Avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng” taasalustab: Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta 16. oktoobril

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös korraldatav avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng” alustab uut hooaega. Esimesed esinejad 2019/2020 õppeaastal on Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur, Soome).

16. oktoobril kell 18:00 toimub avatud loeng „Mustarinda tegevused, kogemused ja katsetused“ EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501. 17. oktoobril kell 12:30 järgneb seminar „Vahendite loomine ja jagamine fossiilkütuste järgse tuleviku jaoks“ samuti ruumis A501.

Loengus räägivad kunstnikerühmituse Mustarinda eestvedajate sekka kuuluvad Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta Mustarinda residentuurist, selle eesmärkidest ja tegevustest ning esitlevad oma kogemusi, katsetusi ja lahendusi, mida nad on viimased kümme aastat arendanud. Sealjuures keskendutakse täpsemalt praktilistele küsimustele ja parimatele lahendustele fossiilkütustevaba tegevuseni jõudmiseks.

Loengule järgnevas seminaris ootavad Heikkilä ja Kariranta osalejaid jagama oma mõtteid ja kogemusi jätkusuutlikkuse teemal. „Me tahaksime kuulda teie mõtteid, kuidas peaks ökoloogiast mõtlemine muutuma tervel kunstiväljal ning arutada probleeme, mis seonduvad sellist üleelusuuruste teemade ja probleemidega, mis tekivad, kui rääkida fossiilkütustest loobumist.“ (Seminarile registreerumiseks palun kirjutage mari.laaniste@artun.ee.)

Rühmituse Mustarinda tegevuse keskmes on kaasaegne kunst, valdkondadevahelised uurimused, praktilised katsetused, kommunikatsioon, õpetamine ja ürituste korraldamine. Mustarinda eesmärk on jõuda fossiilkütuste-järgse kultuurini, kombineerides omavahel teadust ja eksperimentaalset kunstitegevust. Mustarinda asub Põhja-Soomes Kainuu maakonnas, Paljakka looduskaitseala ääres. 2020. aastal tähistab Mustarinda oma kümnendat sünnipäeva. Vt www.mustarinda.fi

Vt ka sündmust Facebookis.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

„Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. Sel hooajal astuvad loenguseeria raames üles Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur), Helena Kåberg (Nationalmuseum, Stockholm), Anna Novikov (Greifswaldi ülikool), The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst).

Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

1923. aastal kutsuti Tallinna Kunsttööstuskooli keraamika õppetooli juhatajaks Ungari keraamik Géza Jakó (1886–1943), kes töötas Eestis kuni 1934. aastani. Géza Jakó töö lõi Tallinna keraamikale korraliku tehnilise baasi. Ungari meistri käe all said tugeva erialase ettevalmistuse mitukümmend noort keraamikut ja valmis ka esimene eestikeelne keraamikaõpik.

Meenutamaks Géza Jakó panust Eesti keraamikaõpetusse valmis 2002. aastal koostöös Ungari Suursaatkonnaga kunstnikust reljeefne mälestustahvel, mis paigaldati Kunsttööstuskooli järeltulija Tallinna Kunstiülikooli seinale. 2013. aastal kui hoone lammutati, läks tahvel ehituse käigus kaduma. Ungari Välismajanduse- ja Välisministeeriumi toel tehti mälestustahvlist koopia. See meenutab Ungari professori panust EKA keraamikaosakonna ajalukku nüüd juba uue hoone seinal.

Mälestustahvel avati Eesti Kunstiakadeemias 10. oktoobril 2019.

Neljapäeval, 10. oktoobril 2019 kell 19
avame Vent Space projektiruumis
Jose Aldemar Muñozi isikunäituse „Alkeemia”.

„Ma soovin ühendada alkeemia ja keha, kasutades mateeria, hinge ning vaimu transmutatsiooni ideed. Lähtudes laboratooriumi keskkonast, valisin instinktiivselt katsematerjale, sh paber, vill, kuldne ja hõbedane värv, tušš ja metall, et kirjeldada vedelike, organite ja ideede suhet elavas kehas. Lõppfaasis sidusin oma uurimuse Joseph Beuysi praktikaga, mille järgi elu on loominguline tööriist iseeneses ning kunst on muutev jõud, mis loob individuaalset ning kollektiivset teadvust.

Installatsioon põimib erinevaid materjale, emotsioone ja ideid: viltimisest saab minu uurimuse alus, justkui tarkade kivi, mis suunab mind mõtlema oma otsekui piire ületavast ning kullaks muutuvast kehast.”

Näitus jääb avatuks kuni 13. oktoobrini, iga päev kell 14-18.

