Fredi Tompsi raamatu “Minu sajand” esitlus Arhitektuurimuuseumis

12.03.2024

Fredi Tompsi raamatu “Minu sajand” esitlus Arhitektuurimuuseumis

image

Teisipäeval, 12. märtsil kell 15:00 toimub Rotermanni soolalaos raamatu “Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps” esitlus.

Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.

Fredi Tompsi suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.

„Minu sajand“ on Fredi Tompsi mitmekihiline ja isiklik lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.

ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.

Olete oodatud!

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Fredi Tompsi raamatu “Minu sajand” esitlus Arhitektuurimuuseumis

Teisipäev 12 märts, 2024

image

Teisipäeval, 12. märtsil kell 15:00 toimub Rotermanni soolalaos raamatu “Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps” esitlus.

Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.

Fredi Tompsi suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.

„Minu sajand“ on Fredi Tompsi mitmekihiline ja isiklik lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.

ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.

Olete oodatud!

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

15.03.2024

Triin Reidla näituse retsenseerimine

Triin Reidla

15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).

Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.

Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?

Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Triin Reidla näituse retsenseerimine

Reede 15 märts, 2024

Triin Reidla

15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).

Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.

Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?

Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

07.03.2024

Kärt Ojavee loeng sarjas “Millal on disain?”

Kärt Ojavee Millal on disain

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ märtsikuu loengu peab kunstnik ja disainer Kärt Ojaveekes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta on Eesti Kunstiakadeemias külalisprofessor ning juhib koos Juss Heinsaluga alates 2023. aastast magistriõppekava taidestuudium.

Ojavee on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ning kaitses 2013. aastal doktoritööd „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“, mille tulemusel valmis sari hübriidmaterjale ja interaktiivseid tekstiile. 2012. aastal toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „UUO“ (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid – kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis. Väljapanekus oli väljas muuhulgas interaktiivsete tekstiilide „Symbiosise“ projekt, mida Ojavee arendas koos Eszter Ozsvaldiga. Alates 2013. aastast teeb Ojavee koostööd disainer Johanna Ulfsakiga. Nende ühiseid projekte iseloomustab kaasaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega eksperimenteerimine. Ühise tegevuse tulemusel on sündinud installatsioonid „Live Streams“ (2016) ja „Save As“ (2018). Viimane koosnes igavesti kestma loodud materjalidest (süsinikkiud, fiiberoptiline kiud, klaaskiud ja PVC).

Ojavee veab koos Annika Kaldoja ja Marie Vihmariga materjalide arendamise ja kujundamise stuudiot Stuudio Aine. Nad on koos kureerinud näitused „Materjal I“ (2019) ja „Materjal II“ (2023), millest viimane toimus Veneetsia disainibiennaalil. Ta tegeleb eksperimentaalsete materjalide loomisega, näiteks 2020. aastal toimunud näitusele „Leviaatan: Paljassaare peatükk“ Kai kunstikeskuses lõi Ojavee teosed meresaadustest koosnevast nahasarnastest materjalidest. 2023. osales ta töödega näitustel nagu „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis, Reykjavíkis toimuval Sequences biennaalil ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning koostas EKA galeriis näituse „Nanomaterjal nr. 399“, mis tutvustas nanomaterjalide projekti „Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine“ tulemusi.

Lisaks teadustööle ja uute materjalide loomisele tegeleb ta muusika, lavakujunduse ja kostüümidisainiga.

Ojavee on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 ja 2023 ning 2014. aastal oli ta kunstiauhinna Köler Prize nominent.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Graafiline disain: Indrek Sirkel, foto: Virge Viertek
Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut
Toetab Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kärt Ojavee loeng sarjas “Millal on disain?”

Neljapäev 07 märts, 2024

Kärt Ojavee Millal on disain

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ märtsikuu loengu peab kunstnik ja disainer Kärt Ojaveekes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta on Eesti Kunstiakadeemias külalisprofessor ning juhib koos Juss Heinsaluga alates 2023. aastast magistriõppekava taidestuudium.

