TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris

28.03.2019 — 30.03.2019

TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris

valgus_tmw

Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.

Kalju Rahu

 

28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.

Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.

Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv.

Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team

 

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.

 

Lisateave:

Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris

Neljapäev 28 märts, 2019 — Laupäev 30 märts, 2019

valgus_tmw

Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.

Kalju Rahu

 

28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.

Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.

Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv.

Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team

 

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.

 

Lisateave:

Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

23.03.2019 — 29.03.2019

SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is

SIIL

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Postitas Mart Vainre — Püsilink

SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is

Laupäev 23 märts, 2019 — Reede 29 märts, 2019

SIIL

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Postitas Mart Vainre — Püsilink

21.03.2019

Teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“ Adamson-Ericu muuseumis

unnamed

Eesti Kunstimuuseum
Adamson-Ericu muuseum
Teade
19.03.2019

Neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 toimub Adamson-Ericu muuseumis teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“. Viimast nädalat avatud näitusel „Eesti ehted läbi aastatuhandete“ vestlevad omavahel kuraatorid ja mitmed Eesti tuntud ehtekunstnikud, kelle looming väljapanekul eksponeeritud on. Vestlust juhib ehtekunstnik ning õppejõud Tanel Veenre.

Fookuses on ehteloominguga seotud materjalid ja tehnoloogiad läbi ajaloo. Selgub, milliseid metalle, sulameid ning ainete kooslusi on erinevatel ajastutel eelistatud. Ühiselt otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: Millised on olnud arengud ehete valmistamise tehnoloogiates 20. ja 21. sajandil? Kellest võivad saada ehtekunstnikud Eesti Kunstiakadeemias? Millised on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala rahvusvahelise koostöö suunad? Uuritakse ka autoritelt täpsemalt, kuidas ning milliste kanalite kaudu tänapäeval Eestis unikaalehted väärikate kandjateni jõuavad.

Osalema on oodatud: Viivi Aavik, Ülle Kõuts, Mari Käbin, Urve Küttner, Kadri Mälk, Anu Paal, Villu Plink, Darja Popolitova, Jaan Pärn, Anne Roolaht, Kärt Summatavet, Harvi Varkki, Tanel Veenre ja Ülle Voosalu.

Lisainfo:

Ülle Kruus

Direktor
Adamson-Ericu muuseum
Lühike jalg 3, Tallinn
Tel +372 644 5838
ylle.kruus@ekm.ee
adamson-eric.ekm.ee

Postitas Eve Margus-Villems — Püsilink

Teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“ Adamson-Ericu muuseumis

Neljapäev 21 märts, 2019

unnamed

Eesti Kunstimuuseum
Adamson-Ericu muuseum
Teade
19.03.2019

Neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 toimub Adamson-Ericu muuseumis teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“. Viimast nädalat avatud näitusel „Eesti ehted läbi aastatuhandete“ vestlevad omavahel kuraatorid ja mitmed Eesti tuntud ehtekunstnikud, kelle looming väljapanekul eksponeeritud on. Vestlust juhib ehtekunstnik ning õppejõud Tanel Veenre.

Fookuses on ehteloominguga seotud materjalid ja tehnoloogiad läbi ajaloo. Selgub, milliseid metalle, sulameid ning ainete kooslusi on erinevatel ajastutel eelistatud. Ühiselt otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: Millised on olnud arengud ehete valmistamise tehnoloogiates 20. ja 21. sajandil? Kellest võivad saada ehtekunstnikud Eesti Kunstiakadeemias? Millised on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala rahvusvahelise koostöö suunad? Uuritakse ka autoritelt täpsemalt, kuidas ning milliste kanalite kaudu tänapäeval Eestis unikaalehted väärikate kandjateni jõuavad.

Osalema on oodatud: Viivi Aavik, Ülle Kõuts, Mari Käbin, Urve Küttner, Kadri Mälk, Anu Paal, Villu Plink, Darja Popolitova, Jaan Pärn, Anne Roolaht, Kärt Summatavet, Harvi Varkki, Tanel Veenre ja Ülle Voosalu.

Lisainfo:

Ülle Kruus

Direktor
Adamson-Ericu muuseum
Lühike jalg 3, Tallinn
Tel +372 644 5838
ylle.kruus@ekm.ee
adamson-eric.ekm.ee

Postitas Eve Margus-Villems — Püsilink

21.03.2019

Kuraatorituur näitusel “Nõrk monument”

54434485_1990844057885752_2943614063185231872_o

Neljapäeval, 21. märtsil algusega kell 18:00 toimub näitusel “Nõrk monument” ringkäik kuraatorite Laura Linsi ja Roland Reemaaga. Ühtlasi on tegemist näituse viimase lahtioleku kuupäevaga.

