AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Autoritund keraamik Leo Rohliniga 6. märtsil ETDMis
06.03.2019
Autoritund keraamik Leo Rohliniga 6. märtsil ETDMis
Kolmapäeval, 6. märtsil kell 17.30 toimub kohtumine legendaarse keraamiku ja õppejõu, EKA emeriitprofessor Leo Rohliniga. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi vestlussarja esimesel kohtumisel tuleb juttu tuleb nii Rohlini unikaalloomingust ja kogemustest tööstuses kui ka laiemalt kunstnikuks olemisest.
Kuidas jõudis Leo Rohlin keraamika juurde? Millised on tema mälestused nõukogudeaegsest disaineritööst keraamikatehases? Kui keeruline on olnud olla kunstnik? Mida on ta õppejõuna alati tudengitele edastamiseks oluliseks pidanud? Kuidas on tema suhe kunsti aja jooksul muutunud?
Leo Rohliniga vestleb Airi Ligi.
Publiku küsimused on väga oodatud!
Sissepääs muuseumipiletiga.
Leo Rohlin ( 1932) on Eesti keraamik ja õppejõud. Peale õpinguid Tartu Kunstikoolis astus ta riiklikku kunstiinstituuti keraamika erialale lõpetades selle 1965. aastal. Koolijärgne suunamine viis ta kolmeks aastaks Tallinna Ehituskeraamikatehasesse, kujundades selle aja vältel arvestatavalt suure hulga tootmisse juurutatud keraamilisi tooteid. Tollased esteetilised eelistused ja tööstuses soositud ratisonaliseeritud lähenemine nii vormile kui viimistlusele sobitus orgaaniliselt ka Rohlini arusaamaga ning ka oma unikaalloomingus oli ta vormikäsitluses küllalt lakooniline suunates oma sageli suuremõõtmeliste ja vormitunnetuslikult hästi läbikomponeeritud teoste puhul tähelepanu just glasuuridele, mis andsud võimaluse põnevateks katsetusteks ja eksperimenteerimiseks. Rohlin on pikaajaline hinnatud pedagoog alustades kunstiinstituudis juba 1968. aastal kompositisooni- ja tehnoloogiaõppejõuna, jätkates 1978. aastast dotsendi ja 1986. aastast professorina. Aastatel oli ta 1974-84 keraamika- ja klaasehistöö kateedri juhataja, 1989-1995 õppeprorektor ja 1995-2005 keraamikakateedri juhataja. Ta on ka mitmete keraamika tehnoloogiat ja ajalugu käsitletvate raamatute autor, mis on müügil muuseumipoes.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum vestlussarja raames on võimalik kohtuda kunstnike ja disaineritega, kelle töö on viinud neid erinevatele radadele valdkonna sees ja kelle looming on jõudnud muuseumi kogudesse ning siin püsivalt eksponeeritud. Vestluse fookuses on muuhulgas eriala valik, vabakutselise ja tööstuskunstniku positsiooni ja võimaluste eripärad, loomingulise inimese valikud ja eelistused.
Järgmine autoritund toimub 3. aprillil, külla tuleb klaasikunstnik Maie-Ann Raun.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Autoritund keraamik Leo Rohliniga 6. märtsil ETDMis
Kolmapäev 06 märts, 2019
Kolmapäeval, 6. märtsil kell 17.30 toimub kohtumine legendaarse keraamiku ja õppejõu, EKA emeriitprofessor Leo Rohliniga. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi vestlussarja esimesel kohtumisel tuleb juttu tuleb nii Rohlini unikaalloomingust ja kogemustest tööstuses kui ka laiemalt kunstnikuks olemisest.
Kuidas jõudis Leo Rohlin keraamika juurde? Millised on tema mälestused nõukogudeaegsest disaineritööst keraamikatehases? Kui keeruline on olnud olla kunstnik? Mida on ta õppejõuna alati tudengitele edastamiseks oluliseks pidanud? Kuidas on tema suhe kunsti aja jooksul muutunud?
Leo Rohliniga vestleb Airi Ligi.
Publiku küsimused on väga oodatud!
Sissepääs muuseumipiletiga.