Ojavee on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ning kaitses 2013. aastal doktoritööd „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“, mille tulemusel valmis sari hübriidmaterjale ja interaktiivseid tekstiile. 2012. aastal toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „UUO“ (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid – kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis. Väljapanekus oli väljas muuhulgas interaktiivsete tekstiilide „Symbiosise“ projekt, mida Ojavee arendas koos Eszter Ozsvaldiga. Alates 2013. aastast teeb Ojavee koostööd disainer Johanna Ulfsakiga. Nende ühiseid projekte iseloomustab kaasaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega eksperimenteerimine. Ühise tegevuse tulemusel on sündinud installatsioonid „Live Streams“ (2016) ja „Save As“ (2018). Viimane koosnes igavesti kestma loodud materjalidest (süsinikkiud, fiiberoptiline kiud, klaaskiud ja PVC).

Ojavee veab koos Annika Kaldoja ja Marie Vihmariga materjalide arendamise ja kujundamise stuudiot Stuudio Aine. Nad on koos kureerinud näitused „Materjal I“ (2019) ja „Materjal II“ (2023), millest viimane toimus Veneetsia disainibiennaalil. Ta tegeleb eksperimentaalsete materjalide loomisega, näiteks 2020. aastal toimunud näitusele „Leviaatan: Paljassaare peatükk“ Kai kunstikeskuses lõi Ojavee teosed meresaadustest koosnevast nahasarnastest materjalidest. 2023. osales ta töödega näitustel nagu „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis, Reykjavíkis toimuval Sequences biennaalil ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning koostas EKA galeriis näituse „Nanomaterjal nr. 399“, mis tutvustas nanomaterjalide projekti „Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine“ tulemusi.

Lisaks teadustööle ja uute materjalide loomisele tegeleb ta muusika, lavakujunduse ja kostüümidisainiga.

Ojavee on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 ja 2023 ning 2014. aastal oli ta kunstiauhinna Köler Prize nominent.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Graafiline disain: Indrek Sirkel, foto: Virge Viertek
Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut
Toetab Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.03.2024

Avatud arhitektuuriloeng: Jess Myers

image 1

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Jess Myers

Neljapäev 14 märts, 2024

image 1

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

12.03.2024

Avatud loeng : Animus, Anima ja Anemone / Žilvinas Lilas

PastedGraphic-1

Animus, Anima ja Anemone /// animatsioon KHM-is

Žilvinas Lilas

A-101, kell 17.00

Kölni meediakunsti akadeemia (KHM) on mitmes mõttes ainulaadne akadeemia. 1989. aastal teadus- ja kraadiõppeasutusena asutatud see kasvas tänaseks üles loominguliseks sulamiks, mis ühendab endas sotsiaalteadused, filmi, arvutiteaduse, loovkirjutamise, robootika, biokunsti paljude teiste valdkondade hulgas ja loomulikult animatsiooni.

Lektor räägib animatsiooni ja selle õppekavas õdede-vendade perekondlikest suhetest ning strateegiatest, kuidas säilitada toimiv akadeemiline struktuur ja samal ajal mitte kustutada vabameelset loomingulist leeki. Loengut läbib lühianimafilmide linastus.

Žilvinas Lilas on aastast 2004 Kölni meediakunsti akadeemia professor ja 2021. aastast prorektor. Prof. Lilas on oma akadeemilises karjääris järjekindlalt tegelenud uute tehnoloogiate fenomeniga kui universaalse kunstilise eneseväljenduse vahendiga. Pärast Ohio osariigi ülikooli (MFA 1998) lõpetamist tegeles Z.Lilas professionaalselt Hollywoodis (Walt Disney Studios, Metrolight Studios jne) mitmete animafilmide, mängude, väljaannete ja teleprojektidega. Viimasel ajal on ta olnud mitmekülgsete tööde autor, mis ulatuvad etendustest, töötubadest, artiklitest, žüriidest ja ekspertiisidest, akadeemilistest ja teleprojektidest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng : Animus, Anima ja Anemone / Žilvinas Lilas

