Maali õppetooli meister-assistent Holger Loodus Joensuus

Näituse “Maailma kõige suurem EKA Galeriis eksponeeritud teos” autoriks on EKA tudengite rühmitus PRIIT. Näitus on avatud ööpäevaringselt ning üleval kõigest ühe nädala.

PRIIT on näituse kohta kirjutanud: “Ruumist saab installatsioon ja installatsioonist uuesti ruum. Meediumiülene ja mitmedimensiooniline teos täidab kogu ruumi ning on parameetritelt suurim teos, mida selles galeriis kunagi näidatakse. Mida me peame ohverdama, et näitusel ruumi täielikult endale allutada? Kogedes trotsi valge kuubi ees, kogedes enese kaotamist ja taasleidmist mitte-objektide abstraktses infoväljas.”

Rühmituse PRIIT koosseisu kuuluvad Riin Maide, Sidney Lepp, Johannes Luik, Cristo Madissoo ja Nele Tiidelepp. Varem on PRIIT tegelenud kahe kohaspetsiifilise ja küllaltki eksperimentaalse näitusega – “Kohatu” Kadrioru üürikorteris ja “Viies jääaeg enne kolmandat maailmasõda” Tartu kultuuriklubis Üheteistkümnes.

Hobusepea galeriis on avatud URMAS LÜÜS’i isiknäitus „Mortal Kombat 2: järelvärelus”. Näitus on avatud kuni 25. veebruarini.

Näituse avalöök toimub nädal peale avamist, neljapäeval, 14.02.2019 kahes erinevas ruumis: Hobusepea galeriis kell 17.00‒19.00 ja Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis (sissepääs Pühavaimu tn. 5)  kell 17.00‒18.00. Performatiivne installatsioon Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis on avatud vaid ühel õhtul.

 Urmas Lüüs: „Kui näitusel „Mortal Kombat: LOVE“ (aastal 2016 HOP galeriis) tegelesin peamiselt  suhte purunemise tormiliste meelekeeriste lahkamisega, siis seekordsel näitusel „Mortal Kombat 2: järelvärelus” keskendun aastate möödudes tajutud pinnavirvendustele. Tajun situatsiooni sarnaselt väitele, et Suure Paugu tagajärjel vallandunud helilaine on jätkuvalt universumi avarustes võnkvel.

 Läbi sõnastamata loomepraktika otsin vastuseid sõnastatud küsimustele: Kas objektil on iseseisev võime olla performatiivne? Kuidas kujundavad sarnase ülesehitusega kunstiteose mõju kaks vastandlikku ruumi (galerii white cube  ja teatrisaali black box), mille eesmärk on vaataja tajudega eri viisidel manipuleerida? Kuidas lavastada näituseruumi, rääkides puuduvast? Milliseid võimalusi omab materjalist tõukuv traditsiooniline meistrioskus kontseptuaalse kunsti keskkonnas? Miks on kaasaegses kunstis muutunud armastus, usk ja  7,7 miljardi kaaselanikuga jagatav ühisväli suuremaks tabuks kui seksuaalsus, religioon ja poliitika? Kuidas unustada teadaolev, et mõtestada ümber argisust? Kuidas vahendada inimlikku kogemust igapäevaste tarbeobjektide tsölibaatseks muutmise ja poeetilisele tähendusväljale asetamise kaudu? Kuidas saab käega katsutav kõneleda sõnadest hõlpsamini mittemateriaalsest?“

 Urmas Lüüs on eesti sepp ja metallikunstnik, kes ühendab oma loomingus materjalikunsti meistrioskused, installatiivsuse, tegevuskunsti, heli- ja videokunsti, fotograafia, tehnoloogilise teatri vahendid, kirjasõna ning skulptuuri. Teemadena huvitavad teda keha ja ruumi suhe ning objekti performatiivne kvaliteet.