Leo Rohlin ( 1932) on Eesti keraamik ja õppejõud. Peale õpinguid Tartu Kunstikoolis astus ta riiklikku kunstiinstituuti keraamika erialale lõpetades selle 1965. aastal. Koolijärgne suunamine viis ta kolmeks aastaks Tallinna Ehituskeraamikatehasesse, kujundades selle aja vältel arvestatavalt suure hulga tootmisse juurutatud keraamilisi tooteid. Tollased esteetilised eelistused ja tööstuses soositud ratisonaliseeritud lähenemine nii vormile kui viimistlusele sobitus orgaaniliselt ka Rohlini arusaamaga ning ka oma unikaalloomingus oli ta vormikäsitluses küllalt lakooniline suunates oma sageli suuremõõtmeliste ja vormitunnetuslikult hästi läbikomponeeritud teoste puhul tähelepanu just glasuuridele, mis andsud võimaluse põnevateks katsetusteks ja eksperimenteerimiseks. Rohlin on pikaajaline hinnatud pedagoog alustades kunstiinstituudis juba 1968. aastal kompositisooni- ja tehnoloogiaõppejõuna, jätkates 1978. aastast dotsendi ja 1986. aastast professorina. Aastatel oli ta 1974-84 keraamika- ja klaasehistöö kateedri juhataja, 1989-1995 õppeprorektor ja 1995-2005 keraamikakateedri juhataja. Ta on ka mitmete keraamika tehnoloogiat ja ajalugu käsitletvate raamatute autor, mis on müügil muuseumipoes.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum vestlussarja raames on võimalik kohtuda kunstnike ja disaineritega, kelle töö on viinud neid erinevatele radadele valdkonna sees ja kelle looming on jõudnud muuseumi kogudesse ning siin püsivalt eksponeeritud. Vestluse fookuses on muuhulgas eriala valik, vabakutselise ja tööstuskunstniku positsiooni ja võimaluste eripärad, loomingulise inimese valikud ja eelistused.
Järgmine autoritund toimub 3. aprillil, külla tuleb klaasikunstnik Maie-Ann Raun.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
07.03.2019
Avatud disainiloengul jaotatakse ümbritsev vältimatusteks ja võimalusteks
Disainiteaduskond
Neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis A501 (Põhja pst 7, Tallinn) Pärsia lahe äärses Qataris tegutseva ameerika disainiõppejõu Peter Martini avalik loeng.
Tuginedes oma 20-aastasele õpetamiskogemusele Qataris, kus uus kohtub iidsega, lääne kultuur Lähis-Ida traditsioonidega, kus ristuvad 21. sajandi pingelised sotsiaal-poliitilised protsessid, vaatleb Peter Martin disaini kultuurilisi toimemehhanisme. Kiigates diainivaldkonna esmaste kihistuste taha, uurib ta selle nähtamatumaid, kultuurilis-kontekstuaalseid ilminguid ja tähendusi. Peteri kogemust mööda on peaaegu kõik meid ümbritsev tõlgendatav kas vältimatuseks või võimaluseks. Kuidas langetame disaineritena otsuseid, missugustes vältimatustes osaleme ning missugustest võimalustest üritame haarata? Kuidas võiksime töötada holistilisemalt, mõeldes meie kõigi ühisele ettevõtmisele – elada koos sel planeedil nimega Maa.
Peter Martin läbis bakalaureuseõppe disaini ja keskkonnaanalüüsi alal Cornelli Ülikoolis. Magistrikraadi graafilises disainis omandas ta Virginia Commonwealthi Ülikoolis (VCU). Ta juhib Graafilise disaini osakonda VCU harukolledžis Qataris, Araabia poolsaarel. 1999 Qatari saabudes sai temast esimene visuaalse kommunikatsiooni õppejõud selle riigi ajaloos – beduiinikultuuris nimelt peaaegu puudub graafilise disaini traditsioon. Kasutades erinevaid platvorme ja väljendusvahendeid sai Peterist disaini tutvustaja ja eestkõneleja ka väljaspool ülikooli. 2004 kaasasutas ta Tasmeem Doha rahvusvahlise disainibiennaali, 2010 käivitas disainiteemalise raadiosaate Design Edition. 2014 oli ta VCU Qatari strateegilise planerimise protsessi kaasvedajaks. Disainiteadurina tegeleb Peteri kontekstuaalse analüüsi ja kaardistusmeetodite uurimisega teoreetilises, praktilises ja pedagoogilises võtmes. Samuti on tema huvifookuses sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni disain.
