja olnud külaliskunstnik paljudes klaasikeskustes üle maailma.

Bakalaureuse- ja magistrikraadi on Anu Penttinen omandanud Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis ning täiendanud oma teadmisi Austraalia Rahvusvahelise Ülikooli (ANU) Canberra Kunsti ja Disaini koolis. Alates 2003. aastast juhib Anu Penttinen enda poolt asutatud ettevõtet Nounou Design. Samuti tegutseb ta kunstnikuna aktiivselt Nuutajärvi Klaasikülas, kus juhib ka restorani ja väikest hotelli.

https://www.nounoudesign.fi/