Armastuse ja meelekindlusega

Armastuse ja meelekindlusega
ARSi Projektiruum & Showroom & Stuudio 53
Näitus avatud: 25. mai – 14. juuni, E–P 12.00–18.00
Avamine: Reede, 24. mai, 18.00

„Armastuse ja meelekindlusega‟ on EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammi I kursuse tudengite ühisnäitus ARSi Projektiruumis, Showroomis ja Stuudios 53. Näitus koondab erinevaid kunstnikupositsioone ja koosneb kevadsemestri kunstipraktika mooduli käigus loodud töödest, mis käsitlevad andestamist, fantaasiaid, kaanoneid, kasvatamist, katsumusi, kohtumisi, kuhjumisi, närbumist, oodatud juhuslikkust, purunemist, puutepunkte, romantiseerimist, suhteid, traumasid, vahepealsust ja ükskõiksust.

Armastuse ja meelekindlusega:
Yvette Bathgate
Mihhail Boitsov
Anna Broučková
Chloé Geinoz
Christina Gradtke
Katariina Kesküla
Yuko Kinouchi
Eleftheria Kofidou
Tea Lemberpuu
Sven Mantsik
Jane Muts
Jana Mätas
KitKit Para
Vitor Pascale
Merilin Põldsam
Jake Shepherd
Liza Tsindeliani
Elo Vahtrik
Kristi Vendelin

Tehniline tugi:
Dream Team (Johannes Säre)

Suur tänu:
Maris Karjatse, David Ross, Eve Kask, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo, Eesti Kunstiakadeemia, ARS Loomelinnak, Eesti Kunstnike Liit

Rohkem infot:
Anu Vahtra & Maris Karjatse
Kaasaegse kunsti MA programmi juhid
anu.vahtra@artun.ee
maris.karjatse@artun.ee

 LOENG EI TOIMU!

31. mail kl 11 toimub ruumis A-403

Sofia Nannini avatud loeng “Elu mehhaniseerimine: Intensiivse loomakasvatuse ajalugu, arhitektuur ja paradoksid” / “The mechanization of life: Histories, architecture, and paradoxes of intensive animal farming”.

Loomakasvatuse hooneid on kõikjal, aga kuskil ei torka need eriti silma. Sageli tajume neid anonüümsete ja ajatutena. Siiski võime küsida: kuidas arenes intensiivloomakasvatuse arhitektuur alates 19. sajandi lõpust? Sofia tutvustab ettekandes lühidalt selle hoonetüübi geograafilist ja institutsionaalset päritolu ning analüüsib kriitiliselt ruumilisi, sotsiaalseid ja eetilisi paradokse, millel loomakasvatuse tööstuslik kompleks põhineb.

Loeng toimub inglise keeles ja on huvilistele avatud.

Sofia Nannini on Politecnico di Torino arhitektuuriajaloo dotsent. Ta on raamatute “Islandi talumajad: identiteet, maastik ja ehitus (1790-1945)” (Firenze University Press, 2023) ja “Islandi betoonisaaga: arhitektuur ja ehitus (1847–1958)” (Jovis, 2024) autor. Praegu töötab ta raamatuprojektiga “Elu mehhaniseerimine: intensiivloomakasvatuse arhitektuurilugu”.

3. juunil kell 12.00-13.30 toimub EKAs, ruumis A502 kunsti ja disaini eriala doktorandi Maria Kapajeva teise doktorinäituse “Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ avalik retsenseerimine.

Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool, Glasgow) ja prof Annika Elisabeth von Hausswolff (Göteburgi Ülikool).
Näituse retsensendid on dr Ingrid Ruudi (EKA) ja dr Britta Benno (EKA).

Näitus oli avatud 17.04.—11.05.2024 Draakoni galeriis.

Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.

Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.

Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.

EKA, EMTA ja BFM kutsuvad Teaduskohvikusse!

Põhjala tehase AnkruSAALis (Ankru 10, Tallinn) 27. mail kl 18:00.

Aruteluõhtul avavad kolme ülikooli loovuurijad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Vestlusringis osalevad Jane Remm (EKA), Marta Konovalov (EKA), Elen Lotman (BFM), Juhan Uppin (EMTA), modereerib Jaak Sikk (EMTA).

Ühtlasi lansseerime uhiuue loovuurimuse parimaid praktikaid tutvustava kodulehe!

Õhtu teises pooles esitleb Juhan Uppin (PhD muusikas) oma äsja ilmunud raamatut „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (EMTA Loovuurimused 6). Raamatut saab osta soodushinnaga.