Lisainfo:
Kristjan Mändmaa
EKA Disainiteaduskond
kristjan.mandmaa@artun.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Avatud disainiloengul jaotatakse ümbritsev vältimatusteks ja võimalusteks
Neljapäev 07 märts, 2019
Disainiteaduskond
Neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis A501 (Põhja pst 7, Tallinn) Pärsia lahe äärses Qataris tegutseva ameerika disainiõppejõu Peter Martini avalik loeng.
Tuginedes oma 20-aastasele õpetamiskogemusele Qataris, kus uus kohtub iidsega, lääne kultuur Lähis-Ida traditsioonidega, kus ristuvad 21. sajandi pingelised sotsiaal-poliitilised protsessid, vaatleb Peter Martin disaini kultuurilisi toimemehhanisme. Kiigates diainivaldkonna esmaste kihistuste taha, uurib ta selle nähtamatumaid, kultuurilis-kontekstuaalseid ilminguid ja tähendusi. Peteri kogemust mööda on peaaegu kõik meid ümbritsev tõlgendatav kas vältimatuseks või võimaluseks. Kuidas langetame disaineritena otsuseid, missugustes vältimatustes osaleme ning missugustest võimalustest üritame haarata? Kuidas võiksime töötada holistilisemalt, mõeldes meie kõigi ühisele ettevõtmisele – elada koos sel planeedil nimega Maa.
Peter Martin läbis bakalaureuseõppe disaini ja keskkonnaanalüüsi alal Cornelli Ülikoolis. Magistrikraadi graafilises disainis omandas ta Virginia Commonwealthi Ülikoolis (VCU). Ta juhib Graafilise disaini osakonda VCU harukolledžis Qataris, Araabia poolsaarel. 1999 Qatari saabudes sai temast esimene visuaalse kommunikatsiooni õppejõud selle riigi ajaloos – beduiinikultuuris nimelt peaaegu puudub graafilise disaini traditsioon. Kasutades erinevaid platvorme ja väljendusvahendeid sai Peterist disaini tutvustaja ja eestkõneleja ka väljaspool ülikooli. 2004 kaasasutas ta Tasmeem Doha rahvusvahlise disainibiennaali, 2010 käivitas disainiteemalise raadiosaate Design Edition. 2014 oli ta VCU Qatari strateegilise planerimise protsessi kaasvedajaks. Disainiteadurina tegeleb Peteri kontekstuaalse analüüsi ja kaardistusmeetodite uurimisega teoreetilises, praktilises ja pedagoogilises võtmes. Samuti on tema huvifookuses sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni disain.
Lisainfo:
Kristjan Mändmaa
EKA Disainiteaduskond
kristjan.mandmaa@artun.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
08.03.2019
EKA korraliste õppejõudude konkurss
Eesti Kunstiakadeemia kuulutab välja konkursi järgmiste korraliste õppejõudude ametikohtadele:
ARHITEKTUURITEADUSKONNAS
Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna mahulise arhitektuuri professor (1,0 ametikohta, alates 25.08.2019)
Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna urbanistika professor, õppekava juht (1,0 ametikohta, alates 01.08.2019)
Sisearhitektuuri osakonna professor, osakonnajuhataja ja õppekava juht (1,0 ametikohta, alates 01.09.2019)
DISAINITEADUSKONNAS
Tootedisaini osakonna digitootedisaini/interaktsioonidisaini dotsent (1,0 ametikohta, alates 26.08.2019)
KUNSTIKULTUURI TEADUSKONNAS
Muinsuskaitse- ja konserveerimise osakonna arhitektuuri ajaloo ja muinsuskaitse lektor (0,5 ametikohta, alates 01.09.2019)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi eesti kunsti ajaloo lektor (0,5 ametikohta, alates 01.07.2019)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe lektor (0,5 ametikohta, alates 01.01.2020)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning üldteooriaainete keskuse üldkunstiajaloo lektor (0,75 ametikohta, alates 26.08.2019)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi arhitektuuri- ja visuaalkultuuri teooria professor (0,5 ametikohta, alates 01.09.2019)
VABADE KUNSTIDE TEADUSKONNAS
Uusmeedia õppetooli professor, õppetooli juhataja (0,75 ametikohta, alates 01.09.2019)
Stsenograafia osakonna professor, osakonnajuhataja ja õppekava juht (1,0 ametikohta, alates 26.08.2019)
Kandideerimismaterjalid esitada hiljemalt reedel, 8. märtsil 2019 kell 16 EKA personaliosakonda (ruum D207, Põhja pst 7, 10412 Tallinn) või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile personal@artun.ee märgusõnaga „Konkurss“.