Urmas Lüüs on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis Göteborgi Ülikooli HDK Steneby kolledžis Iron and Steel: design in public space erialal ja Hollandis Ruudt Petersi ateljees. Stuudiopraktikaga tegeleb ta Hobusepea tänava ateljees ja alates aastast 2015 juhendab üliõpilasi EKA ehte- ja sepakunsti erialal. Lisaks on ta tegutsenud külalisõppejõuna Hiina Kunstiakadeemias, Hiko Mizuno College of Jewellery’s Jaapanis ja Silpakorni ülikoolis Tais. Tema teoseid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hiinas, Itaalias, Iisraelis, Iirimaal ja Austraalias. Urmas Lüüs on avaldanud kultuuriteoreetilisi artikleid väljaannetes Sirp, KUNST.EE, Müürileht, ERR Kultuuriportaal ja Art Jewelry Forum (USA).

Reedel, 15. veebruaril kell 18:00 avatakse Tallinna Kunstihoones Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika”. Näituse kuraator on Taru Elfving.

Liina Siib kaevub ohtratesse unistustesse ja ideaalidesse, mis painavad olevikku. Ta pöörab oma loomingus teravat tähelepanu väikestele narratiividele, mis jäävad tavaliselt tähelepanumajanduse või kiirenenud elutempo varju. Siibi näitus “Paradiisi poliitika”, mis hõlmab nii uusi kui ka vanemaid teoseid, vahendab põlvkondadevahelisi vestlusi üksikelude seosest privileegi ja võimu keeruka soopõhise ajalooga.

Viimasel ajal on Siib vaadelnud käimasoleva majandusrände piirkondlikku mõõdet Soomes töötavate eesti naiste pilguga. See nüüdisaegne isiklike lugude, soovide ja reaalsuste polüfoonia peegeldub uutes installatsioonides, mis keskenduvad traagilise saatusega ning normist kõrvale kalduvatele naistele siinses ajaloos. Teosed on jätk Siibi pikaajalisele kunstilisele uurimistööle ruumi, hääle ja tähenduse hõivamise poliitiliste ja harjumuslike viiside segunemisest.

Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 8, Tallinn) on avatud kolmapäevast pühapäevani 12–19, sissepääs 3 € / 6 € / 9 €.

SA Tallinna Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning lähedal asuvates Tallinna Linnagaleriis ja Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

EKA Galeriis toimub Kaspar Ausi liikumise töötuba “Koopa puudutus” kahel järjestikusel õhtul, 15. ja 16 veebruaril, kell 18.00–20.00

Kaspar Aus: “Kahel päeval annan edasi seda, mida kõige paremini valdan kehast, vaimust ja liikumisest. Me kuulatame, püüame kinni ja laseme endast läbi elu. Näiteks nii nagu võiks asetada ühe väikese seemneterakese inimese aanusesse ja sealt hakkaks kasvama taim meist endist läbi. Et keha muutubki olematuks ning kõige oleva väljenduseks.”

Osalemiseks läheb vaja mugavaid riideid ja jalatseid ringi jooksmiseks, tantsimiseks; püüdlust olla avatud ja koos. Eelnevalt ei pea omama spetsiifilisi oskusi tantsu ega kehaliikumise kohta. Kohapeal on muusika, riiete vahetamise ja duši all käimise võimalus. Töötuba on avatud kõigile väljaspoolt ja seestpolt EKA-t ning osalemine on tasuta!

Infot kunstniku kohta: kasparaus.wixsite.com/artist

Veebruaris on HÕSis vaatluse all üsna palju kirgi küttev teema: kuidas leida tasakaal üha rahvusvahelisemaks muutva kõrghariduse ning eesti keeles teaduse tegemise ja oma loomingu mõtestamise vahel?

Kindlasti on rahvusvahelised tudengid EKAsse väga oodatud, aga kui nad siia on jõudnud – kes ja kuidas nendega tegeleb? Ning kui EKAs on suund olnud avada rahvusvahelisi õppekavasid, siis kuidas toetada mujalt spetsiaalselt õppetööks nimel siia kolinud tudengeid? Kui valmis on EKA multikultuurseks koolipereks? Kas inglisekeelsed magistri-õppekavad söövad eestikeelsed kümne aasta perspektiivis täiesti välja – poolt- ja vastuargumendid?