Aldemar Muñoz on pärit Bogatast, Kolumbiast. Ta lõpetas 2013. aastal Jorge Tadeo Lozano ülikooli ning hetkel omandab Kaasaegse kunsti erialal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Oma praktika vältel on just keha olnud tema uurimisobjekt. Läbi selle, kuidas organid, vedelikud, emotsioonid ja tunded reageerivad, uurib ta keha ümbritsevaid nähtamatuid reaalsuseid.

Selle tulemusel valminud seeriat kehateemalistest joonistustest ning objekte, videosid ja performance’eid on seni eksponeeritud muuhulgas Kolumbias, Argentiinas ja Jaapanis.

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Laupäeval, 12. oktoobril kell 12 avab Eesti Pank uksed arhitektuurihuvilistele, et teha ringkäik Eesti Panga põneva ajaloo ja arhitektuuriga hoonetes. Ekskursiooni juhib arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Mait Väljas.

Eesti Panga kvartal peegeldab hästi Tallinna linnaehituslikku ja arhitektuurilist mitmekesisust  – arhitektuurilooliselt väga väärtuslik pole meil ju mitte ainult keskaegne vanalinn, vaid ka hilisematel perioodidel ehitatud keskkond. Eesti Panga hoonestus annab esindusliku läbilõike 20. ja osalt ka 21. sajandi arhitektuuristiilidest. Historitsistlikud hooned – neogooti stiilis Aadlipanga hoone (arhitekt August Reinberg, 1904) ja neorenessanslik Vene Riigipanga Tallinna osakond (arhitekt Aleksandr Jaron, 1909) – on kõrvuti Eesti Panga funktsionalistliku peahoonega (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, insener Ferdinand Adoff, 1935). Hoonete vahele on end tagasihoidlikult ära mahutanud Eesti tipparhitekti Toomas Reinu klaaskupliga vahehoone (1998). Avastamisrõõmu jagub veelgi.

REGISTREERU hiljemalt 11. oktoobriks!

Ringkäik on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi. Kuna kohtade arv on piiratud, palume huvilistel registreeruda.

Olete oodatud!

Sel sügisel avab Eesti Pank oma 100. sünnipäeva puhul uksed ja kutsub kõiki huvilisi ekskursioonidele!

Ringkäigud keskpangas viivad külastaja Eesti Panga sündmusterohke ajaloo keskele, tutvustavad keskpanga ajalooliste hoonete mitmekesist arhitektuuri ning Eesti Panga kunstikogu põnevamaid pärleid.

Ringkäike juhivad Eesti Panga ajaloo asjatundja Märt Karmo, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Reedel, 11. oktoobril kell 18 avatakse EKA Galeriis näitus “Enesehool”. Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Hanna-Liisa Lavonen, Carol Katkoff ja Mari-Liis Sõrg. Näituse kuraatorid on Kleer Keret Tali ja Hanna-Liisa Lavonen. 

Enese eest hoolitsemine võib olla igapäevane tegevus, mida rakendatakse teadlikult, võttes selle jaoks eraldi aega või sidudes see argipäevaste toimetustega. Vaatamata enesehoole erinevatele praktikatele – see võib olla väline ja sisemine, vaimne ja füüsiline – on see oluline aspekt indiviidi vabaduse ja heaolu tagamisel. Selle alla käib iseenda tunnetamine ja teadvustamine, seejärel strateegiline elu planeerimine, et mõista ennast paremini, et olla teel parema enesetunnetuse poole.

Grupinäituse neli kunstniku pakuvad välja neli variatsiooni sellest, kuidas toimida iseenda kasuks. Lähtudes isiklikest seisukohtadest, mõtestavad nad lahti, mida enesehool nende jaoks tähendab ja kuidas need praktikad individuaalselt varieeruvad. Nad loovad eraldiseisvad ja uued kunstiteosed, mis on vältimatult seotud sotsiaalse olelusvõitlusega.

Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini ning kuulub Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi.

Täname: Andrus Arming, Silvia Sosaar, Sarah Elizabeth Johnston, Hans-Gunter Loch, Aksel Haagensen, Mart Veelmaa, Kati Jõevere, Jana Niglas, Priit Luik, Katre Lehtpuu, Raner Piibur, Reimo Võsa-Tangsoo, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Annabel Konga, Kuldar Nool, Helle-Ly Tomberg, Maria Kurm, Kalle Tali

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 25. oktoobril 2019. a kell 12:00 Põhja pst. 7 ruumis A301 toimub  kunsti ja disaini eriala doktorandi Rait Rosina doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda isikunäituse „Väikelinn kui identiteet” eelretsenseerimine.