Küsi lisa e-maili teel personal@artun.ee ja telefonil 626 7306.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
EKA korraliste õppejõudude konkurss
Reede 08 märts, 2019
Eesti Kunstiakadeemia kuulutab välja konkursi järgmiste korraliste õppejõudude ametikohtadele:
ARHITEKTUURITEADUSKONNAS
Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna mahulise arhitektuuri professor (1,0 ametikohta, alates 25.08.2019)
Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna urbanistika professor, õppekava juht (1,0 ametikohta, alates 01.08.2019)
Sisearhitektuuri osakonna professor, osakonnajuhataja ja õppekava juht (1,0 ametikohta, alates 01.09.2019)
DISAINITEADUSKONNAS
Tootedisaini osakonna digitootedisaini/interaktsioonidisaini dotsent (1,0 ametikohta, alates 26.08.2019)
KUNSTIKULTUURI TEADUSKONNAS
Muinsuskaitse- ja konserveerimise osakonna arhitektuuri ajaloo ja muinsuskaitse lektor (0,5 ametikohta, alates 01.09.2019)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi eesti kunsti ajaloo lektor (0,5 ametikohta, alates 01.07.2019)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe lektor (0,5 ametikohta, alates 01.01.2020)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning üldteooriaainete keskuse üldkunstiajaloo lektor (0,75 ametikohta, alates 26.08.2019)
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi arhitektuuri- ja visuaalkultuuri teooria professor (0,5 ametikohta, alates 01.09.2019)
VABADE KUNSTIDE TEADUSKONNAS
Uusmeedia õppetooli professor, õppetooli juhataja (0,75 ametikohta, alates 01.09.2019)
Stsenograafia osakonna professor, osakonnajuhataja ja õppekava juht (1,0 ametikohta, alates 26.08.2019)
Kandideerimismaterjalid esitada hiljemalt reedel, 8. märtsil 2019 kell 16 EKA personaliosakonda (ruum D207, Põhja pst 7, 10412 Tallinn) või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile personal@artun.ee märgusõnaga „Konkurss“.
Küsi lisa e-maili teel personal@artun.ee ja telefonil 626 7306.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
28.02.2019
Tuur Laura Pintiga näitusel “Nõrk monument”
Galerii
28. veebruaril kell 11.30–12.00 Avatud uste päeval räägib arhitektuuri osakonna tudeng Laura Pint EKA Galeriis näitusest “Nõrk monument”. Fookuses on praktikakogemus Veneetsia Arhitektuuribiennaalil, näituse argised ja erilised hetked ning teoste tõlgendamine. Olete oodatud!
Postitas Pire Sova — Püsilink
Tuur Laura Pintiga näitusel “Nõrk monument”
Neljapäev 28 veebruar, 2019
Galerii
28. veebruaril kell 11.30–12.00 Avatud uste päeval räägib arhitektuuri osakonna tudeng Laura Pint EKA Galeriis näitusest “Nõrk monument”. Fookuses on praktikakogemus Veneetsia Arhitektuuribiennaalil, näituse argised ja erilised hetked ning teoste tõlgendamine. Olete oodatud!
Postitas Pire Sova — Püsilink
28.02.2019
Avatud uksed arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA avatud uksed 2019 arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas: PROGRAMM 28. veebruaril!