HÕSil on plaanis kaks aruteluringi: esimeses jagavad oma kogemusi välistudengite toetamisel Riho Västrik BFMist, Sirli Kalep ja Monika Siirak EBSist, Jete-Maria Võrmer TalTechist ning Tanel Saar EKAst. Teine vestlusring oleks rohkem EKA sees asjade selgeks mõtlemiseks ja kogemuste jagamiseks ning seal osalevad Margit Säde, Kristjan Mändmaa, Anne Pikkov jt.

Küsimused, millele vastust otsitakse, oleksid – kuidas teie oma õppekaval/koolis monitoorite välismaalasest tudengit, kuidas ta on hoitud? Mis tegevusi te lisaks õppetööle pakute? Millega on kõige keerulisem olnud? Milliseid toetavaid tegevusi tehakse õppekava/osakonna sees ja mille osas oodatakse toetust koolilt keskselt?

Palume hiljemalt 22. veebruaril ette registreeruda.

Registreerin enda osaluse.

Seminarid on EKA koosseisulisele ja mittekoosseisulisele õppejõule tasuta. EKA hea õpetamise seminarid toimuvad “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Uus HÕSi formaat, lugemisgrupp, proovib kevadsemestril tempot, kus kohtutakse üle nädala ning loetakse paar peatükki korraga.

Esimene raamat, mille lugemiseks võtaksime, on bell hooks’i “Teaching To Transgress” (1994).

Teine raamat, millega loodaks enne mai lõppu ühele poole saada, on Maggie Bergi ja Barbara K Seeberi “Slow Professor” (2016), aga vaatame jooksvalt.

Esimene kohtumine toimub neljapäeval, 07.03 kell 16.00.

Lugemisplaan:

I kohtumine: peatükid Introduction, Engaged Pedagogy, A Revolution of Values (kokku 35 lk)

II kohtumine: peatükid Embracing Change, Paulo Freire, Theory as Liberatory Practice (42 lk)

III kohtumine: peatükid Essentialism and Experience, Holding My Sisters Hand, Feminist Thinking, Feminist Scholarship (52 lk)

IV kohtumine: peatükid Building a Teaching Community, Language, (48 lk)

V kohtumine: peatükid Confronting Class in the Classroom, Eros, Eroticism and the Pedagogical Process, Ecstasy (32 lk)

Lugemisgrupiga liitumiseks ja küsimuste korral palun kirjutage: maarin.ektermann@artun.ee!

Autorist ja raamatust:

bell hooks (1952) on kirjanik, professor, feminist, aktivist. Oma autorinime on ta laenanud vanavanaemalt ning see kirjutatakse alati väikeste tähtedega, et juhtida tähelepanu isikult ideedele. bell hooksi tekstide fookuses on olnud rassi- ja sooküsimused kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas, uurides, kuidas toimub igapäevases elus piiride põlistamine ning rõhumismustrite loomine. Ta on avaldanud üle 30 raamatu ning rohkelt nii teaduslikke kui laiemale lugejaskonnale mõeldud artikleid, hooks on ka armastatud avalik esineja ja õppejõud.

“Teaching to transgress” (1994) on tema esimene oluline raamat hariduse valdkonnas. Selles esseedekogumikus kirjutab ta isiklikus ja mitte-formaalses stiilis oma tõekspidamitest ja jagab oma õpetamisfilosoofiat. Raamat on mõeldud olema ligipääsetav väga laiale sihtgrupile ning see põhjendab ka autori valitud keelekasutust ja näiteid.

hooksi õpetamisfilosoofia toetub holistilisele haridusele, nn emantsipeerivale pedagoogikale, mille kõige tuntum (ja ka kunstiväljal kõige tsiteeritum) autor on Paulo Freire. Mõlema autori jaoks on olulisel kohal kirjaoskus, aga laiendatud tähenduses – pigem oma hääle leidmise ja selle võimestamise võtmes. Samuti on oluliseks märksõnaks kriitiline teadvus, mille kaudu jõuda enese-teostamiseni kõige laiemas humanistlikus tähenduses. Klassiruum on performatiivne situatsioon, kus julgustatakse ja toetatakse üksteist kammitsate äratundmisel ning siis nendest üle astumisel. Nn kaasav haridus (engaged pedagogy) toetub paljuski kriitilisele ja/ või feministlikule lähenemisele, kuid tähelepanu all on mitte ainult kriitilise mõtlemise arendamine, vaid ka pehmed väärtused nagu emotsioonide kaasamine, tundlikkus jms. Siinse protestntliku tööeetika kontekstis võib nende mõistete rõhutamine isegi mõnevõrra võõristavalt mõjuda. Lisaks tuleb ära märkida, et nii Freire kui hooks ning ka paljud teised emantsipeeriva hariduse autorid suunavad oma õpetused eelkõige marginaliseeritud ühiskonnagruppidega töötavatele õpetajatele, näiteks kohalikele koolidele getodes jne, nii et üks arutelu teema võiks olla ka, kuidas neid emantsipeeriva hariduse klassikuid meie konteksti “tõlkida”.