Teisipäev 12 märts, 2024

PastedGraphic-1

Animus, Anima ja Anemone /// animatsioon KHM-is

Žilvinas Lilas

A-101, kell 17.00

Kölni meediakunsti akadeemia (KHM) on mitmes mõttes ainulaadne akadeemia. 1989. aastal teadus- ja kraadiõppeasutusena asutatud see kasvas tänaseks üles loominguliseks sulamiks, mis ühendab endas sotsiaalteadused, filmi, arvutiteaduse, loovkirjutamise, robootika, biokunsti paljude teiste valdkondade hulgas ja loomulikult animatsiooni.

Lektor räägib animatsiooni ja selle õppekavas õdede-vendade perekondlikest suhetest ning strateegiatest, kuidas säilitada toimiv akadeemiline struktuur ja samal ajal mitte kustutada vabameelset loomingulist leeki. Loengut läbib lühianimafilmide linastus.

Žilvinas Lilas on aastast 2004 Kölni meediakunsti akadeemia professor ja 2021. aastast prorektor. Prof. Lilas on oma akadeemilises karjääris järjekindlalt tegelenud uute tehnoloogiate fenomeniga kui universaalse kunstilise eneseväljenduse vahendiga. Pärast Ohio osariigi ülikooli (MFA 1998) lõpetamist tegeles Z.Lilas professionaalselt Hollywoodis (Walt Disney Studios, Metrolight Studios jne) mitmete animafilmide, mängude, väljaannete ja teleprojektidega. Viimasel ajal on ta olnud mitmekülgsete tööde autor, mis ulatuvad etendustest, töötubadest, artiklitest, žüriidest ja ekspertiisidest, akadeemilistest ja teleprojektidest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

27.02.2024 — 12.03.2024

Eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE”

Juba 27. veebruaril avaneb Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE.” Moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu juhendamisel sündinud loomeprojekt tõstatab küsimuse kardinaalsete muutuste vajadust materjalide taaskasutuses.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Läbi kaheksa aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane, loominguline ja inspireeriv kasutamine disainis. Aina teravamalt püsituva probleemi tuules tuli sel korral autoritel dekonstrueerida enda jaoks kardinad ja luua neile uus identiteet. Protsessi käigus äratasid EKA tudengid ellu 18 eksperimentaalset organismi, millest igaüks jutustab kardinaalselt eri lugu kuid kõik toetavad sama eesmärki – teadvustada meid ümbritseva kesskkonna olukorda ning leida võlu asjadest, mille parim enne on juba möödas. Algmaterjaliks olid seejuures Sunoreki ja Avaeksperdi tootmisest ülejäänud aknaribid, voldikkardinad ning rulood. Lisaks visioonile ja suurele materjalihulgale, käis protsessiga kaasas ka pöörane hulk tööd – näiteks neelas  teos “Tants habemenugadel” 150 meetrit metallribi ja 419 kruvi ning “Dardin” nõudis 12h üksnes materjali lihvimiseks. Selleaastasesse installatsiooni disaini on kaasatud ka EKA noored sisearhitektid, kes lisaks nöituse kujendusele panustasid ka targa materjalikaustuse läbimõtlemisle. Näiteks on infotehvlid seejuures loodud käsitrükki kasutades, võimaldades ellimineerida vinüükleepsude kasutuse.

Moedisainer ja valminud vormide juhendaja Liisi Eesmaa sõnab: ” Seekordse kursuse üks keerulisemaid küsimusi oli kuidas panna suhteliselt tuim ja kandiline kardinajääk voolama, roomama ja lendama? Luua millestki nii tehislikust midagi orgaanilist ja dünaamilist? Läbi lõputute katsetuste ja puudulike unetundide ärkasid ellu pööraselt põnevad mutant-karakterid. See kursus oli tõeline seiklus ja äge oli olla sellise segase ekskursiooni üks juhte!””. ”Mul oli see kord juhendada kardinaalselt super kamp! Eksperimentaalvorm õpetab lisaks kardina tagant välja mõtlemisele ka hindama oma kardinaalselt ägedate kursusekaaslaste olulisust, kes üksteist läbi loomeprotsessi julgustavad,” nentis aga kunstnik ja teine juhendaja Flo Kasearu.