11.30-12.00 arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari teeb sissejuhatuse EKA arhitektuuriõppesse (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)
12.00-12.30 arhitekt Mikk Meelak (Platvorm) räägib arhitektuurihariduse universaalsusest (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)
12.30-14.00 Sisene tudengiellu (astu sisse: ruum C401 – registreerima ei pea!):
- Harjuta sisseastumist (1. kursusega)
- Tutvu koolieluga (2. kursusega)
- Mässa materjalidega (3. kursusega)
- Ennusta kohviga tulevikku (4. kursusega)
13.30 Töötuba “Virtuaalne reaalsus ja augmenteeritud reaalsus” Johanna Jõekaldaga (C408, kõik kohad täis!)
14.15 EKA uue maja arhitektuurituur, mille viib läbi üks maja autoritest, Eik Hermann (kogunemine ruumis A204, kestab ca 30 min, kohad täis!)
14.30 urbanistikaosakonna tudengite juhitud ekskursioon EKA lähiümbruses “Kas Kalamaja vajab EKAt?” (kogunemine EKA fuajees valvelaua juures, kestab kuni 1h, tuur on inglise keeles)
18.00 Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esinevad amid.cero9 stuudio arhitektid (EKA suur saal, loeng inglise keeles – registreerima ei pea!)
EKA uue maja ekskursiooni ja Kalamaja-ekskursiooni registreerimine: https://docs.google.com/…/1FAIpQLSdgmrF6k06678JImM…/viewform
NB! Võta kaasa sularaha – meil on avatud ka arhitektuurikirjanduse soodusmüük!
Postitas Pille Epner — Püsilink
Avatud uksed arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas
Neljapäev 28 veebruar, 2019
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA avatud uksed 2019 arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas: PROGRAMM 28. veebruaril!
11.30-12.00 arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari teeb sissejuhatuse EKA arhitektuuriõppesse (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)
12.00-12.30 arhitekt Mikk Meelak (Platvorm) räägib arhitektuurihariduse universaalsusest (astu sisse: ruum A301 – registreerima ei pea!)
12.30-14.00 Sisene tudengiellu (astu sisse: ruum C401 – registreerima ei pea!):
- Harjuta sisseastumist (1. kursusega)
- Tutvu koolieluga (2. kursusega)
- Mässa materjalidega (3. kursusega)
- Ennusta kohviga tulevikku (4. kursusega)
13.30 Töötuba “Virtuaalne reaalsus ja augmenteeritud reaalsus” Johanna Jõekaldaga (C408, kõik kohad täis!)
14.15 EKA uue maja arhitektuurituur, mille viib läbi üks maja autoritest, Eik Hermann (kogunemine ruumis A204, kestab ca 30 min, kohad täis!)
14.30 urbanistikaosakonna tudengite juhitud ekskursioon EKA lähiümbruses “Kas Kalamaja vajab EKAt?” (kogunemine EKA fuajees valvelaua juures, kestab kuni 1h, tuur on inglise keeles)
18.00 Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esinevad amid.cero9 stuudio arhitektid (EKA suur saal, loeng inglise keeles – registreerima ei pea!)
EKA uue maja ekskursiooni ja Kalamaja-ekskursiooni registreerimine: https://docs.google.com/…/1FAIpQLSdgmrF6k06678JImM…/viewform
NB! Võta kaasa sularaha – meil on avatud ka arhitektuurikirjanduse soodusmüük!
Postitas Pille Epner — Püsilink
26.01.2019 — 19.05.2019
Ingrid Ruudi kureeritud näitus vaatleb Eesti arhitektuuri feministlikust perspektiivist
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.
Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.
Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.
Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.
Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ
Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.
Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.
Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.
Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Ingrid Ruudi kureeritud näitus vaatleb Eesti arhitektuuri feministlikust perspektiivist
Laupäev 26 jaanuar, 2019 — Pühapäev 19 mai, 2019
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.
Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.
Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.
Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.
Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ
Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.
Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.
Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.
Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
28.02.2019
Avatud arhitektuuriloeng: amid.cero9 (Madrid)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Arhitekt kui aednik: EKAs peavad avaliku loengu Hispaania arhitektid Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda (amid.cero9)
Neljapäeval, 28. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Hispaanias Madridis tegutseva arhitektuuribüroo amid.cero9 asutajate, arhitektide Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda avalik loeng. Díaz Moreno ja García Grinda tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.