Teksti pani kokku

Maarin Ektermann

HÕS töögrupist

Kasutatud: http://infed.org/mobi/bell-hooks-on-education/

EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti „Lõpetamata Linn“ fookuses oli eelmisel semestril linnakeskuse teema ning nüüd on aeg tulemused kokku võtta. Olete oodatud uurimisprojekti 4. semestri tulemuste esitlusele 15. veebruaril kell 15.00 EKA uues hoones, ruum A400 (4. korruse aatrium). Sündmus on mõeldud kõikidele huvilistele nii EKAst kui väljaspoolt.

Indrek Peili ja Siiri Vallneri (Kavakava arhitektid) ning prof. Andres Alveri ja prof. Veljo Kaasiku eestvedamisel uuriti sel semestril Tallinna kesklinna. Millised on tänapäeval linnakeskuse peamised iseloomujooned ning kuidas suhestuvad omavahel ajalooline, pikalt püsinud ja visalt arenenud vanalinn ning vööna selle ümber paiknev südalinn vastukaaluks kaasaegsetele uutele eri suunitlusega tõmbekeskustele (Rotermanni kvartal, Noblessner, Admiraliteedi basseini ümbrus, Telliskivi, Ülemiste City, jt).

Töö taustaks on lihtsad küsimused inimeste kokkusaamise ja koosolemise viisidest ja võimalustest. Võimsalt arenenud digitaalsete suhtlusvõrgustike kõrvale peab kaasaegne linn suutma pakkuda konkreetsete kohtadega seotud kvaliteetset ruumi, mis oleks hõlpsasti leitav, lihtsalt kasutatav ning emotsionaalselt haarav. Tallinna võimalike keskuste asukohad, nende paiknemine linnas ning spetsiifiline ruumiline ülesehitus on uurimistöö selle etapi ühed olulisemad teemad.

Tulemusi esitlevad: professor Andres Alver, Siiri Vallner, Indrek Peil.

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, ning Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest: https://www.artun.ee/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/lopetamata-linn/

****
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Neljapäeval, 14. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Kreeka arhitekti, õppejõu ja linnatehnoloogi Areti Markopoulou avalik loeng. Markopoulou uurib oma töös arhitektuuri ja digitehnoloogia puutepunkte ning tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Areti Markopoulou on Barcelonas tegutseva Kataloonia kõrgema arhitektuuriinstituudi (IAAC) akadeemiline direktor, ülemaailmse võrgustiku Urban Next toimetaja ning kunsti- ja tehnikagalerii StudioP52 asutajaid. Vaheldumisi nii teadlase kui praktiseeriva arhitektina tegutsedes püüab Markopoulou käsitleda arhitektuuri mitte staatilise vomina, vaid elusa kehana, mis reageerib digitaalsete vahendite ja tarkade materjalide abil keskkonnamuutustele ja inimeste käitumisele ning muutub omakorda. Milline võiks olla info- ja sidetehnikat ning tarku materjale ühendav, uus ja kohanduv tehiskeskkond? Milline võib olla avalik ruum, mis reageerib inimkäitumisele ja keskkonna muutustele?

Markopoulou on ka sügisel toimuva Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 installatsioonivõistluse žürii liige. Oma Tallinna-loengus keskendubki ta sellele, kuidas tippteadust ja disaini kombineerides on võimalik meie tehislikke elukeskkondi paremaks muuta.

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071