Kuraatorituur on kõigile huvilistele tasuta. EKA Galerii asub aadressil Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja I korrusel).

“Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. EKA Galeriis avatus väljapanek vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.

Näitus pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.

Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Kuraatorituur näitusel “Nõrk monument”

Neljapäev 21 märts, 2019

54434485_1990844057885752_2943614063185231872_o

Neljapäeval, 21. märtsil algusega kell 18:00 toimub näitusel “Nõrk monument” ringkäik kuraatorite Laura Linsi ja Roland Reemaaga. Ühtlasi on tegemist näituse viimase lahtioleku kuupäevaga.

Kuraatorituur on kõigile huvilistele tasuta. EKA Galerii asub aadressil Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja I korrusel).

“Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. EKA Galeriis avatus väljapanek vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.

Näitus pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.

Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

21.03.2019

Avatud loeng: Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts

taking my coat off - krista israel

Olete oodatud Hollandi klaasikunstnike Krista Israeli ja Jacky Geurtsi avatud loengule neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 ruumis B604.

Krista Israel ja Jacky Geurts on Hollandis elavad ja töötavad kunstnikud, kelle loomingut ühendab borosilikaatklaasi kasutamine leekpõletitehnikas. Seda tehnikat tutvustavad nad ka erialaprojekti raames klaasiosakonna III kursuse tudengitele.

Peale leekpõletitehnika kasutab Krista Israel oma loomingus sulatustehnikaid, pâte de verre tehnikat ja leidobjekte. Ta on ka üks nendest, kes leiutas uue klaasitehnika Lapi Boli, millega on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Lapi Boli tehnika seisneb klaaspasta (pâte de verre) treimises potikedral. Samuti on Krista Israel rahvusvahelise klaasiajakirja “GLAS” copywriter.

Jacky Geurts kasutab oma loomingus peamiselt leekpõletitehnikat. Ta on osalenud paljudes meistriklassides, sealhulgas Lucio Bubacco ja Janis Miltenbergeri juures.

Lisainfo klaasikunstnike kohta:

http://www.krista-israel.com/

Home

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Avatud loeng: Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts

Neljapäev 21 märts, 2019

taking my coat off - krista israel

Olete oodatud Hollandi klaasikunstnike Krista Israeli ja Jacky Geurtsi avatud loengule neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 ruumis B604.

Krista Israel ja Jacky Geurts on Hollandis elavad ja töötavad kunstnikud, kelle loomingut ühendab borosilikaatklaasi kasutamine leekpõletitehnikas. Seda tehnikat tutvustavad nad ka erialaprojekti raames klaasiosakonna III kursuse tudengitele.

Peale leekpõletitehnika kasutab Krista Israel oma loomingus sulatustehnikaid, pâte de verre tehnikat ja leidobjekte. Ta on ka üks nendest, kes leiutas uue klaasitehnika Lapi Boli, millega on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Lapi Boli tehnika seisneb klaaspasta (pâte de verre) treimises potikedral. Samuti on Krista Israel rahvusvahelise klaasiajakirja “GLAS” copywriter.

Jacky Geurts kasutab oma loomingus peamiselt leekpõletitehnikat. Ta on osalenud paljudes meistriklassides, sealhulgas Lucio Bubacco ja Janis Miltenbergeri juures.

Lisainfo klaasikunstnike kohta:

http://www.krista-israel.com/

Home

Postitas Mart Vainre — Püsilink

28.03.2019

HÕS “Õppekavajuhtimine – müüt ja tegelikkus”

Märtsis on HÕSis vaatluse all teema: “Õppekavajuhtimine – müüt ja tegelikkus”

HÕSi esimeses pooles jagavad oma kogemusi õppekavajuhtimisest teiste ülikoolide esindajad – Egert Juuse TalTechist, Maarja Murumägi EBS-ist, Krista Aren TLÜ-st. Seminari teises pooles keskendume Elisabeth Kuusiku juhtimisel EKA õppetöö toimimise protsessidele ja õppekavajuhi rollile selles.

Osalema ootame kõiki huvilisi, teema aktuaalsuset lähtuvalt on eriti oodatud just õppekavajuhid.

Palume hiljemalt 23. märtsil ette registreeruda.

Registreerin enda osaluse.