Näitus avatakse 9. oktoobril kell 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt. 3, Rapla). Näitus on avatud 10. kuni 29. oktoobrini 2019, T-P 15-18.

Doktoritöö juhendajad on dr Raivo Kelomees ja dr Margus Vihalem.

Näituse eelretsensendid on dr Heie Treier ja dr Fideelia-Signe Roots.

Näitus „Väikelinn kui identiteet“ vaatleb kahte näitusepaika – Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundab. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale sellele kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna identiteedi kujunemisele.

Näitusel näidatakse filme intervjuudest, mis on tehtud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega. Usutlused Rapla ja Rakvere näitusepaiku aeg ajalt külastanud linnaelanikega on kuuldavad helisalvestisena. Intervjuud peegeldavad väikelinna elanikest kunstipubliku ootusi ja kunstnike ideede kattumisi või lahknemisi. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist võrdluses mõne suurema asukoha galeriiga, siis kunstipubliku ootused lähtuvad tihti asukoha eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata kohalikke päevakohaseid probleeme kui esmaseid ning kunstinäituseid kodulinna eluolule värvinguid lisavate sündmustena. Näituse saab näha ka kunstniku performatiivset n-ö põikamise aktsiooni, milles ta suhestus Rapla tänavatel toimuvaga, vedades enda järel ratastel kasti, mis visandab tulevikus Raplas peatuvat Rail Balticu rongi.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teeb Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini õppekaval. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Mektory kutsub Sind suurejoonelisele ringmajanduse häkatonile, mis toimub 18.-20. oktoobril Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses parimate mentorite ja ekspertide juhendamisel. See on Sinu võimalus kohtuda mõttekaaslastega, lahendada ettevõtete reaalseid probleeme ning võita lahedaid auhindu! Kohal on Reet Aus, Kristo Elias, Mihkel Tamm (Pillirookõrs) ja ringmajanduse eksperdid.

Häkatoni lõpus valib rahvusvaheline žürii välja 10 ideed, keda ootavad kasvu ja skaleerimise töötoad Soomes ja Riias ning Tehnopoli poolt korraldatud kiirendiprogramm Eestis.

MIKS OSALEDA HÄKATONIL?
– Võimalus kohtuda mõttekaaslaste ja teiste inspireerivate inimestega, kellest võivad saada Sinu eluaegsed sõbrad või tulevased äripartnerid.
– Ringmajandus on jätkusuutliku ettevõtluse tulevik. Saad teada, mida vajad selles valdkonnas edasi liikumiseks ja reaalsete tuleviku väljakutsete lahendamiseks.
– Tööta 48 tundi nagu start-up Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Tutvu meie ainulaadse 270- kraadise Videal ScreenX panoraamsaali ja uue Innovatsiooni HUBiga.

KUIDAS OSALEDA?
Täida lühike registreerimisvorm enda koha kindlustamiseks SIIN. Kohtade arv on piiratud!
Enne häkatoni on tulekul ka ringmajanduse aruteluõhtu. Ole infoga kursis ning jälgi ÜRITUSE või MEKTORY Facebooki lehte!

PS! Häkaton toimub inglise keeles.

Küsimuste korral kirjuta: kaisa.hansen@taltech.ee

Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Kesk-Läänemere Interreg Programm 2014-2020).

25. septembril kell 17.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia aulas raamatu “Kaugelt näeb lähemale. EKA soome-ugri uurimisreisid 1978 – 2012” esitlus. Kauaaegse ekspeditsioonijuhi Kadri Viirese koostatud raamat tutvustab 34 aasta jooksul toimunud EKA üliõpilaste avastusretki soome-ugri rahvaste juurde. Esitlusega kaasneb vestlusring soome-ugri uurimisreiside ning hõimurahvaste tänapäeva teemal.

1978. aastal alustas tollane EKA professor Kaljo Põllu uurimisretkede korraldamist soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ja dokumenteerida hõimurahvaste rahvakunsti kõige laiemas mõttes – nii tarbeesemeid, rõivaid-ehteid kui arhitektuuri. Tudengite erilist tähelepanu pälvisid kaljujoonised, mida kopeeriti Karjalas, Koola poolsaarel ja Valge mere ääres terviklike pannoodena. Kokku on soome-ugri uurimisreiside töös osalenud üle 400 üliõpilase, kellest paljud on täna silmapaistvad kunstnikud, teadlased ja arhitektid.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul vormisid soome-ugri ekspeditsioonid tervete põlvkondade kunstnike ja arhitektide teadvust. “Ise läänt ihaledes ei unustatud oma sugulasi, kel elu meist veel hulga kehvem, ja tunti siirast huvi nende traditsioonilise elu vastu. Mõeldes, kuhu kunst tänaseks jõudnud on, pole vähetähtis, et etnograafia kaudu said kunstiüliõpilased kontakti teadustöö metoodikaga. See avardas nende maailmapilti oluliselt,” kirjeldab Kalm aastakümnete vältel tehtud ekspeditsioonide olulisust.