Näitust võõrustab eksperimentaalvormide pikaajaline partner Viru Keskus. Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuhi Kristel Sooaru mõtestab partnerlust järgmiselt: “Teame kõik, et moe- ja tekstiilitööstuse keskkonna jalajälg on üks suuremaid, samas on hulgaliselt väljakutseid materjaliringluse tehnoloogiate ja laiemalt tarba tarbimise osas. Seetõttu on meil heameel teha koostööd EKA´ga, kes suunab tudengeid läbi vormimängude mõtisklema oma tegevuse sisulise vastutuse peale ning samas suudab selle mõtteprotsessi vormistada visuaalselt huvitavaks lahenduseks. Kutsume kõiki seda ideede tulevärki nautima ning mõtisklema igaühe isikliku jalajälje ja vastustuse peale”.

Teosed on eksponeeritud ligi neljameetristel taaskasutatavatel kangapannoodel, mille autoriks on tunnustatud moefotograaf Riina Varol. Antud ekspositsioon annab külastajale võimaluse aktiivselt kaasa mõelda tarbimisühiskonna kriitiistele aspektidele, viies vaataja omamoodi võimaluste inspiratsioonirännakule.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

 

Kunstnikud: Helina Raud, Jürgen Sinnep, Hanna Eliise Lahe, Angela Aavik, Meeli Kombe, Anjali Venkatasubramanian, Eleonor Tingas, Pauline Ööpik, Morgan Kinna, Karmel Kibena, Lilli Ann Linno, Anna Maria Teras, Hannabel Kaal, Ringo Roots, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks, Epp Vislapuu

Sisearhitektid: Linda Marie Zimmer, Emily Marin, Simona Aleksandra Porta, Marcus Kask, Susann Vahe, Anni Kärmik, Caitlyn Kesa, Arnold Zagurski, Villem Reimann, Kairi Mändla, Christine Rõõm, Nelelis Tasa

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendajad: Annika Kaldoja, Harold Kiisler, Gregor Taul

Produktsioon: Piret Puppart

Graafiline disain: Pille-Riin Valk, Markus Laanisto

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

MUAH: Mammu

Modellid: Lola Terra (Agency Icon), Äli Enrietta (E.M.A. Model Management)

Toetajad: Viru Keskus, EKA, KIU, Caparol, Sunorek, Avaeksperdid, Fazer, Mull Drinks, Levier.

 

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.eeHelen.Kikkas-Tikerpe@virukeskus.com

Ürituse FB: https://fb.me/e/6GiOVMzt3

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE”

Teisipäev 27 veebruar, 2024 — Teisipäev 12 märts, 2024

Juba 27. veebruaril avaneb Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE.” Moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu juhendamisel sündinud loomeprojekt tõstatab küsimuse kardinaalsete muutuste vajadust materjalide taaskasutuses.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Läbi kaheksa aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane, loominguline ja inspireeriv kasutamine disainis. Aina teravamalt püsituva probleemi tuules tuli sel korral autoritel dekonstrueerida enda jaoks kardinad ja luua neile uus identiteet. Protsessi käigus äratasid EKA tudengid ellu 18 eksperimentaalset organismi, millest igaüks jutustab kardinaalselt eri lugu kuid kõik toetavad sama eesmärki – teadvustada meid ümbritseva kesskkonna olukorda ning leida võlu asjadest, mille parim enne on juba möödas. Algmaterjaliks olid seejuures Sunoreki ja Avaeksperdi tootmisest ülejäänud aknaribid, voldikkardinad ning rulood. Lisaks visioonile ja suurele materjalihulgale, käis protsessiga kaasas ka pöörane hulk tööd – näiteks neelas  teos “Tants habemenugadel” 150 meetrit metallribi ja 419 kruvi ning “Dardin” nõudis 12h üksnes materjali lihvimiseks. Selleaastasesse installatsiooni disaini on kaasatud ka EKA noored sisearhitektid, kes lisaks nöituse kujendusele panustasid ka targa materjalikaustuse läbimõtlemisle. Näiteks on infotehvlid seejuures loodud käsitrükki kasutades, võimaldades ellimineerida vinüükleepsude kasutuse.