Pakume kohvi-teed, suupisteid ja muusikalist etteastet.

Olete oodatud!

Kolmapäeval, 22. mail kell 16.00 saab lähemalt vaadata EKA graafika osakonna kogu kunstnikuraamatuid Tartu Ülikooli raamatukogu III korrusel kui avame vitriinid näitusel „4,7 MILJARDIT RAAMATUT: Kunstnikuraamatute kogu“. 

Kunstnikuraamatuid avavad-esitlevad nii sisulisest kui vormilisest küljest kursuste juhendajad Eve Kask ja Lennart Mänd.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Olete väga oodatud!

Näituste kujundajad ja graafilised disainerid: Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd, Marten Prei, Sandra Puusepp Viktor Gurovi juhendamisel.

Tänud:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Tartu Ülikooli raamatukogu, Prima Vista kirjandusfestival

NARTi avatud loeng EKAs 3/3 –  Kristiin Hanimägi ja Joel Freeman
21. mail kl 17.45
Põhja pst 7 ruumis A-501, EKA, Tallinn

Kolmas ja viimane NARTi avatud loeng sel kevadhooajal toimub 21. mail. Loengu annavad Kristiin Hanimägi (EST) ja Joel Freeman (USA). Kristiin on Tallinnas elav eksperimentaalfotograaf, kes töötab Eesti Muinsuskaitseametis arhivaarina. Joel on kunstnik ja kunstikorraldaja, kes elab Los Angeleses, Californias. Kunstiduona uurivad nad Narvas kollektiivset mälu, pakuvad kohalikele elanikele võimalust kogeda camera obscura’t.

Narva kunstiresidentuuri kunstnike regulaarsed avalikud loenguid toimuvad Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas. Kunstnikud räägivad professionaalse loomeinimeste argielust, sellest, milline on kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas kunstnikele pakutavatest võimalustest osa saada. Loomulikult tutvustavad nad ka oma loomingut.

Selle kevade viimane loeng toimub teisipäeval, 21. mail kell 17.45. See toimub EKAs (Põhja pst 7) viienda korruse ruumis A.501. Loeng on tasuta ja kõigile avatud! Loeng toimub inglise keeles.

Neljapäeval, 6. juunil kell 16.00-17.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund EKAs kohapeal (ruumis C409) ja lisaks paralleelselt ka online (Zoomis).

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee

• Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
• Kell 16.00 infotund kohapeal ruumis D413 ja paralleelselt ka online (Zoomi link SIIN). Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.
  • Näiteks:
    • Kui põhjalik peaks olema sisseastumisportfoolio?
    • Mida kirjutada magistritöö kavandisse?
    • Ma juba õpetan koolis — mida MA õppekava mulle veel saab juurde anda?

REGISTREERU SIIN

Kunstiõpetaja MA ühisõppekava (NB! 3-aastane sessioonõppekava) aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.

Lisainfo: Anneli Porri, anneli.porri@artun.ee

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.

31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.

Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse  uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.

Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.

Töötuba hõlmab järgmisi üldsusele avatud üritusi:

2. september @ NART

13:00-14:45
Sissejuhatuseks: Dissonantse pärandi mõtestamine

Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool):
Kuidas väljendada dissonantsi dissonantses pärandis?

Kristo Nurmis (TLÜ):
Mitteliberaalne pärand: nõukogudeaegsete ajalookihtistuste säilitamisest Eestis

Moderaator: Linda Kaljundi (EKA)

15:00-16:00
Victoria Donovan (St Andrewsi Ülikool):
Kriitilise hoolduse meetodi suunas: kogukonna ja kunstnike seotus “raske pärandiga” Ukraina tööstuslikus idas

Moderaator: Hilkka Hiiop (EKA)

3. september @ NART

10:00-11:30
Juhtumiuuringud – fookuses on kunstnik

Runo Lagomarsino:
Kummituslike paikade geograafia

Kristina Norman:
Tagasivaade projektile “After War” (2009) sõja ajal

Moderaator: Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ)

12:00-14:00
Juhtumiuuringud – dialoogid eri kontekstide vahel

Olha Honchar (Territory of Terror Memorial Museum, Lviv)
Nõukogude totalitaarse skulptuuri kogu moodustamine ja tõlgendamine Lvivi muuseumis “Territory of Terror”

Tullia Catalan (Trieste ülikool):
Vastuoluliste mälestuste haldamine: fašistliku pärandi ümberkontekstualiseerimine Itaalia piirialadel – Bolzano ja Trieste juhtumid

Moderaator: Anneli Randla (EKA)