Amid.cero9 kirjeldab oma loometegevust kui popiajastu- ja digitaalse pöörde järgse aja ruumiloomet, mis rakendab sotsioloogia, tehnoloogia, meedia, poliitika ja representatsiooni töövõtteid oma projektides, mille haare ulatub arhitektuurist tootedisaini, ökosüsteemi-uurimuste ja hübriidsete linnaruumiprojektideni. Oma loengus pealkirjaga “Aednik olla tähendab: luua kogemust” keskenduvad nad erinevatele amid.cero9 projektidele aastatel 2004 kuni 2015.
Nii Díaz Moreno kui García Grinda on omandanud arhitektuurimagistri kraadi Madridi tehnikaülikoolis ning nad on Madridis baseeruva eksperimentaalse arhitektuuripraksise amid.cero9 kaas-asutajad. Nad on Viini kaunite kunstide akadeemia külalisprofessorid ja Princetoni ülikooli arhitektuurikooli külaliskriitikud ning nende tööd kuuluvad Pariisi Pompidou keskuse püsikollektsiooni, samuti on nad kolmel korral osalenud Veneetsia arhitektuuribiennaali peanäitusel (2000, 2004, 2010) ning Hispaania (2002, 2014) ja Kreeka paviljoni (2014) väljapanekutel. Díaz Moreno ja García Grinda projektid on võitnud üle 40 auhinna erinevatel riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.
Amid.cero9 loeng kuulub 28. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva programmi ning seega on loengusse teretulnud kõik gümnasistid, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Aga nagu alati on loengut kuulama oodatud ka kõikide kõrgkoolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või maastikuarhitektuuri valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised.
Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071
Postitas Triin Männik — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: amid.cero9 (Madrid)
Neljapäev 28 veebruar, 2019
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Arhitekt kui aednik: EKAs peavad avaliku loengu Hispaania arhitektid Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda (amid.cero9)
Neljapäeval, 28. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Hispaanias Madridis tegutseva arhitektuuribüroo amid.cero9 asutajate, arhitektide Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda avalik loeng. Díaz Moreno ja García Grinda tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.
Amid.cero9 kirjeldab oma loometegevust kui popiajastu- ja digitaalse pöörde järgse aja ruumiloomet, mis rakendab sotsioloogia, tehnoloogia, meedia, poliitika ja representatsiooni töövõtteid oma projektides, mille haare ulatub arhitektuurist tootedisaini, ökosüsteemi-uurimuste ja hübriidsete linnaruumiprojektideni. Oma loengus pealkirjaga “Aednik olla tähendab: luua kogemust” keskenduvad nad erinevatele amid.cero9 projektidele aastatel 2004 kuni 2015.
Nii Díaz Moreno kui García Grinda on omandanud arhitektuurimagistri kraadi Madridi tehnikaülikoolis ning nad on Madridis baseeruva eksperimentaalse arhitektuuripraksise amid.cero9 kaas-asutajad. Nad on Viini kaunite kunstide akadeemia külalisprofessorid ja Princetoni ülikooli arhitektuurikooli külaliskriitikud ning nende tööd kuuluvad Pariisi Pompidou keskuse püsikollektsiooni, samuti on nad kolmel korral osalenud Veneetsia arhitektuuribiennaali peanäitusel (2000, 2004, 2010) ning Hispaania (2002, 2014) ja Kreeka paviljoni (2014) väljapanekutel. Díaz Moreno ja García Grinda projektid on võitnud üle 40 auhinna erinevatel riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.
Amid.cero9 loeng kuulub 28. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva programmi ning seega on loengusse teretulnud kõik gümnasistid, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Aga nagu alati on loengut kuulama oodatud ka kõikide kõrgkoolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või maastikuarhitektuuri valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised.
Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071
Postitas Triin Männik — Püsilink
22.02.2019 — 05.05.2019
Marge Monko näitus “Diamonds Against Stones” Essenis, Museum Folkwangis
Essenis, Museum Folkwangis avatakse Marge Monko isikunäitus ‘Diamonds Against Stones’, milles kunstnik uurib luksuskaupade reklaamide ja esitlusviiside visuaalse keele mõju tarbijatele. Enamikke näituse teoseid sai näha aasta tagasi Marge Monko Tallinna Linnagalerii näitusel ‘Kivid teemantide, teemandid kivide vastu’. Lisaks varasematele teostele valmib Monkol Esseni näituse tarbeks kaks uut teost – bänneri-installatsioon Esseni avalikus ruumis ja vinüülkleebis muuseumi fuajees.
Vaata lisaks: museum-folkwang.de
Postitas Madli Ehasalu — Püsilink
Marge Monko näitus “Diamonds Against Stones” Essenis, Museum Folkwangis
Reede 22 veebruar, 2019 — Pühapäev 05 mai, 2019
Essenis, Museum Folkwangis avatakse Marge Monko isikunäitus ‘Diamonds Against Stones’, milles kunstnik uurib luksuskaupade reklaamide ja esitlusviiside visuaalse keele mõju tarbijatele. Enamikke näituse teoseid sai näha aasta tagasi Marge Monko Tallinna Linnagalerii näitusel ‘Kivid teemantide, teemandid kivide vastu’. Lisaks varasematele teostele valmib Monkol Esseni näituse tarbeks kaks uut teost – bänneri-installatsioon Esseni avalikus ruumis ja vinüülkleebis muuseumi fuajees.
Vaata lisaks: museum-folkwang.de
Postitas Madli Ehasalu — Püsilink
21.02.2019 — 21.03.2019
„Nõrk monument“ EKA Galeriis 21.02.–21.03.2019
Galerii
Olete oodatud Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha näituse “Nõrk monument” avamisele 21. veebruaril, kell 20.00. Avamisele eelneb EKA auditooriumis arhitektuuri Välkloeng algusega kell 18.00.
“Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esitlenud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. 21. veebruaril avatav väljapanek EKA Galeriis vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.
“Nõrk monument” pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.
Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.
Postitas Pire Sova — Püsilink
„Nõrk monument“ EKA Galeriis 21.02.–21.03.2019
Neljapäev 21 veebruar, 2019 — Neljapäev 21 märts, 2019
Galerii
Olete oodatud Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha näituse “Nõrk monument” avamisele 21. veebruaril, kell 20.00. Avamisele eelneb EKA auditooriumis arhitektuuri Välkloeng algusega kell 18.00.
“Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esitlenud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. 21. veebruaril avatav väljapanek EKA Galeriis vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.
“Nõrk monument” pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.
Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.
Postitas Pire Sova — Püsilink
12.02.2019 — 24.03.2019
Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”
Maal
EKA maali õppetooli professor Jaan Toomik avab Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis MMOMA isikunäituse ‘My End is My Beginning. And My Beginning is My End’.
Moskva kuraatori ja kriitiku Viktor Misiano kureeritud näitusel saab näha nii Toomiku varasemat loomingut kui ka uusi teoseid. Viiel näitusepinnal tegutsev Moskva Moodsa Kunsti Muuseum avati 1999. aastal esimese riikliku ainult 20. ja 21. sajandi kunstile keskendunud muuseumina Venemaal ja lisaks Vene kunsti tutvustamisele on muuseumil silmapaistev rahvusvaheline programm.
Lisainfo: mmoma.ru
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”
Teisipäev 12 veebruar, 2019 — Pühapäev 24 märts, 2019
Maal
EKA maali õppetooli professor Jaan Toomik avab Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis MMOMA isikunäituse ‘My End is My Beginning. And My Beginning is My End’.
Moskva kuraatori ja kriitiku Viktor Misiano kureeritud näitusel saab näha nii Toomiku varasemat loomingut kui ka uusi teoseid. Viiel näitusepinnal tegutsev Moskva Moodsa Kunsti Muuseum avati 1999. aastal esimese riikliku ainult 20. ja 21. sajandi kunstile keskendunud muuseumina Venemaal ja lisaks Vene kunsti tutvustamisele on muuseumil silmapaistev rahvusvaheline programm.
Lisainfo: mmoma.ru
Postitas Mart Vainre — Püsilink