Moedisainer ja valminud vormide juhendaja Liisi Eesmaa sõnab: ” Seekordse kursuse üks keerulisemaid küsimusi oli kuidas panna suhteliselt tuim ja kandiline kardinajääk voolama, roomama ja lendama? Luua millestki nii tehislikust midagi orgaanilist ja dünaamilist? Läbi lõputute katsetuste ja puudulike unetundide ärkasid ellu pööraselt põnevad mutant-karakterid. See kursus oli tõeline seiklus ja äge oli olla sellise segase ekskursiooni üks juhte!””. ”Mul oli see kord juhendada kardinaalselt super kamp! Eksperimentaalvorm õpetab lisaks kardina tagant välja mõtlemisele ka hindama oma kardinaalselt ägedate kursusekaaslaste olulisust, kes üksteist läbi loomeprotsessi julgustavad,” nentis aga kunstnik ja teine juhendaja Flo Kasearu.

Näitust võõrustab eksperimentaalvormide pikaajaline partner Viru Keskus. Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuhi Kristel Sooaru mõtestab partnerlust järgmiselt: “Teame kõik, et moe- ja tekstiilitööstuse keskkonna jalajälg on üks suuremaid, samas on hulgaliselt väljakutseid materjaliringluse tehnoloogiate ja laiemalt tarba tarbimise osas. Seetõttu on meil heameel teha koostööd EKA´ga, kes suunab tudengeid läbi vormimängude mõtisklema oma tegevuse sisulise vastutuse peale ning samas suudab selle mõtteprotsessi vormistada visuaalselt huvitavaks lahenduseks. Kutsume kõiki seda ideede tulevärki nautima ning mõtisklema igaühe isikliku jalajälje ja vastustuse peale”.

Teosed on eksponeeritud ligi neljameetristel taaskasutatavatel kangapannoodel, mille autoriks on tunnustatud moefotograaf Riina Varol. Antud ekspositsioon annab külastajale võimaluse aktiivselt kaasa mõelda tarbimisühiskonna kriitiistele aspektidele, viies vaataja omamoodi võimaluste inspiratsioonirännakule.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

 

Kunstnikud: Helina Raud, Jürgen Sinnep, Hanna Eliise Lahe, Angela Aavik, Meeli Kombe, Anjali Venkatasubramanian, Eleonor Tingas, Pauline Ööpik, Morgan Kinna, Karmel Kibena, Lilli Ann Linno, Anna Maria Teras, Hannabel Kaal, Ringo Roots, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks, Epp Vislapuu

Sisearhitektid: Linda Marie Zimmer, Emily Marin, Simona Aleksandra Porta, Marcus Kask, Susann Vahe, Anni Kärmik, Caitlyn Kesa, Arnold Zagurski, Villem Reimann, Kairi Mändla, Christine Rõõm, Nelelis Tasa

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendajad: Annika Kaldoja, Harold Kiisler, Gregor Taul

Produktsioon: Piret Puppart

Graafiline disain: Pille-Riin Valk, Markus Laanisto

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

MUAH: Mammu

Modellid: Lola Terra (Agency Icon), Äli Enrietta (E.M.A. Model Management)

Toetajad: Viru Keskus, EKA, KIU, Caparol, Sunorek, Avaeksperdid, Fazer, Mull Drinks, Levier.