15:00-16:00
Juhtumiuuringud – Eesti näiteid

Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ):
Mädanenud luud ja veri: sõjahauad ja ümbermatmised eesti kirjanduses

Kirke Kangro (EKA):
Kunst pärandi ümbermõtestajana: Tehumardi juhtum laiemas kontekstis

16:30-17:45
Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool):
Kunstiline autonoomia poliitilise kontrolli vastu: tahte kokkupõrge mälumuutustes (esitlus ja filmilinastus)

19:00 Filmi “Aljoša” (2008) linastus ja vestlus filmirežissöör Meelis Muhuga

4. september @Sillamäe Kultuurikeskus

14:00-14:45
Riin Alatalu, Anu Soojärv (EKA):
Sillamäe – põnev dissonants

6. september @ EKA, ruum A 501 ja EKA TV

14:00 Tudengite rühmatöö esitlused
Moderaator: Gregor Taul (EKA)

Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (EKA), Kristo Nurmis (TLÜ), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).

Töötuba, sh üldsusele avatud üritused ja ettekanded toimuvad inglise keeles.

Töötuba toimub projekti Transform4Europe (T4EU) raames. Kümnest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa ülikoolide algatuse raames, mille eesmärk on muuta Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes Euroopa kõrgharidus konkurentsivõimelisemaks. 

Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)

Toetajad:

17. juunil kaitseb arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Nina Stener Jørgensen doktoritööd “Osalus kui andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku” (“Participation as Data? Architecture and Cybernetics in Europe around 1968”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.oo EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist on võimalik jälgida ka EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja: prof Maroš Krivy (EKA)
Eelretsensendid: dr Tahl Kaminer (Cardiffi Ülikool), dr Ingrid Halland (Oslo Ülikool)
Oponent: dr Tahl Kaminer

Doktoritöö analüüsib viise, kuidas kolmes 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest pärinevas arhitektuuriprojektis mõisteti kasutajate osalemist andmetena. Need projektid laenasid mõisteid küberneetika teooriast ning kõigis sai osalusest, mida kujutati kui „sisendit“ ja „väljundit“ (mida omakorda reguleerib „tagasiside“) arhitektuuriprogrammile oluline informatsiooni allikas. Käsitluse all on Briti arhitekti Cedric Price’i Oxford Corner House’i (1965–1966) teostatavusuuring, prantsuse-ungari kunstniku Nicolas Schöffneri projekt Tour Lumière Cybernétique (1961–1973) ning taanlastest arhitektide Susanne Ussingi ja Carsten Hofferi Atelier Cyberspace (1968–1970). Nende analüüsi kaudu pakutakse doktoritöös välja mõiste „küberneetiline osalus“. See mõiste hõlmab nende programmilist sarnasust ning võimaldab käsitleda osalust informatsiooni kogumise protsessina – vaadelda seda, kuidas projektid vältisid otsest suhtlust kasutajatega.

Juhtumiuuringute tulemused avavad erinevaid viise, kuidas küberneetilist osalemist osalejatelt andmete hankimiseks kasutati: esimesel juhul tihedas seoses Lyons’ Enterprise’i varajaste äriandmete töötluse arengutega (Price); teisel juhul algoritmilise juhtimismeetodina, et toetada De Gaulle´i administratsiooni plaani saada Euroopa halduskeskuseks (Schöffer); kolmandal juhul vahendina igapäevaelu ümberkorraldamiseks arvutite abil (Atelier Cyberspace).

Doktoritöö näitab niisiis, kuidas nende projektide puhul on läbi erinevate arhitektuursete vahendite kasutamise muudetud osalus küberneetilisi tehnikaid rakendades andmeteks. Andmekogumisviisid olid mitmekesised: uurimus demonstreerib nii nende levikut kui hõlpsat kohanemist kontekstiga. Arvutipõhise ruumilisuse varajasi kasutusi uurides soovib väitekiri anda panuse kaasaegsesse arutellu nn targa linnaplaneerimise teemal, mida võib pidada toonase küberneetilise osaluse tänapäevaseks vasteks. Lisaks käsitletakse probleemipüstitusest tulenevaid teoreetilisi ja episteemilisi termineid, võrreldakse osalemise rolli informatsiooni hankimise protsessis ja küsitakse projektide võrdluses, kas neid näiteid on üleüldse võimalik vaadelda (abstraktse) osalusena.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Doktoritöö kaitsmiskomisjon: dr Siim Tuksam (komisjoni esimees), dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Andres Kurg, prof Panu Lehtovuori, prof Klaske Havik, prof Helena Mattsson.