Seminarid on EKA koosseisulisele ja mittekoosseisulisele õppejõule tasuta. EKA hea õpetamise seminarid toimuvad “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Triin Krünberg — Püsilink

HÕS “Õppekavajuhtimine – müüt ja tegelikkus”

Neljapäev 28 märts, 2019

Märtsis on HÕSis vaatluse all teema: “Õppekavajuhtimine – müüt ja tegelikkus”

HÕSi esimeses pooles jagavad oma kogemusi õppekavajuhtimisest teiste ülikoolide esindajad – Egert Juuse TalTechist, Maarja Murumägi EBS-ist, Krista Aren TLÜ-st. Seminari teises pooles keskendume Elisabeth Kuusiku juhtimisel EKA õppetöö toimimise protsessidele ja õppekavajuhi rollile selles.

Osalema ootame kõiki huvilisi, teema aktuaalsuset lähtuvalt on eriti oodatud just õppekavajuhid.

Palume hiljemalt 23. märtsil ette registreeruda.

Registreerin enda osaluse.

Seminarid on EKA koosseisulisele ja mittekoosseisulisele õppejõule tasuta. EKA hea õpetamise seminarid toimuvad “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Triin Krünberg — Püsilink

29.03.2019 — 27.04.2019

Erinn M. Cox „üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele“ EKA Galeriis 29.03.–27.04.2019

I Didn't See You Coming, detail

Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.

Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.

Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.

Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.

Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com

Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.

Näitus on avatud kuni 27. aprillini

T–L kl 12–18.

Näitust toetab Põhjala pruulikoda.

Postitas Pire Sova — Püsilink

Erinn M. Cox „üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele“ EKA Galeriis 29.03.–27.04.2019

Reede 29 märts, 2019 — Laupäev 27 aprill, 2019

I Didn't See You Coming, detail

Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.

Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.

Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.

Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.

Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com

Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.

Näitus on avatud kuni 27. aprillini

T–L kl 12–18.

Näitust toetab Põhjala pruulikoda.

Postitas Pire Sova — Püsilink

14.03.2019 — 15.04.2019

Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus

pärk-rampsis_web

Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.

Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus

Neljapäev 14 märts, 2019 — Esmaspäev 15 aprill, 2019

pärk-rampsis_web

Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.

Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

12.04.2019

Kohtla-Järve riigigümnaasium otsib konkursiga tekstiilikunsti

 

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus rajatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi auditooriumisse.

 

Kunstikonkursi raames otsitakse Kohtla-Järve riigigümnaasiumi auditooriumi esitlusalale taustafooni tekstiilikunsti-lahendust. Taiese materjaliks on tekstiil vabalt valitud materjalidest ja vabalt valitud tehnikas. Loodav kunstiteos peab esindama Eesti tekstiilikunsti hetkeseisu olles tänapäevane, kõnetades ruumi kasutajaid ja harmoneeruma interjööriga. Inspireerivaks märksõnaks on „uus hingamine“.

 

Žüriisse kuuluvad Kohtla-Järve riigigümnaasiumi uue hoone arhitekt Margus Soonets arhitektuuribüroost Boa, sisearhitekt Kerli Lepp Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroost, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Britta Benno, Sigrid Huik  ja Sten Saarits, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karin Paulus ja Triin Ojari. Hääletusõiguseta ekspertidena osalevad žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Marek Moldau ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone ehitusakustika konsultant Linda Madalik.

 

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 55 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 825 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.

 

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 12. aprill 2019 kell 12.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

 

Uudisnupp RKAS-i kodulehel: https://www-prd.rkas.ee/uudised/kohtla-jarve-riigigumnaasium-otsib-konkursiga-tekstiilikunsti

Infot käimasolevate protsendikunsti konkursside, juba tellitud teoste, näituste, infotundide kohta leiate: https://www.facebook.com/protsendikunst

 

 

Lugupidamisega,

Sixten Heidmets
ruumilahenduste projektijuht

tel        +372 520 5767

Lelle 24, 11318 Tallinn
www.rkas.ee

Postitas Ingela Heinaste — Püsilink

Kohtla-Järve riigigümnaasium otsib konkursiga tekstiilikunsti

Reede 12 aprill, 2019

 

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus rajatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi auditooriumisse.

 

Kunstikonkursi raames otsitakse Kohtla-Järve riigigümnaasiumi auditooriumi esitlusalale taustafooni tekstiilikunsti-lahendust. Taiese materjaliks on tekstiil vabalt valitud materjalidest ja vabalt valitud tehnikas. Loodav kunstiteos peab esindama Eesti tekstiilikunsti hetkeseisu olles tänapäevane, kõnetades ruumi kasutajaid ja harmoneeruma interjööriga. Inspireerivaks märksõnaks on „uus hingamine“.

 

Žüriisse kuuluvad Kohtla-Järve riigigümnaasiumi uue hoone arhitekt Margus Soonets arhitektuuribüroost Boa, sisearhitekt Kerli Lepp Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroost, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Britta Benno, Sigrid Huik  ja Sten Saarits, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karin Paulus ja Triin Ojari. Hääletusõiguseta ekspertidena osalevad žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Marek Moldau ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone ehitusakustika konsultant Linda Madalik.