 

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.eeHelen.Kikkas-Tikerpe@virukeskus.com

Ürituse FB: https://fb.me/e/6GiOVMzt3

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

26.02.2024

PORTFOOLIO⌁PÄRASTLÕUNA SISSEASTUJATELE: MA KAASAEGNE KUNST

Mia Tohver_DSCF0678_crop_ruut

Kutsume kõiki Kaasaegse kunsti magistriprogrammi sisseastujaid ja huvilisi portfoolio⌁pärastlõunale!

Esmaspäeval, 26. veebruaril, 15.00–17.00, EKAs, ruumis A501

Portfooliotele jagavad tagasisidet ja küsimustele vastavad Mirjam Varik, Sarah Nõmm ja Siim Preiman II kursuselt, Elo Vahtrik I kursuselt ning õppekavajuhid Anu Vahtra ja Maris Karjatse.

Portfoolio⌁pärastlõuna on üles ehitatud üks-ühele vabas vormis kohtumistele, mille käigus saavad osalejad oma loomingule tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt, kes jagavad kogemusi ning annavad nõu sisseastumiseks portfoolio koostamisel ja küsimustiku täitmisel.

Üks kohtumine kestab 20 minutit, registreerimiseks täida vorm siin.

  • Vastuvõtt Kaasaegse kunsti magistriprogrammi kestab 4. märtsini, avalduse saab esitada SAISis.
  • Info sisseasutmiste kohta artun.ee.
Postitas Anu Vahtra — Püsilink

PORTFOOLIO⌁PÄRASTLÕUNA SISSEASTUJATELE: MA KAASAEGNE KUNST

Esmaspäev 26 veebruar, 2024

Mia Tohver_DSCF0678_crop_ruut

Kutsume kõiki Kaasaegse kunsti magistriprogrammi sisseastujaid ja huvilisi portfoolio⌁pärastlõunale!

Esmaspäeval, 26. veebruaril, 15.00–17.00, EKAs, ruumis A501

Portfooliotele jagavad tagasisidet ja küsimustele vastavad Mirjam Varik, Sarah Nõmm ja Siim Preiman II kursuselt, Elo Vahtrik I kursuselt ning õppekavajuhid Anu Vahtra ja Maris Karjatse.

Portfoolio⌁pärastlõuna on üles ehitatud üks-ühele vabas vormis kohtumistele, mille käigus saavad osalejad oma loomingule tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt, kes jagavad kogemusi ning annavad nõu sisseastumiseks portfoolio koostamisel ja küsimustiku täitmisel.

Üks kohtumine kestab 20 minutit, registreerimiseks täida vorm siin.

  • Vastuvõtt Kaasaegse kunsti magistriprogrammi kestab 4. märtsini, avalduse saab esitada SAISis.
  • Info sisseasutmiste kohta artun.ee.
Postitas Anu Vahtra — Püsilink

29.02.2024

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

Neljapäev 29 veebruar, 2024

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

29.02.2024 — 05.04.2024

Kasulik kunst?! VESI JA MÄLU

IG_kasulik kunst

Kasulik kunst?!  VESI JA MÄLU

EKA kunstikonkurss gümnasistidele

UUS TÄHTAEG! – Avaldusi ootame kuni 5. aprill kell 23.59.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab taas välja konkursi noortele kunstnikele!

Ootame osalema kunstist huvituvaid loomingulisi keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.

Konkursil osalemise ankeedi leiad SIIT.

Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed). Oodatakse terviklikke, korralikult vormistatud teoseid või seeriaid. Osaleda võivad ka kunstnike grupid.

PEAAUHIND – 1000 €

II koht – 200 € + EKA Eelakadeemia kursus

III koht – 100 € + EKA Eelakadeemia kursus

Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemias.