Käesolevasse kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte. Lisaks leiab kogumikust Andri Ksenofontovi intervjuu Kaljo Põlluga, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Anu Korbi artikli suhtlemisest ja tagasisidest uuritavate kogukondadega, etnograaf Edgar Saare ülevaate ERMis säilitatavast etnograafilisest joonistekogust ning antropoloog Jean-Loup Rousselot analüüsi uurimisreisidest kui kogemusõppest (rite de passage).
Raamatu koostaja Kadri Viires jätkas Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside läbi viimist erinevate soome-ugri rahvaste juurde alates 1994. aastast. Oma sissejuhatavas loos annab ta ülevaate uurimisreiside korraldamisega kaasnevatest raskustest ja erilaadsetest vahejuhtumitest ning vahetu välitöökogemuse olulisusest üliõpilastele.

Raamatu esitlusele eelnevat uurimisreiside ja soome-ugri rahvaste teemalist vestlusringi juhatab kunstiteadlane Anneli Porri. Osalevad Fenno-Ugria nõunik Jaak-Prozes, kunstikriitik Andri Ksenofontov ja EKA rektor aastatel 2005-2015 ning praegune Riigikogu liige Signe Kivi.

Lisainfo:
Anna Lindpere
EKA kommunikatsioonijuht
anna.lindpere@artun.ee
56463229

Kadri Viires
Raamatu koostaja, uurimisreiside juht,
kunstnik ja õppejõud
kadri.viires@artun.ee
5140864

Alates teisipäevast, 24.09.2019 on Draakoni galeriis avatud Art Allmägi isiknäitus „Tulge suudelge tulevase presidendi kätt“. Näituse lõpetamine koos kunstnikuvestlusega toimub 10.10.2019 kell 18.00, vestlust modereerib Kadri Veermäe. Näitus jääb avatuks kuni 12. oktoobrini 2019.

Art Allmägi on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala (2008) ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppe (2011). Art Allmägi (1983) on Eesti skulptor ja installatsioonikunstnik, kes on aastate jooksul liikunud oma loomingus provotseerivast, vaataja tunnetega manipuleerivast fiktsioonist laiahaardelisemate teemade ja totaalsete ruumiinstallatsioonide juurde. Väljapanekust väljapanekusse korduvad ta loomingus samad elemendid: hirm (tundmatu, vältimatu, nurjumise ees), reaalsuse ja omaenda tõlgenduse miksimine, kontroll narratiivi üle ja ideelised/visuaalsed ärritajad. Allmägi töid iseloomustab töömahukuse ja heade tehniliste oskuste põimumine ning klassikalise skulptuuri elementide kasutamine kaasaegses installatsioonikunstis

Avatav näitus on kolmas ja viimane nn ohu-, hirmu- ja Vene-teemaline näitus. Sama seeria varasemad näitused, „Cold war / Холодная война“ (2014) ja „Paint It Black I“(2017), toimusid samuti Draakoni galeriis.

Oma uue väljapaneku tagamaid avab Art Allmägi järgnevate sõnadega:

„Valitsus on meil halb, kaabusid kandvad mehed juhivad riiki. Inimõigustele sülitatakse. Võõraviha on kui iga-mehe-õigus. Massiliselt vohab seksism, šovinism. Naiste õigustest ei saa siin riigis rääkidagi. Ahistajaid on rohkem kui ahistatavaid. Vähemusse kuulujaid meil inimesteks ei peeta. Puudust kannatavad nii lapsed, kui vanurid. Levinud on keskealised heteroseksuaalsed valged mees. Raske on probleeme pseudoprobleemidest eristada. Oma arvamuse avaldamine on laialt levinud. Tohutult solvatuna tunda võib end ka vähesest. Ajakirjandus materdab, keda tahab. Ohvriks olemine  suurendab ühtekuuluvustunnet. Kiusajate süüdistamine käib igapäev. Feminism on kanda kinnitanud. Kalamajas on iga nurga peal kuradi hipsterid. Eesti venelased on saanud omadeks. Pehmeid väärtusi, lumehelbekesi ja roosat ila sirgub nagu seeni pärast vihma. Ja naine on meil presidendiks.

Õnneks saabub peagi messias, kes päästab meid kõiki sellest.“

Tänud: Aap Allmägi, Andres Allmägi, Enrico Mäsak, Katrin Piile.