 

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 55 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 825 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.

 

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 12. aprill 2019 kell 12.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

 

Uudisnupp RKAS-i kodulehel: https://www-prd.rkas.ee/uudised/kohtla-jarve-riigigumnaasium-otsib-konkursiga-tekstiilikunsti

Infot käimasolevate protsendikunsti konkursside, juba tellitud teoste, näituste, infotundide kohta leiate: https://www.facebook.com/protsendikunst

 

 

Lugupidamisega,

Sixten Heidmets
ruumilahenduste projektijuht

tel        +372 520 5767

Lelle 24, 11318 Tallinn
www.rkas.ee

Postitas Ingela Heinaste — Püsilink

07.06.2019

Riigikohus otsib kunstikonkursiga skulptuuri

Riigi Kinnisvara AS koostöös Riigikohtuga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Riigikohtu aatriumisse, aadressiga Lossi 17, Tartu.

 

Otsitav kunstiteos võiks lähtuda Riigikohtu arhitektuursest ja sisearhitektuursest lahendusest, mis kätkeb eneses nii ajaloolist kui tänapäevast lähenemist. Riigikohtu kahte ajaloolist hoonet ühendav klaaskatusega aatrium vajab ruumilist aktsenti – skulptuuri, mis peab väljendama Eesti Vabariigi Riigikohtu kui kõrgeima kohtuinstantsi olemust, selle väärikat ajalugu ning haakuma kontseptsioonilt kohtu tegevusvaldkonnast tulenevate ühiskondlike seostega.

 

Žüriisse kuuluvad Riigikohtu hoone sisearhitekt Aivar Oja, Riigikohtu esindaja Ülle Kitsik, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Gea Sibola Hansen ja Art Allmägi, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tiiu Talvistu ja Tiiu Parbus. Hääletusõiguseta ekspertidena osalevad žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Margus Männo ja Riigikohtu hoone sisearhitekt Henriko  Heinoja.

 

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.

 

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 7. juuni 2019 kell 12.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

 

Uudisnupp RKAS-i kodulehel: https://www.rkas.ee/uudised/riigikohus-otsib-kunstikonkursiga-skulptuuri

Infot käimasolevate protsendikunsti konkursside, juba tellitud teoste, näituste, infotundide kohta leiate: https://www.facebook.com/protsendikunst

 

 

Lugupidamisega,

Sixten Heidmets
ruumilahenduste projektijuht

tel        +372 520 5767

Lelle 24, 11318 Tallinn
www.rkas.ee

Postitas Ingela Heinaste — Püsilink

Riigikohus otsib kunstikonkursiga skulptuuri

Reede 07 juuni, 2019

Riigi Kinnisvara AS koostöös Riigikohtuga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Riigikohtu aatriumisse, aadressiga Lossi 17, Tartu.

 

Otsitav kunstiteos võiks lähtuda Riigikohtu arhitektuursest ja sisearhitektuursest lahendusest, mis kätkeb eneses nii ajaloolist kui tänapäevast lähenemist. Riigikohtu kahte ajaloolist hoonet ühendav klaaskatusega aatrium vajab ruumilist aktsenti – skulptuuri, mis peab väljendama Eesti Vabariigi Riigikohtu kui kõrgeima kohtuinstantsi olemust, selle väärikat ajalugu ning haakuma kontseptsioonilt kohtu tegevusvaldkonnast tulenevate ühiskondlike seostega.

 

Žüriisse kuuluvad Riigikohtu hoone sisearhitekt Aivar Oja, Riigikohtu esindaja Ülle Kitsik, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Gea Sibola Hansen ja Art Allmägi, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tiiu Talvistu ja Tiiu Parbus. Hääletusõiguseta ekspertidena osalevad žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Margus Männo ja Riigikohtu hoone sisearhitekt Henriko  Heinoja.

 

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.

 

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 7. juuni 2019 kell 12.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

 

Uudisnupp RKAS-i kodulehel: https://www.rkas.ee/uudised/riigikohus-otsib-kunstikonkursiga-skulptuuri

Infot käimasolevate protsendikunsti konkursside, juba tellitud teoste, näituste, infotundide kohta leiate: https://www.facebook.com/protsendikunst

 

 

Lugupidamisega,

Sixten Heidmets
ruumilahenduste projektijuht

tel        +372 520 5767

Lelle 24, 11318 Tallinn
www.rkas.ee

Postitas Ingela Heinaste — Püsilink