Konkursi teemaks on sel aastal “Vesi ja mälu”. Vesi on vanem kui päike. Maa vesi on umbes 4.5 miljardit aastat vana, umbes pool meie vetest pärineb Päikese kujunemisaegsest tähtedevahelisest jäävarust. Vesi tähendab elu võimalust. Võime mõelda, milline on pika minevikuga vee tulevik. Aga võime keskenduda ka ühele väikesele veetilgale, mis peegeldab tagasi valgust köögiaknast. Või jagada isiklikke hetki, mil vesi on olnud vajalik, ilus, huvitav, hirmutav, arusaamatu, igav, igavikuline.

Konkursile on oodatud igas žanris kunstiteosed kajastama vabalt valitud fookusega seda, mida praegused noored ja võimekad tulevased professionaalid mõistavad kaasaegse kunstiteosena.

Kui teadet lugedes hakkas mõte tööle, siis tegutse ja pane oma kunstiteos meie poole teele!

Konkursil osalemise tingimused:

  • Konkursile ootame lõpetatud ja vormistatud valmis kunstiteoseid.
  • Palume teosed dokumenteerida ning edastada konkursile digitaalsel kujul.
  • Teose dokumentatsioon peab vastama osalemistingimustes toodud nõuetele: https://tinyurl.com/2jufnase.
  • Teosed palume lisada failina osavõtu ankeedile ning salvestada hiljemalt 05.04.24, kell 23:59.

Küsimuste korral palume pöörduda aadressil kasulikkunst@artun.ee

Postitas Kaia-Liisa Jõesalu — Püsilink

Kasulik kunst?! VESI JA MÄLU

Neljapäev 29 veebruar, 2024 — Reede 05 aprill, 2024

IG_kasulik kunst

Kasulik kunst?!  VESI JA MÄLU

EKA kunstikonkurss gümnasistidele

UUS TÄHTAEG! – Avaldusi ootame kuni 5. aprill kell 23.59.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab taas välja konkursi noortele kunstnikele!

Ootame osalema kunstist huvituvaid loomingulisi keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.

Konkursil osalemise ankeedi leiad SIIT.

Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed). Oodatakse terviklikke, korralikult vormistatud teoseid või seeriaid. Osaleda võivad ka kunstnike grupid.

PEAAUHIND – 1000 €

II koht – 200 € + EKA Eelakadeemia kursus

III koht – 100 € + EKA Eelakadeemia kursus

Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemias.

Konkursi teemaks on sel aastal “Vesi ja mälu”. Vesi on vanem kui päike. Maa vesi on umbes 4.5 miljardit aastat vana, umbes pool meie vetest pärineb Päikese kujunemisaegsest tähtedevahelisest jäävarust. Vesi tähendab elu võimalust. Võime mõelda, milline on pika minevikuga vee tulevik. Aga võime keskenduda ka ühele väikesele veetilgale, mis peegeldab tagasi valgust köögiaknast. Või jagada isiklikke hetki, mil vesi on olnud vajalik, ilus, huvitav, hirmutav, arusaamatu, igav, igavikuline.

Konkursile on oodatud igas žanris kunstiteosed kajastama vabalt valitud fookusega seda, mida praegused noored ja võimekad tulevased professionaalid mõistavad kaasaegse kunstiteosena.

Kui teadet lugedes hakkas mõte tööle, siis tegutse ja pane oma kunstiteos meie poole teele!

Konkursil osalemise tingimused:

  • Konkursile ootame lõpetatud ja vormistatud valmis kunstiteoseid.
  • Palume teosed dokumenteerida ning edastada konkursile digitaalsel kujul.
  • Teose dokumentatsioon peab vastama osalemistingimustes toodud nõuetele: https://tinyurl.com/2jufnase.
  • Teosed palume lisada failina osavõtu ankeedile ning salvestada hiljemalt 05.04.24, kell 23:59.

Küsimuste korral palume pöörduda aadressil kasulikkunst@artun.ee

Postitas Kaia-Liisa Jõesalu — Püsilink

04.03.2024 — 05.03.2024

PhD Vitamin 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink

PhD Vitamin 2024

Esmaspäev 04 märts, 2024 — Teisipäev 05 märts, 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink